28.5.09

Hommik on koitnud, hammastel on juba varakult kõdi ning Kati on lahkunud.
Kell kukub peagi ja siis möödub 2,5h ning seejärel on see kõik läbi. Piduuu. (: Selline mõte teeb kohe tuju paremaks. ^^

=^.^= mau.

27.5.09

we wish this never ends, not.

Keemiale on tänaseks õhtuks punkt pandud. Olen selle keemia pärast ennast juba igat pidi valusaks ja koledaks muretsenud-mõelnud.
Ja džiiiiisõs, miks ma lasen ennast unenägudel nii palju mõjutada?


ma nüüd lähen poen oma oranži pehme teki alla.
und

in the end, it doesn't even matter

Esimene nädala pool on möödunud märkamatult. Põikasin keemiaülesannete kõrvalt korraks bloggerisse. Esmaspäev oli üsnagi kasuaalne koolipäev ilma eriliste saavutusteta. Teisipäeval oli inglise keele suuline eksam, kus ma tegin enda omaks 19-20 punkti ja hinde 5. Tunne oli hea ja tuju veel parem. Hiljem tulime Katiga minu koju pirukaid jõhverdama, et siis varsti jälle kooli poole minna. Ma pidin võtma osa spordipäeva lisaaladest. Kui ketas, oda ja kõrgus selja taga, läksin koju ja jäin Katit ootama. Ise tuupisin samal ajal keemiat ja kui Kati tuli jätkasin tuupimisega.
Täna on kolmapäev ning ma olen käinud spordipäeval, mõelnud umbes 235907 harjumatut mõtet, olnud hajameelne, seltskonda isegi üllataval kombel nautinud ja olnud. Autasustamisel olen ka käinud (H) Eilse spordipäeva osa eest sain kettas I koha (16.65m), kõrguses I koha (1.14m) kuigi ma olin ainuke, kes kõrgust hüppas, aga.. :D Ja siis sain odaviskes III koha (11.79m).
Muidu on mu tänase päeva sisu minu 3 mõtet, millest kahele omistaksin inimeste nimed ja kolmandale nime "unenägu". Üks ebameeldivamaid unenägusid mida ma üle vääääga pika aja näinud olen. Sellest ei iitsata ma kellelegi sõnagi. Piinlen ise vaid uudishimu käes, et kas ma käituksin päriselt ka niimoodi. Ja keegi ei teagi.
Tänane öö oli üldse lausa vastikult unenäorikas. Keegi mu unenägudes ei suutnud mind täna naeratama panna. Ainult endas ja teistes kahtlema. Väkk.

Ülejäänud osa päevast olen ma luku taga istunud, keemiat õppinud ja vaadanud Katit joonistamas. Põhiliselt siiski keemiakeemiakeemia. Homme saab suurem osa õudusest läbi. Visake mu kotti võimalikult mitu kivi, aidääh.

Ja muide, mu tänase päeva saavutus: ma õppisin ära reaktsiooni tasakaalu ja kiiruse. (: Ei Mari ega Inge ei suutnud seda mulle selgeks teha. Pidin ise ennast hoopis käsile võtma. I am teh geenius. Homme tuleb 100p ära ;)
Ja muidugi suurimad tänud Maile, kes mu kivikõvasse peasse paar kasulikku fakti sai süstida. (:

tsauu. ma pean minema valmistuma enda tarkuseuneks mingi varsti. Kuskil 2h pärast. :D

24.5.09

hug me till you drug me honey

Eile oli ju meie lava avamine. Tantsu ja tralli kui palju. Mul pole ammu enam nauditavamat esinemiskogemust olnud. Lõpuks tuli viimane lugu ja lisalugu ja mul oli tunne, et ma võiksingi sinna laulma jääda. Ühtekuuluvustunne rabas jalust.
Oli hetki, kus kõikide nende entusiastlike noorte ja publiku hulgas istuvate vanemate inimeste poole vaadates tahtis pisar silma sisse tulla. Kõik olid tegutsenud ühise eesmärgi nimel. Kõik oli ilus. Oli draamat, oli nalja, oli feili, kuid at the end of the day on kõik alati korras.
Isegi tüdrukuterühm sai üle pika aja oma Kulla kutsega lavale astuda.
Kui nüüd päris aus olla, siis ei oskaks ma leida kodusemat lava kui see. Sellel laval on mõte, hea asukoht ja täpselt see õige tunne. Kui mullegi vahepeal hingetõmbepaus anti, istusin ma sinna tribüünile ja jälgisin maailma siiraima naeratusega kõike seda melu enda ümber. Nii hea oli olla.
Ja btw, mulle meeldib kooriga laval olla, kui Ergo publikus istub. Ta on selline inimene, kellele lihtsalt peab naeratama. (:

Peale seda, minu jaoks, vägagi positiivset kontserti pidasime tüdrukutega plaani ning kell miski hiljem juba kogunesime Kati juurde, kus sai mu emme tehtud kartulisalatit ja meie ühise koostöö tulemusena valminud vahvleid. Oli kõkutamisi, akrobaatikat, uudishimu ja inside joke.
Ja selle õhtu jooksul sain ma kõige nõmedama kõne, mis mulle tehtud on. Vist. Jah, Erki, see jutt oli sulle. Enam ei helista mulle lihtsalt selleks, et "paras" öelda ja "tsau" mitte öelda -.-
Õhtul kell natuke hiljem nägime kuidas Kati enam lihtsalt ei jaksanud meid võõrustada ning seejärel vedasime ennast iga üks omas suunas kuhugi kaugemale.
Kodus mõtlesin mitu lootus-kurja mõtet ja rääkisin Katrin Helenaga paar mõnusamat sõna ja tõmbasin ennast teki sisse kerra, et jääda ootama üht äratavat telefonikõne ja mitut võikut.

Ärkasin öösel mitu korda ja suikusin kohe taas magusasse unne. Kes mind paremini tunneb, teab, et see on täpselt nii kuidas mulle meeldib. Lõplikult avasin silmad kuskil poole ühe paiku. Polnudki seda äratavat telefonikõnet, aga pole hullu, sest ma tean, et kunagi see tuleb. Koos võikudega.

Tänane päev oli tegemisi täis. Sain Liisi pildid valmis (saatsin talle igast ühest foto ka. talle isegi meeldis ^^), kirjanduse vihik sai 89,2% valmis ja õpetajale edastatud, inimeseõpetuse esitlus ja mingi muu ülesanne said samuti tehtud ning geo töö sai mu pähe ja Eurovisiooni TOP10 paberile. Nüüd ma tean, et ma võin rahuliku südamega magama minna, isegi kui ma keemiani ei jõudnud. Tubli olin ikkagi. Ja kunagi kui ma raha saan, siis ma premeerin ennast oma raha eest.

Homne päev möödub lühikese koolipäeva ja keemia tähe all.
Teisipäeval ootab mind ees inglise keele suuline eksam, mille osas ma endas üldse kindel pole, aga eks ma peangi enda impro-oskust parandama. Teisipäeval pean ma vist ainukesena terve kooli peale kõiki spordipäeva lisaalasid ka minema tegema -.- Eks paistab kui usinalt ma sellest kõigest seal osa võtan.
Kolmapäeval on üldine spordipäev, kus ma kavatsen ainult kolmest alast usinamalt osa võtta. Ja üleüldsegi, ma ei viitsi ju selle vanuserühmaga koos hängida, kus ma tegelikult olema pean. :( Aga las ta jääda. Kolmapäeva õhtul on veel tantsuproov ja esinemine. Kadri tahab meile Ristoga ka pisut rohkem esinemisvõimalust anda, sest me neid tantse veel eriti ei oska.
Neljapäeval on kauaoodatud keemia proovieksam. Mõnes mõttes ongi hea. Saab selle jama kaelast ära. Missest, et ma ei oska, aga ega see üks kolm lõputunnistusel mind lollimaks ka ei tee. Öelgu teised mis tahavad. Mul pole niikuinii seda kõike enam kunagi elus vaja, nii et..
Reede on nagu reede ikka.
Ja nädalavahetus möödub ühe priske tantsu tähe all. Laupäeval on põlvkondade pidu ja terve pühapäevase päeva veedame pealinnas jalga keerutades.

Ma saan kõigega suurepäraselt hakkama. Alati saan ju. Poetan ilusa asja pihta pisara ja naeratan oma miljonivatist naeratust.

ma lähen nüüd sinna laia voodisse ilusaid unenägusid nägema.
tsau.
Mõnikord võiks ju lootus esimesena surra. Mõned asjad oleks nii palju lillelisemad.

Aga mul on mu Saladus ja mul on mu tunded ja mõtted ja sõbrad. Ilma sõnadetagi saab kõik selgeks. (:

23.5.09

I KATEGOORIA, mu ustavad tantsuhuvilised. Ära tegime! ^^' Te olite tublid väga mitmes miljonis astmes. (: pai.

summary

Meeldiv õhtu, mil cosmo osutus sekundaarseks ning lobiseti pisut akadeemilistemal teemadel. Olulisel kohal oli keel ning kõne oma sisulises ja vormilises olemuses. Veider-imelikud sõnad ja kihistused koos suuremate ja väiksemate lonksudega täitsid vabamaid minuteid. Mulle meeldivad sellised asjad. aitääääääh Age. ^^

Homme ma tantsin ja tantsin ja laulan ja tantsin ja meisterdan vahvleid ja olen ilus.

Muide, keegi huviline, millal me The Golden Girls'i maratoni teeme? Täiega tahaks. =^.^=


Te veel kuulete minust.
Sus.

22.5.09

indeed, i am.

Teate mis mul just meenus?
Mulle tuli meelde üks kord, kui ma Kose vahel jalutasin ja Jannot kohtasin. Me ei öelnud üksteisele ei tsau ega midagi, kuid Janno ütles mulle nii muuseas ja silma sisse vaadates, et "Sa oled nii salapärane." ning ruttas oma rada pidi edasi. Ei ühtegi kommentaari ega vihjet. Ta ju ometi ei tea seda siili nalja.
Siiani murran ma pead selle üle, et miks ta seda ütles.

Issand, mulle meeldib kui inimesed selliseid asju ütlevad või teevad. Mul oli täna üks sarnane kogemus, mille peale tahaksin vastata: "indeed, i am." Mõnikord ma isegi oskan ennast hinnata vist.

Ja muide, mu kallid lennukaaslased. Ma tänan teid toreda peo eest seal Oxforellis. Teate ju küll. Te isegi nägite mind isegi tantsimas, nii et..
rumm + Kati + coke + miljonid jutud + mõned diskomuuuuvid + Erki + kontsad + piip + meeleolumuutused + Kertu + sädelev diskokapott + Mürka + tähed taevas ja alateadlikud unistused = üks oivaline õhtu. (:

kade, väsinud, mitte-nädalavahetusele-avatud ning ikka veel väsinud Sus läheb lõunauinakule.

18.5.09

soulmates never die.

Ma käisin täna pealinnas. Ostsin paar asja. Tundsin materiaalsusest, linnamelust ja veidratest inimestest rõõmu. Kukkusin sõna otseses mõttes autoistmelt suure potsatusega maha. Muretsesin. Sain abi. Kuulasin naljakaid jutte-fakte. Mõtlesin miljoni mõttega näo naerule ja kulmu kortsu. Rääkisin soulmate'ga maailma asjadest. Soovin mõttes teisele soulmate'le kaunist reisi. Vaatan supermodelle. Ei oota homset päeva.

it's the little things that count.

süm_ <3

17.5.09

palun ära ära mine.

On möödunud väga emotsiooniderohke nädalavahetus. Tundeid seinast seina. Raskemaid ja kergemaid. Pisaratest õnneliku naeratuseni.
Mul on ühed maailma toredamad (seda sõna kõige positiivsemas võtmes) sugulased. Tännad vähemalt küll.
Mary, thank you for being a friend. <3 Tead küll.
On möödunud hetki eurovisioonile kaasa elades, tunnike kottpimeda Kose vahel jalutades ning mitmed vägagi venivad minutikümned keemia seltsis.
Ees ootavad koolivabad tööd, unistusi ja asju täis päevad. Jonni ja rõõmu ja hea muusikaga.

Segadus astmes mitu.


Varsti näeme. Ärge mind ära unustage.
tsau.

11.5.09

Teate, Mary-Ann on nii ilus inimene. Nii seest kui väljast. Teate teda küll. See on see tüdruk, kes armastab ennast viimasel ajal lambaks kutsuda. Ma küll nii ei ütleks, aga kui ta nii soovib, siis on ta üks kuramuse armas ja pehme lammas.
Ma võlgnen talle paar päris helisevat aitäh-sõna.
-mus
kop -> :) -> gratz -> hihihi -> . -> mul on nii kahju. -> :( ja keskendumishäired

(te ei pidanudki aru saama)
Tühja sellest postkastist. Saatsin Kadrile sõnumi hoopis. Ametlikult pole küll veel öeldud, aga

ME SAIME TANTSUPEOLE !!! :')

Täna on õige päev ennast oma raha eest premeerida ja üksteisele üks suur pai teha! (: Tublid olete ^^ Kategooria saame veidi hiljem teada. Punkte alles loetakse. Let's hope for the best! :)

Saatsin Kadrile meie poolt "aitäh"-sõnumi ka. Ta vastas: "Aitäh teile et viitsisite lõpuni vastu panna. Raske nädal on veel ees, Kadri."
Nii et... tantsupeol saame kõvasti vatti. Aga ma tean küll, see on tegelikult äge. (: Ma usun, et kõik tüdrukud kellega me seal eelmine kord käisime, kinnitavad seda. Ja loomulikult suurte segarühm.
Kinni panime ju! ^^

Ma arvan, et kui ma veel veidike kauem mööda tube sõna otses mõttes ringi hüppan ja laulan ja tantsin, siis mu ema paneb mulle tou kirja. :D:D:D:D:D

Gosh, mul on vist maailma siiraim rõõm peole pääseda, sest kui ma lugesin, et me peole saime, hakkas mu süda taguma ja käed värisema. Mõelge kui tubli ma olin, et ma teile üldse sõnumeid suutsin trükkida. :D

ou, kuulge, lähme tantsupeole!

Kallid tantsijad, hoidke pöidlad pihus ja refreshiga täna kella kuue paiku enda postkasti! Täna kell kuus öeldakse, et me saime tantsupeole ja siis saame oma kategooria ka teada! ;)

10.5.09

vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan.

Siit tulevad 2009. aasta 10. mai viimased bloginad.
Tervitage veel enda emasid minu poolt. (: Minu emme sai 2 uue küünla ja kõrrekimbu omanikuks täna. Ja venna kinkis Jamie Oliveri kokaraamatu ka.
Muidu käisin täna Mariga Orus seal kontserdil ka. Sai taas mõned pisarad poetatud ja suurepärast koorimuusikat nauditud. Koorid on ikka üle prahi asjad. Ma polegi eriti meeskooridega kokku puutunud. Täna harisin ennast selle koha pealt lähemalt.

Peale Orus käimist tulin koju tagasi ja sõin empsi valmistatud loomaliha. Ilma pingutamata võin öelda, et ma pole aastaid midagi nii maitsvat söönud. See oli mu tänase päeva tipphetk vist, sest peale einestamist tulin oma tuppa ilma ühegi tera motivatsioonita.
Olen teinud endale plaani, et homne koolipäev jääb minul vahele. Ma tahan kodus olla. Täna olen ainult turtsunud ja jonninud või siis väga veider-imelik olnud. Isegi mu ema küsis enne, et mis mul viga on. Tegin maailma kõige feigimat naeru ja laususin midagi taolist: "Ahh? Misasja? Minul vääää?" Ja kui aus olla, siis ma ei tea isegi, mis mul viga on. Võib-olla aiman, aga kindel ma küll pole.
Täna on hirmsasti selline tunne, et tahaks pugeda vati sisse kookonisse ja sinna mõneks ajaks jääda. Ma paneks oma kookonile kõrvaklapid ümber ja siis istuks selles valges unelmas koos toredate viisidega. Mulle millegi pärast tundub, et see ei ole vist väga korraldatav. Kahju.

Aga ma nüüd vist lähen ja teen endale tekist nii hea kookoni kui võimalik ja ei pista oma nina sealt alt enne välja, kui mõtted mu peas pikkuse järjekorras valvel seisavad.
"Jersey Girl" hakkas. Pean minema. Kolmandat korda vaja ka see film ära näha, sest muud ju telekast ei tule.

tsau. (:
Sa meeldid mulle. ^^

broken expectations.

Hommik!
Ma olen täna varajane. Mäletate küll, mul oli kirikus see esinemine. Te ei tulnudki. Oleksite ju võinud. Ma olin ainuke II alt. Ma oleks teilt pärast küsinud, et kas te üldse kuulsite mingit II aldi olemasolu, aga no eks ma nüüd siis jätan küsimata.
Naljakas. Isegi kiriku jutluses hõõrutakse mulle mu viimase aja müsteeriumit nina alla. Viimasel ajal leian isegi igast laulust need kõike torkivamad kohad üles. Viimasel ajal on kõik laulud minu laulud.
Nüüd kui ma üritan kindlameelne olla, tuleb igast nurgast asju, mis meeleheitlikult üritavad panna mind lubadust murdma. Ka kõige väiksemad sõnad tunduvad eriti oluliste märkidena. Ükskõik kelle suust need tulevad. Mis tähendab seda, Mürka, et Sa pead mulle pidevat peapesu tegema, et ma eesmärgi saavutaksin ;). Jään ootama.

Keegi minuga täna Orgu tuleb? (ootan jaatavat vastust, täh.)

tsau.

Faking a smile with a coffee to go.

Nagu ma Adele lubasin: tillukesed jutud korraga.

Kui ma enda üksildases toas muusikat kuulasin, Liisit maalisin ja Meelisega rääkisin, siis Erki kutsus mind Kairele külla. Niigi viimasel ajal palju kodus passitud, mõtlesin, et seltskond teeb ainult head. Ja ega ma ei kurdagi. Lisaks mõtlesin ma, et selline seltskondlik üritus on hea võimalus antud lubadused proovile panna. Tead küll, Mürka. Siiski pean ma Sulle tunnistama, et I'm a failure. :( Aga eks ma püüan edasi. Tead küll, et ma mõnikord olen otsusekindel. Siis kui Sa ikka mind ärgitad tegudele ja toeks oled ja värki. (: täh.
Kuid siiski, naer on terviseks! Vahepeal andis Kaire telefon otsad üles ja mina pidin minema teise ruumi naeru kihistama. Oli väga mitu arusaamatust ja kuulmata jäänud sõnu, mis tagasid mitmeid kõkutamisi ja muigeid. Teemad olid seinast seina ja lahedad soengud ning peanõksutamised in äktion. Minu juures leidus koht ka ilusale vaatale ja omale mullile. Kõik oli olemas ja midagi oli natuke ülegi.

Homme hommikul kohtume siis kirikus, eks? Me esineme ju. 11.00. Teate küll: Cantate pühapäev ja emadepäev on ju.
Kas teie teate, mis ma emmele kaardi peale võiks joonistada? Mhh, damn, ma ka mitte.
Igatahes kui te kirikusse ei tule, siis Orus kohtume ikka, eks? Okay. Mulle sobib.

Nägemiseni. ^^
Sus lõpetab. Uni.

9.5.09

Üks entusiast korraga.

Kärsitus piinab mõnda teist, mu truud lugejad. Siin ma olen - parem kui eales varem. (:
Nii, mis ma siis kõik ära olen teinud. Olen vahepeal käinud korduvalt Jotis hängimas ja Jott on käinud minu juures hängimas. Olen käinud oma elu peol Anti juures ja naernud end oimetuks. Uskuge mind, keegi pole mind kunagi niimoodi näinud tantsimas ja karglemas nagu nägid mind Mai, Ergo ja Kertu Anti juures. Oli tore? Jah. Autosõit oli ka lõbus. See on see kui Sa topid kuus hullu enda autosse. Ja mul polnud isegi Erkist kahju mitte. ^^ Niitoreniitore oli.
On möödunud kodusveedetud päevi, on möödunud Murakaga veedetud päevi ja on möödunud Katiga-küünalde-meisterdamis-päevi. Vahepeal digimuutusin vahetusse läinud värvidega tiigrikutsuks, kes on nüüdseks enda digimuutumisega vägagi rahul. Vahepeal jõudsin isegi tantsu- ja lauluülevaatustel ära käia. Mõlemad olid tore-naljakad ja me saime suurepäraselt hakkama. Eriti meie tantsurühm. Respekt teile päntajalgadele. Te tegite imelist tööd seal platsi peal! (:
Vahepeal olen isegi õppinud ja jooksmas käinud ja mõelnud miljardeid mõtteid. Olen kogenud lugematul hulgal erinevaid emotsioone ja nautinud päris mitu korda suurepärast seltskonda ja kevadet. See siis tähendab ju, et kõik laabub. Nagu ma just Meriline rääkisin, siis ma ei viitsi mitte millegi nimel praegu pingutada. Mitte millegi. Ma lihtsalt hõljun vooluga kaasa ja vaatan, mis edasi saab.
Täna on tohutult katstroofiline laadailm ning see muudab mind veidike melanhoolseks. Aknast välja vaadates on kõik värvid vihma taustal nii ilusad ja sügavad. Nad on sellist igatsevat ja armastavat tooni. Nihea.
Laat oli mõttetum ja poe järjekord pikem kui kunagi varem.
Nüüd olen kodus, räägin Muriliniga tõsist juttu ja mõtlen, et peaks oma muusat Liisit edasi joonistama või siis oma sõbra Dorianiga aega veetma. Millalgi tuleb Mai ja siis me hakkame tuubikuteks või keemiaprofessoriks.

Farewell, mu kallid sõbrad.
Wish me luck.

„Puhh,“ sosistas Notsu.
„Mis on?“ küsis Puhh.
„Ei midagi,“ vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni, „lihtsalt kontrollisin, et oled olemas.“