29.1.11

i'd rather dance than talk with you.

Hei, ma tean, et ma ei ole viimasel ajal eriline kirjatuvi olnud, aga ega ma praegugi mingi erilise üllitisega hakkama ei saa. Tahtsin lihtsalt öelda, et mul läheb hästi, elu on ilus ja nüüdseks olen juba 19. Tegelen enesemotiveerimise ja ilusate mõtetega. Sünnipäev oli õdus ja kodune, õhtul hiljem väike Vice'i tšill ning seejärel drop-dead lemmik uni Steni juures. Minu kahekümnekaheksanda jaanuari hommik oli hästi kaootiline, aga ühel hetkel helistas Peep ja lihtsalt made my day sellega, et ta lihtsal on. (: Ja siis ta tuli külla ja siis tulid Erki, Age, Meelis ja Kaspar ka, aga Peep läks varsti ära. Hiljem käisid Mer ja Risto ka korra läbi. Õgisime ja tegime naltsi ja mul oli tegelikult lõppkokkuvõttes tore, kuigi alguses oli awkward. Ja mul on nüüd maailma kõige parema lõhnaga oranž seep. Pean veel pikalt kaaluma, kas ma üldse raatsin seda vee alla leotama minna, sest see kulub mul vist nuusutamisegagi ära.
Aga praegu naudin vaheaega, leon raamatuid, vaatan filme ja hoian positiivset meeleolu üleval. Väiksed asjad panevad naeratama ja mulle nii meeldib.
Olen random ja kodukootud. Jeg liker det.

Aga olgu, ma nüüd lähen kõike muud tegema kui siia kirjutama.

21.1.11

BCB?B??

Nii. Selleks korraks on sessi õudused loodetavasti läbi. Kuigi you may never know, sest semiotsi eksam ei olnud just eriti hyggelig, aga eks paistab, kas ma suutsin oma kolmerealiste vastustega Mišale E jagu muljet avaldada.
Muidu olengi viimase kahe nädala jooksul sessitanud, 16 pudelit energiajooki limpsanud, kell 4-5-6ni varahommikul tuupinud kõiksugu veidrusi, otsustanud sel aastal ajaloo riigieksamit korrata, filmitanud ja kvaliteethuumorit nautinud. Korra-kaks olen koduuste vahelt küla peale ka pääsenud.
Oma filmitamisest olen ma tegelikult juba ammu tahtnud rääkida, aga kuna ma selle esimese korra tunde ära kaotasin, siis nüüd on nii raske. Üks õhtu oli, kui ma olin melanhoolia-preili astmel no vähemalt 26 ja siis ma meenutasin asju ja lugesin enda privaatblogi ja vastavaid tšättlooge ja olin nii kurb, et need ajad on möödas ja õnnelik, et need üldse olemas olid ja olin hässssti eneseteadlik ja sissepoole. Ja siis tuli Merilin-Ingrid lagedale ideega "Factory Girl'i" vaadata, mis oli tõsiselt viimane piisk karikasse. Kõigepealt nautisin lihtsalt kinematograafilist ilu ja mida film edasi, seda rohkem võlus mind ms Edie Sedgwicki ilu, pealiskaudsus ja võluvus, Billy Quinni süvaolemus ja ikka veel see vastuvaieldamatult köitev pildimaterjal. God knows, et ma olen kasutanud sõna "täiuslik" väga paljudes valedes kontekstides ja god knows, et mina from all the people arvan ja tean, et täiuslikkus on saavutamatu, kuid see film, sellel hetkel, nende emotsioonidega oli ideaalne! Mu lemmikhetk, kus Syd näitas Edie'le pilti tema noorpõlvest ja ma oleksin nii soovinud, et ta oleks vastanud "She was perfect." Pfft, te ei peagi aru saama. Kui midagi saab üldse olla isiklikku ja introvertset, siis minu puhul on see Factory Girl segatud minu emotsioonide ja minu maailmatajuga. Need tegelased olid ilusad, need iseloomud olid nii (ma ei suuda sellele sõnale vastu panna) ideaalsed. Ma armusin korraga nii mitmesse inimesse + taaskord neisse, kes mu mõtetes olid. Jah, Merilin on mulle ennegi öelnud, et ma olen hopeless armuja, aga girl has got to do, what a girl has got to do. Tahaks öelda, et kui ma suureks saan, siis hakkan armujaks, aga sellisel juhul olen ma kas varakult arenenud või oskan ma väiksena ka päris osavalt seda kunsti. Nii palju tundeid ja nii vähe sõnu on selle filmi kohta. Ma tahaksin öelda, et mõistmiseks peate te seda ise nägema, aga esiteks ma tean, et te ei mõistaks ja teiseks ma tegelikult ei taha, et te seda näeksite. Ma tahaksin, et see jääks minu omaks. Mürka ja Marteni oma ta juba on, aga ma ei taha, et see minust edasi läheb. Hoian kiivalt, mis oma.
Ülejäänud filmid on viimasel ajal olnud sellised, et Merilin, kes tunneb mind paremini kui keegi teine, lubab minul filmi valida ja hiljem jonnib, et mulle meeldivad nii depressiivsed filmid. :'D Aga kuni järgmise korrani.. siis ta lubab jälle minul valiku teha. Nooruse lollus.

Nüüd aga naudin enda vaheaega. Kindlasti tahaks mõned frustreerivad filmid sinna sisse mahutada, raamatuid lugeda ja plaane pidada. Ma ei tea, mis minuga toimub, aga mida aeg edasi seda rohkem tahaks teada ja õppida ja areneda. Kuskilt peab ju alustama. Minu alguspunkt on alati minuga kaasas. Minu areng algab minu mõttest. Vahelduseks olen endaga lihtsalt nii rahul. Kuni mõne mõtteni, aga ma olen hea tõrjuja.

Musimops,
läksin Duffyt kuulama.

20.1.11

i'm looking for safety

Jah, ma tean, et ma tegelikult ei ole üldse videopostituste inimene, aga sess oli ja ma ei jaksanud blogikirjutamisele mõelda ja ma tahaksin hoopis addida ühe laulu, mis kogu selle aja mu pleieris ikka ja jälle mänginud on koos teiste Duffy lugudega. Jah, one of these times.


it's often hard for the heart.


Ja over-over-again lugu nr 2

17.1.11

don't forsake me


Minu jaoks täielik Rootsi reisi lugu! Burk!

Just because I'm hurting, doesn't mean I'm hurt! (8)
Lihtsalt minu lugu!
Jeg liker det!


Minu ammune lemmik, kuid playlisti uustulija.



Mürka, see oli paar talve tagasi lihtsalt kõige meiem lugu.
Mäletad? :'D


Igavesest ajast igavesti!
*süda*



Child's play,
I was silly with your heart that day
I enjoyed tearing you apart
Now it's me who cries

Plays games all I ever did was call you names
I got kicks from teasing you
Now it's me who cries

I have such regrets
It's you I can't forget

Every time I see you go by
I break down and cry
You're taking my breath away

And every time I see you with her
Oh baby it hurts
You're taking my breath away
Breath away

Now we've grown and I'm still here on my own
I'll be tender with your foolish heart
Coz still it's me who cries

Now I'm old
Still I wish I had you to hold
Don't suppose you would come our way
Coz still it's me who cries

I have such regrets
It's you I can't forget

Every time I see you go by
I break down and cry
You're taking my breath away

And every time I see you with her
Oh baby it hurts
You're taking my breath away
Breath away

I have such regrets
It's you I can't forget

Oh every time I see you go by
I break down and cry
You're taking my breath away

And every time i see you with her
Oh baby it hurts
You're taking my breath away


tsau!


16.1.11

all I had was a dream.

Kuidas joonistada kurbust

Joonistan akna alla pihlaka, -
kurva ja raagus.
Ootab meresilmalist tüdrukut, -
see ei saabu, ei saabu.
Joonistan väikese punase padja,
mille küljes su juuste hõngu.
Padi nutab: miks kuldne põrssake
oma ninaga minus ei tõngu?
Kuhu jäid ta põsk ja pisikesed kõrvad,
kuhu jäi ta rahutu pea?
Kaks suuremat patja trööstivad väikest
- ka meil pole temata hea!
Joonistan kerge ja kireva kitli.
Tühjalt ripub see kapis.
Olen kuulnud ja kuulan kitli nuttu, -
kittel kisendab appi:
"Andke tagasi tüdrik! Ma vajan ju teda,
kõik ma peidaksin maailma eest:
ta rinnad, ta jalad, kõik, mis naisest teeb naise,
räägib tuntud ja tundmatut keelt.
Tuleks tema, kes tüdrikut armastab
ja peab mind liigseks - ei heida ma meelt,
vaiksel sahinal põrandale ma poeks,
teades - kolmas peab kaduma teelt."
Ja endast joonistan ainult silma,
ja silma põhja su näo.
Ja suu, mis kordab ilmast ilma,
nagu kevadel kordavad käod:
tule,
tule,
tule,
mu armastus!
Ma ei oska joonistada.
Aga kurbust joonistaksin ma nii.


Juhan Smuul, 1968



14.1.11

sess!

Olen alati arvanud, et see sessiaja lugematud kohvikruusid ja õppimisest pungil öötunnid on selline ülepingutatud ameerika filmi pläma. Aga ma pean vist nüüd oma arvamuse ära sööma ja asendama uuega: see tõepoolest ongi nii. Kell on 3:52 ja ma ikkkkkka õpin. Ja üsna tõenäoliselt läheb homne samamoodi.. ja ülehomne... ja päev pärast seda... (:

11.1.11

kertu karner says (20:25)

okei
ma usun et B saada on vääga hea
teil mingid tuumad ained
teil oleks C ka hea saada

nii nummu. (:

saaks ma siis vähemalt tunnistada, et päriselt on ka nii raske, aga päris ju. ise olen looder lihtsalt.
kuid siiski.. arvestades, et ma õppisin kella poole neljani varahommikul, siis sai piisavalt teadmisi omandatud ja kuigi see üks küsimus läks puusse, jään siiski rahule.

8.1.11

a hard day's night.

Ma nüüd tulin südant puistama. Kuigi petan veidi ennast, sest filosoofidest ei tea ma siiani suurt midagi.
Ma olen viimasel ajal kuidagi jube emotsionaalne. Kõik ajab nutma ja nii palju on asju, mis teevad meele mõruks. Ma ei ole depressiivne ega masenduses, aga mõnikord ma olen lihtsalt kurb.
Eile oli klassipidu. Tuleb tunnistada, et tegelikult oli päris raske õhtu, aga keegi ei teagi. Kui siis ehk ainult Merilin ja Kertu. Nemad ongi ju need, kes pisarad mu palgelt pühivad. True friends, indeed. Merilin küsis minult eile ühel hetkel, et "Sa ei saa selles kunagi üle, ega ju?" ja pidin raske südamega, kuid plikalikult kihistades, tunnistama, et ega vist. 
Eilses õhtus oli nii palju hetki. Nii tundeküllased ja tegelikult mäletamist väärt. Üks neist oli siis kui Merilin nägi mind nukralt seal diivanil istumas ja küsis, mis ma mossitan. Ja nii väga kui ma ka ei soovinud mitte nutma hakata, ei saanud ma seda kuidagi tagasi hoitud. Suurte siiraste lapselike pisarsilmadega pillasin enda sõnad huulilt ja üritasin normaalne olla. Vähemalt suutsin õige inimese nina all pokkerinäo ees hoida ja siiralt vastata. Inimesed peaks ju juba teadma, et ma olen leplik. Kohanen olukordadega kiirelt. Isegi kui mul sellest kahju on. Sellepärast oligi eile õhtul kahe inimesega veidi raskem rääkida kui muidu. Kahju on. Ja nad isegi ei tea. Aga nad on toredad inimesed, nii et.. (:
Ja üleüldiselt on viimasel ajal mind kuidagi mingi lakkamatu tolerantsus saatnud. Selline "kõik-inimesed-on-ilusad-ja-head"-tunne on. Jah. Nii ongi.
Ma arvan, et ma nüüd puistasin päris parajalt oma südant. Nüüd tuleb õppima hakata. Võiks need eksamid juba kaelast ära saada, siis mul on kaks nädalat kvaliteetaega oma Kose pesas. Jah, seda jäängi ootama. Harry Potterit, minu valitud filme kategooriast "Disturbing" ja lakkamatut naeru.

Ja nüüd te arvate, et ma olen mingi veeniviiul, aga tegelikult olen ma ikka nagu alati. Lihtsalt seda eelnevalt kirjeldatud osa ma teile tavaliselt ei räägi. :'D

6.1.11

disturbed child.

Jah, kui ma peaks kunagi väljendama armastust kahe sõnaga, siis need oleksid "Grey anatoomia". Iga osaga armun taas ja järjest sügavamalt. Nad pole mind kunagi alt vedanud. Need hetked, kui ma naudin piiritult dark&twisted olemist. Minu maailm.

Tsau-pakaa.
Kui ma oma filosoofide õppimisega kuhugi maani jõuan, siis tulen ja räägin endast veidi pikemalt. Tahaksin küll natuke südant puistata.

1.1.11

uuel aastal uue hooga.

Nii kentsakas.. surfan oma tumblris ja muidu netis ja igal pool näen, kuidas inimesed ütlevad, et "ohh, 2011 tuleb nüüd jube hea aasta!" või et nad ise teevad sellest hea aasta või mainivad 2011le, a la et "kuule, ole pai, teeme nii, et sel aastal võidame ära.". Ja siis ma jõudsin mõtlemiseni, et tegelikult on ju kind of positiivne, et inimestel on aastas selline päev, mis neile uue alguse toob. Nad tõesti arvavad, et nüüd kui aastanumber vahetub, et sellest esimesest päevast alates muutub midagi. Kuigi nad võiks ju tegelikult seda ükskõik millal teha. Ükskõik milline päev võiks olla nende puhtaks leheks, aga ei.. nad tahavad, et keegi ütleks, et nüüd täna on see päev. Aga olgu siis nii.. kui see neile mingit kindlustunnet pakub, siis las ta jääda. Minul on lihtsalt meeldiv lugeda, et nii paljud inimesed on nüüd ühe korraga nii lootusrikkad. That's the spirit!

will do!



Kodune aastavahetus ilma sõpradeta kujunes üllatavalt talutavaks ning as I already said oli tore, et mind meeles peeti, aga nüüd tahaks lihtsalt teki alla minna ja kuhugi kaaluta oleku sarnasesse staadiumi langeda. Sounds like a plan!
Aitäh toreduste eest ja jadööd!
Võite jätkuvalt helistada ja sõnumeerida ja mind meeles pidada, mhmh. :)
jadund, nublud!

sõbrad! goddamit!

Istun siin oma toas ja tõmban muusikat ja kuulan muusikat ja olen ja mu telefon heliseb ja tuleb sõnum ja heliseb jälle ja tuleb uus sõnum ja nii edasi. Täiesti hämmastavalt mõnus tunne kui siin üksi istuda. Nii tore on teada, et mööda ilma laiali on igal pool keegi, kes mu peale mõtleb ja mind meeles peab. Ja jah, ma millegi pärast olen üllatunud.
Aitäh. (:

täna sööme komme, homme sööme komme.

jah, öised lühipostitused on minu teema. :D

igatahes tahtsin mainida, et ma olen vist ikka sel aastal midagi õigesti ka teinud, sest mulle on täna juba kaks pakki komme toodud. just for me! (: Hea nosida!

2010 -> 2011

Ma tean,
et nii
ei ole üldse
viisakas öelda,
aga ma nägin
eile-täna
ilus välja
ja keegi ei näinudki. (:

Lõpetasin aasta pilt-ilusana
ja uut aastat alustan
oma toas
šampaklaasi,
punkmuusika,
oakommide 
ja oma voodiga!
veldig bra! :)

< 2 0 1 1 >



Et siis.. HEAD JÄRGMIST 12 KUUD, nublud! (':