Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Hei, ma tean, et ma ei ole viimasel ajal eriline kirjatuvi olnud, aga ega ma praegugi mingi erilise üllitisega hakkama ei saa. Tahtsin lihtsalt öelda, et mul läheb hästi, elu on ilus ja nüüdseks olen juba 19. Tegelen enesemotiveerimise ja ilusate mõtetega. Sünnipäev oli õdus ja kodune, õhtul hiljem väike Vice'i tšill ning seejärel drop-dead lemmik uni Steni juures. Minu kahekümnekaheksanda jaanuari hommik oli hästi kaootiline, aga ühel hetkel helistas Peep ja lihtsalt made my day sellega, et ta lihtsal on. (: Ja siis ta tuli külla ja siis tulid Erki, Age, Meelis ja Kaspar ka, aga Peep läks varsti ära. Hiljem käisid Mer ja Risto ka korra läbi. Õgisime ja tegime naltsi ja mul oli tegelikult lõppkokkuvõttes tore, kuigi alguses oli awkward. Ja mul on nüüd maailma kõige parema lõhnaga oranž seep. Pean veel pikalt kaaluma, kas ma üldse raatsin seda vee alla leotama minna, sest see kulub mul vist nuusutamisegagi ära. Aga praegu naudin vaheaega, leon raamatuid, vaatan filme ja hoian posit

Nii. Selleks korraks on sessi õudused loodetavasti läbi. Kuigi you may never know, sest semiotsi eksam ei olnud just eriti hyggelig, aga eks paistab, kas ma suutsin oma kolmerealiste vastustega Mišale E jagu muljet avaldada. Muidu olengi viimase kahe nädala jooksul sessitanud, 16 pudelit energiajooki limpsanud, kell 4-5-6ni varahommikul tuupinud kõiksugu veidrusi, otsustanud sel aastal ajaloo riigieksamit korrata, filmitanud ja kvaliteethuumorit nautinud. Korra-kaks olen koduuste vahelt küla peale ka pääsenud. Oma filmitamisest olen ma tegelikult juba ammu tahtnud rääkida, aga kuna ma selle esimese korra tunde ära kaotasin, siis nüüd on nii raske. Üks õhtu oli, kui ma olin melanhoolia-preili astmel no vähemalt 26 ja siis ma meenutasin asju ja lugesin enda privaatblogi ja vastavaid tšättlooge ja olin nii kurb, et need ajad on möödas ja õnnelik, et need üldse olemas olid ja olin hässssti eneseteadlik ja sissepoole. Ja siis tuli Merilin-Ingrid lagedale ideega "Factory Girl'i&qu

Jah, ma tean, et ma tegelikult ei ole üldse videopostituste inimene, aga sess oli ja ma ei jaksanud blogikirjutamisele mõelda ja ma tahaksin hoopis addida ühe laulu, mis kogu selle aja mu pleieris ikka ja jälle mänginud on koos teiste Duffy lugudega. Jah, one of these times. it's often hard for the heart. Ja over-over-again lugu nr 2

Minu jaoks täielik Rootsi reisi lugu! Burk! Just because I'm hurting, doesn't mean I'm hurt! (8) Lihtsalt minu lugu! Jeg liker det! Minu ammune lemmik, kuid playlisti uustulija. Mürka, see oli paar talve tagasi lihtsalt kõige meiem lugu. Mäletad? :'D Igavesest ajast igavesti! *süda* Child's play, I was silly with your heart that day I enjoyed tearing you apart Now it's me who cries Plays games all I ever did was call you names I got kicks from teasing you Now it's me who cries I have such regrets It's you I can't forget Every time I see you go by I break down and cry You're taking my breath away And every time I see you with her Oh baby it hurts You're taking my breath away Breath away Now we've grown and I'm still here on my own I'll be tender with your foolish heart Coz still it's me who cries Now I'm old Still I wish I had you to hold Don't suppose you would come our way C

Kuidas joonistada kurbust Joonistan akna alla pihlaka, - kurva ja raagus. Ootab meresilmalist tüdrukut, - see ei saabu, ei saabu. Joonistan väikese punase padja, mille küljes su juuste hõngu. Padi nutab: miks kuldne põrssake oma ninaga minus ei tõngu? Kuhu jäid ta põsk ja pisikesed kõrvad, kuhu jäi ta rahutu pea? Kaks suuremat patja trööstivad väikest - ka meil pole temata hea! Joonistan kerge ja kireva kitli. Tühjalt ripub see kapis. Olen kuulnud ja kuulan kitli nuttu, - kittel kisendab appi: "Andke tagasi tüdrik! Ma vajan ju teda, kõik ma peidaksin maailma eest: ta rinnad, ta jalad, kõik, mis naisest teeb naise, räägib tuntud ja tundmatut keelt. Tuleks tema, kes tüdrikut armastab ja peab mind liigseks - ei heida ma meelt, vaiksel sahinal põrandale ma poeks, teades - kolmas peab kaduma teelt." Ja endast joonistan ainult silma, ja silma põhja su näo. Ja suu, mis kordab ilmast ilma, nagu kevadel kordavad käod: tule, tule, tule, mu armastus! Ma ei oska joonistada. Aga kurbust

Ta oli täiuslik.

Olen alati arvanud, et see sessiaja lugematud kohvikruusid ja õppimisest pungil öötunnid on selline ülepingutatud ameerika filmi pläma. Aga ma pean vist nüüd oma arvamuse ära sööma ja asendama uuega: see tõepoolest ongi nii. Kell on 3:52 ja ma ikkkkkka õpin. Ja üsna tõenäoliselt läheb homne samamoodi.. ja ülehomne... ja päev pärast seda... (:

kertu karner says (20:25) okei ma usun et B saada on vääga hea teil mingid tuumad ained teil oleks C ka hea saada nii nummu. (: saaks ma siis vähemalt tunnistada, et päriselt on ka nii raske, aga päris ju. ise olen looder lihtsalt. kuid siiski.. arvestades, et ma õppisin kella poole neljani varahommikul, siis sai piisavalt teadmisi omandatud ja kuigi see üks küsimus läks puusse, jään siiski rahule.

Ma nüüd tulin südant puistama. Kuigi petan veidi ennast, sest filosoofidest ei tea ma siiani suurt midagi. Ma olen viimasel ajal kuidagi jube emotsionaalne. Kõik ajab nutma ja nii palju on asju, mis teevad meele mõruks. Ma ei ole depressiivne ega masenduses, aga mõnikord ma olen lihtsalt kurb. Eile oli klassipidu. Tuleb tunnistada, et tegelikult oli päris raske õhtu, aga keegi ei teagi. Kui siis ehk ainult Merilin ja Kertu. Nemad ongi ju need, kes pisarad mu palgelt pühivad. True friends, indeed. Merilin küsis minult eile ühel hetkel, et "Sa ei saa selles kunagi üle, ega ju?" ja pidin raske südamega, kuid plikalikult kihistades, tunnistama, et ega vist.  Eilses õhtus oli nii palju hetki. Nii tundeküllased ja tegelikult mäletamist väärt. Üks neist oli siis kui Merilin nägi mind nukralt seal diivanil istumas ja küsis, mis ma mossitan. Ja nii väga kui ma ka ei soovinud mitte nutma hakata, ei saanud ma seda kuidagi tagasi hoitud. Suurte siiraste lapselike pisarsilmadega pillas

Jah, kui ma peaks kunagi väljendama armastust kahe sõnaga, siis need oleksid "Grey anatoomia". Iga osaga armun taas ja järjest sügavamalt. Nad pole mind kunagi alt vedanud. Need hetked, kui ma naudin piiritult dark&twisted olemist. Minu maailm. Tsau-pakaa. Kui ma oma filosoofide õppimisega kuhugi maani jõuan, siis tulen ja räägin endast veidi pikemalt. Tahaksin küll natuke südant puistata.

Nii kentsakas.. surfan oma tumblris ja muidu netis ja igal pool näen, kuidas inimesed ütlevad, et "ohh, 2011 tuleb nüüd jube hea aasta!" või et nad ise teevad sellest hea aasta või mainivad 2011le, a la et "kuule, ole pai, teeme nii, et sel aastal võidame ära.". Ja siis ma jõudsin mõtlemiseni, et tegelikult on ju kind of positiivne, et inimestel on aastas selline päev, mis neile uue alguse toob. Nad tõesti arvavad, et nüüd kui aastanumber vahetub, et sellest esimesest päevast alates muutub midagi. Kuigi nad võiks ju tegelikult seda ükskõik millal teha. Ükskõik milline päev võiks olla nende puhtaks leheks, aga ei.. nad tahavad, et keegi ütleks, et nüüd täna on see päev. Aga olgu siis nii.. kui see neile mingit kindlustunnet pakub, siis las ta jääda. Minul on lihtsalt meeldiv lugeda, et nii paljud inimesed on nüüd ühe korraga nii lootusrikkad. That's the spirit!

Kodune aastavahetus ilma sõpradeta kujunes üllatavalt talutavaks ning as I already said oli tore, et mind meeles peeti, aga nüüd tahaks lihtsalt teki alla minna ja kuhugi kaaluta oleku sarnasesse staadiumi langeda. Sounds like a plan! Aitäh toreduste eest ja jadööd! Võite jätkuvalt helistada ja sõnumeerida ja mind meeles pidada, mhmh. :) jadund, nublud!

Istun siin oma toas ja tõmban muusikat ja kuulan muusikat ja olen ja mu telefon heliseb ja tuleb sõnum ja heliseb jälle ja tuleb uus sõnum ja nii edasi. Täiesti hämmastavalt mõnus tunne kui siin üksi istuda. Nii tore on teada, et mööda ilma laiali on igal pool keegi, kes mu peale mõtleb ja mind meeles peab. Ja jah, ma millegi pärast olen üllatunud. Aitäh. (:

jah, öised lühipostitused on minu teema. :D igatahes tahtsin mainida, et ma olen vist ikka sel aastal midagi õigesti ka teinud, sest mulle on täna juba kaks pakki komme toodud. just for me! (: Hea nosida!

Ma tean, et nii ei ole üldse viisakas öelda, aga ma nägin eile-täna ilus välja ja keegi ei näinudki. (: Lõpetasin aasta pilt-ilusana ja uut aastat alustan oma toas šampaklaasi, punkmuusika, oakommide  ja oma voodiga! veldig bra! :)

Et siis.. HEAD JÄRGMIST 12 KUUD, nublud! (':