No-one likes attentionwhores.
Blogi pealkirjaks panin mõttetera, mille minu isiklik Liisi mulle poetas ja ma nõustusin temaga sekundi pealt. Igahtahes. Nagu arvata oli, ei hakka mina teile tagantjärgi enda pealinna seiklusi siia kirjutama, sest mina lihtsalt valin mitmetest võimalustest võimaluse laisk olla. No oli tore ja muidu ka lahe. Kati oli oma hesikostüümis nagu modell ja pealinn oli ikka sama hall ja kärarikas. Midagi veel? Ahjaa, ma ei oska ühistranspordiga sõita. Ma valin vale suuna, aga siis tuleb Mai ja päästab mind kurjade trollide ja busside küüsist. Ja siis ma jõudsin sihtkohta ja kuidas nüüd öelda, mu eesmärki polnud enam. See pood kuhu ma soovisin jõuda, oli haihtunud ja eksistentsi lõpetanud. Nii palju siis sellest. Üks teine pühapäev läksin mina vanaema juurde Sürgaverre, kus veetsin terve pikapika nädala. Väljas käisin nii palju kui kolm korda raamatukogus ja korra küla poekeses. Oli tore? Kahtlen selles. Igatahes lugesin ma läbi 4 raamatut. Omamoodi mulje jätsid mulle nad kõik. Muidu oli olemin