Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2007 postitused
Ahjaa.. Kati kohta lisaks tahtsin ma veel seda ka rääkida, et ta on niiii andekas ja hingega inimene. Ta oskab joonistada, maalida, klaverit mängida ja tore olla. Ja lisaks paneb ta sellele kõigele hinge sisse. Kas pole mitte vahva?! :) Nii, nüüd sai vist kõik. Kui mul veel meenub midagi, siis küll ma teada annan, ärge seda kardke, et ei anna.
Seekord ma kavatsen rääkida Katist. Meie pikem jutuajamine leidis aset samal ajal, kui teised Ravilanightclubis tantsu vihtusid ning ennast mällarisse jõid. Me leppisime kokku, et ma lähen tema juurde filmi vaatama ja nii oligi. Vaatasime Boondock Saintsi, poole filmi ajal pidin ma diivanilt alla kukkuma, sest ma ei suutnud enda naerukrampide käes enam väänelda. Film sai läbi ning me olime suht toredas meeleolus. Hakkasime lobisema maast ja ilmast. Kõik mis me rääkisime oli nii siiras ja Kati on inimene, kes ALATI mõistab mind. Ta on võimeline isegi mu lauseid lõpetama ja seda ei oska just paljud. Me mõtleme ju nii ühte moodi. Mõnikord ma võisin mõelda Katist pisut halvasti, kuid enam mitte. See öö, mis ma tema juures veetsin pani mind paljusid asju õige nurga alt vaatama. Ta rääkis kõik nii selgeks, et enam mul selliseid valearvamusi ei teki. Ta on tark inimene ning mul on tohutu austus tema vastu ning tema sõprade vastu, kellel on mõned ühised omadused Katiga. Mingil määral ma isegi
üks asi veel, Ma lähengi peotantsu. (: See tõestab seda, et kui midagi väga tahta, siis on see ka saavutatav. Olge mõnusad :*, as Celer would say . ^^ btw, Celer on tore. :)
Rääkige mulle oma lugu! Kas see ei kõla mitte hästi ? Ma armastan seda lauset. Sellele vastamiseks on miljoneid võimalusi. Sa võid rääkida oma loo enda lapsepõlvest või poeskäigust või enda sõbraga koos veedetud ajast, ehk enda poissõbrast või siis endast ja enda laulust. Võimalused on lõputud. Rääkige mulle oma lood ja ma luban, et ma hindan neid kõrgelt. Sest need olete Teie. Teie olete need lood. Ma leian, et need on kõige huvitavamad. Ma jään ootama. ^^
Mürks arvas, et ma peaksin midagi kirjutama. Ehk tänasest päevast või midagi. Ega mul eriti ideid pole küll, aga no eks ma midagi ju võin kirjutada. Aega on kulund palju minu viimasest külaskäigust. Me läheme ju varsti Ungarisse !! Ajad on seetõttu kiired. Aga ma ju tean, et ma saan hakkama. Ma pean saama ja ma alati saan ! ^^ Iga päev peame laulma ja tantsima ja õppima ja lugema ja olema meie ise. See on raske, kuid mitte võimatu. Täna sain ma ka ennast peotantsu lõpuks registreeritud. Ma juba kujutan vaimusilmas ette kuidas ma mööda tantsupõrandat liuglen, kuid seda ainult juhul, kui ma suudan sammud ära õppida ja sellesse kõigesse hinge sisse puhuda. Üks-kaks-kolm-kaks-kaks-kolm. Ma kindlasti näen seda nädal aega järjest unes, peas kummitamas rumbataktid. Ma täna mõtlesin, et ma tahaksin midagi kirjutada. Midagi kohe tõeliselt kirjutada. Kuid ma olen kõige viletsam kirjanik, sest minu suurimaks puuduseks on minu aju tühjus. See kumab vastu, sest ideid ju ei ole. Kõige lihtsam on, ku