I've got this sentimental heart that beats

Räägin kiirelt eilsest päevast.
Hommik oli kiire, kooli kind of casual ja peale kooli ei teinud midagi. Mingil kella ajal hakkasin sättima ja käisin pesus ja tegin ennast ilusaks. Kell midagi võtsime jalad alla ja kohtusime Age ja Maiga ning läksime ostsime poest 3 banaani ja natuke midagi veel ja läksime 19:35 bussile. Peagi olime Ravilas ja panime peo käima. Naersime ofc. Vaikselt hakkasid kõik inimesed kohale tilkuma.
Mai ja Agega naersime, Meriliniga lobisesime väga huvitavatel teemadel ja ülejäänutega tundsime ennast niisama hästi.
Merilin rääkis toredat juttu mulle. Meie kohta kehtib lause "so close no matter how far", sest isegi kui me pole ammu suhelnud, siis suudame ikkagi üksteise üle ikkagi alati rõõmu tunda ja toeks olla. Rääkisime muutustest. Oli tore.
Päeva jube hetk oli see, kui Anti ületas kriitilise alkoholi piiri ja meid piinama tuli. Meid kõiki. Aga õnneks Erki ja Age natuke kaitsesid mind. Maile tunnen ikka kaasa, sest ta oleks peaaegu surma saanud. xd Ehk kunagi saate pildimaterjalist natuke rohkem aimu.
Mu tuju oli terve peo vältel vägagi muutlik, aga tore oli. Koju jõudsime varakult - natuke peale üht.
Kohekohe saab Kõmutüdruk läbi ja siis ma lähen pessu ja siis sätin ennast valmis ja siis teeme Kertuga tikuvõileibu ja siis lähme vägagi stiilsele tüdrukuteõhtule. Parimad õhtud aastas. (:

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji