31.10.07

Ahjaa.. Kati kohta lisaks tahtsin ma veel seda ka rääkida, et ta on niiii andekas ja hingega inimene. Ta oskab joonistada, maalida, klaverit mängida ja tore olla. Ja lisaks paneb ta sellele kõigele hinge sisse. Kas pole mitte vahva?! :)
Nii, nüüd sai vist kõik. Kui mul veel meenub midagi, siis küll ma teada annan, ärge seda kardke, et ei anna.

30.10.07

Seekord ma kavatsen rääkida Katist.
Meie pikem jutuajamine leidis aset samal ajal, kui teised Ravilanightclubis tantsu vihtusid ning ennast mällarisse jõid. Me leppisime kokku, et ma lähen tema juurde filmi vaatama ja nii oligi. Vaatasime Boondock Saintsi, poole filmi ajal pidin ma diivanilt alla kukkuma, sest ma ei suutnud enda naerukrampide käes enam väänelda. Film sai läbi ning me olime suht toredas meeleolus.
Hakkasime lobisema maast ja ilmast. Kõik mis me rääkisime oli nii siiras ja Kati on inimene, kes ALATI mõistab mind. Ta on võimeline isegi mu lauseid lõpetama ja seda ei oska just paljud. Me mõtleme ju nii ühte moodi.
Mõnikord ma võisin mõelda Katist pisut halvasti, kuid enam mitte. See öö, mis ma tema juures veetsin pani mind paljusid asju õige nurga alt vaatama. Ta rääkis kõik nii selgeks, et enam mul selliseid valearvamusi ei teki.
Ta on tark inimene ning mul on tohutu austus tema vastu ning tema sõprade vastu, kellel on mõned ühised omadused Katiga. Mingil määral ma isegi kadestan neid. Need inimesed on nii lahedad. Kosel ma vist ei teagi teist nii mõistliku inimest, kui Kati. Ja mõistliku, mitte selle otseses tähenduses. Kati mõistaks mida ma öelda tahaksin.
Nüüd ma tõesti mõistan Katit paaalju paremini ja ta on mulle kallim kui eales varem. Ma armastan seda tüdrukut. Temaga koos saan ma tunda ennast väärtuslikuna. ^^

Aitäh kullake ! :)

17.10.07

üks asi veel, Ma lähengi peotantsu. (:
See tõestab seda, et kui midagi väga tahta, siis on see ka saavutatav.
Olge mõnusad :*, as Celer would say . ^^

btw, Celer on tore. :)
Rääkige mulle oma lugu!



Kas see ei kõla mitte hästi ? Ma armastan seda lauset. Sellele vastamiseks on miljoneid võimalusi. Sa võid rääkida oma loo enda lapsepõlvest või poeskäigust või enda sõbraga koos veedetud ajast, ehk enda poissõbrast või siis endast ja enda laulust. Võimalused on lõputud.
Rääkige mulle oma lood ja ma luban, et ma hindan neid kõrgelt. Sest need olete Teie. Teie olete need lood.
Ma leian, et need on kõige huvitavamad.

Ma jään ootama. ^^
Mürks arvas, et ma peaksin midagi kirjutama. Ehk tänasest päevast või midagi.
Ega mul eriti ideid pole küll, aga no eks ma midagi ju võin kirjutada.
Aega on kulund palju minu viimasest külaskäigust. Me läheme ju varsti Ungarisse !! Ajad on seetõttu kiired. Aga ma ju tean, et ma saan hakkama. Ma pean saama ja ma alati saan ! ^^ Iga päev peame laulma ja tantsima ja õppima ja lugema ja olema meie ise. See on raske, kuid mitte võimatu.
Täna sain ma ka ennast peotantsu lõpuks registreeritud. Ma juba kujutan vaimusilmas ette kuidas ma mööda tantsupõrandat liuglen, kuid seda ainult juhul, kui ma suudan sammud ära õppida ja sellesse kõigesse hinge sisse puhuda. Üks-kaks-kolm-kaks-kaks-kolm. Ma kindlasti näen seda nädal aega järjest unes, peas kummitamas rumbataktid.
Ma täna mõtlesin, et ma tahaksin midagi kirjutada. Midagi kohe tõeliselt kirjutada. Kuid ma olen kõige viletsam kirjanik, sest minu suurimaks puuduseks on minu aju tühjus. See kumab vastu, sest ideid ju ei ole. Kõige lihtsam on, kui keegi käsib midagi kirjutada. Midagi kindlat ja head. Näiteks nagu minu ajalehe artikkel näiteringi kohta. Ma loodan, et see tuli välja hästi ja, et inimesed mõistavad, kui väga ma selle kirjutamist nautisin.
Ma kutsun teid üles mulle teemasid jagama. Ma ei taha mingid reidi järjejuttu stiilis asja kirjutada. Ma kunagi mõtlesin nende inimeste peale, kes seda teevad ja siis sain aru, et mina olen inimene, kes nende juttudega hakkama ei saaks. Ma ei oska kirjutada sellist juttu. Mu mõtted liiguvad vist teisi radu pidi.
Ühes eelnevas postituses ma mainisin, et ma olen mõelnud, palju mõelnud. Ja mul on praegu tunne, et ma olen veel rohkem mõelnud. Ma ei ole kindel, kas ma selgusele ka jõudnud olen, aga mõelnud kohe kindlasti.
Me käisime peale matriklite kätte jagamist uisutamas ja kinos. Kui ma koju jõudsin, siis ma mõtlesin päeva üle ja ma tõepoolest leidsin, et see oli peaaegu ideaalne. Täiuslikkusest jäid puudu minu mõtted, mis järjekordselt teisi radu pidi uitasid. Minu kaasinimesed panid mind mõtlema ja see ei läinud teemasse, aga nendel ideedel polnud jõudu minu tuju rikkuda.
ahjaa ja enne jäi mul pooleli jutt, et pakkuge mulle teemasid, olge nii head.
Ma olen nõus kirjutama teile pühendusi ja mida iganes, aga aidake mind ! (: Ma olen kindel, et kui ma kirjutan, siis teile ja sama palju ka endale. Me saaksime üksteisele ju vastu tulla. Kas poleks tore ? :)
Ma ei jõua kirjutada enam. Ma tahaksin, aga ma ei jõua.
Teinekord jälle. ^^ Tuletage selle blogi olemasolu mulle teinekordki meelde. ;)