Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ja siis mõnel päeval tuleb välja, et ma olen ikka see sama vana Susanna, kes satub kolleegiga kirjutamisest rääkima ja tuleb jutuks, kuidas Marten palus mul kunagi Hemingwayks hakata ning ta ei näe selles mitte mingit probleemi. Kui keegi ikkagi kirjutab sulle: "ma kohe kütan bukowskit sulle" selleks, et sind inspireerida ja motiveerida kogu muu elu kõrvalt kirjutama, siis kuski säilib ikkagi mingi lootus.. air and light and time and space "–you know, I’ve either had a family, a job, something has always been in the way but now I’ve sold my house, I’ve found this place , a large studio, you should see the space and the light. for the first time in my life I’m going to have a place and the time to create ." no baby, if you’re going to create you’re going to create whether you work 16 hours a day in a coal mine or you’re going to create in a small room with 3 children while you’re on welfare , you’re going to c

Pärast eelmise blogipostituse kirjutamist sattusin rääkima ühe kolleegiga, kes ei tööta minu osakonnas. Kuidagi jõudsime jutujärjega selleni, et mida ta minust teab ja siis rullus lahti üks huvitav lugu. Ma tean, et minu meeskond on üldiselt maja peal olnud heas kirjas, aga.. tänane vestlus üllatas mind ja pani mind asju ikka hoopis teisest vaatenurgast nägema. See kolleeg rääkis mulle, et kui tema meie ettevõttesse tööle tuli (u 2 aastat tagasi), oli kogu aeg juttu, et Susanna meeskond on The Dream Team (tema sõnad, mitte minu). Et seal on kõik alati hästi, inimesed on rõõmsad ja kõik uued töötajad tahavad sinna tööle minna. Et neil on see mingi X-faktor. Ja ta pidas mind selleks X-faktoriks, sest "sina oled ju see, kes kogu aeg igasuguseid auhindu saab". Mis oli natukene naljakas, sest ma olen oma 5 aasta jooksul enda meelest ainult ühe auhinna saanud, aga tore oli kuulda, et jätan mulje nagu oleksin ma pidevalt erinevate auhindadega pärjatud. Ma kuulasin teda ja naersin,

Töökaaslased naersid eile mu üle, et minust saab peagi 70-liikmelise osakonna juht, aga et ma ikkagi olen 27-aastaselt valmis kasutama enda ööriiete kohta sõna tudukad. Aga ma arvan, et see on parim kokkuvõte minust inimesena - kontrollfriik by day , 3-aastane by night . Hingelt vana, aga meelelt noor. Ei teagi, kuidas see kõik ühte väiksesse kehasse ja peasse ära mahub, aga peab mahtuma. Ma ei ole valmis millestki loobuma. Ja kuigi mulle täna öeldi, et ma olen meie praeguse osakonna jaoks väga suure töö ära teinud ja et ma olen hea selles, mis ma teen, siis tegelikult olen ma see juht, kes oma värvimuutva Harry Potteri tassiga Põhjamaa koostööpartneri juurde kõnnib, et talle kogu seda magic 'ut näidata ja ma olen ka see juht, kes õhuniisutajatäie vett endale keset kontorit peale valab. Ja kui ma siis ükspäev üritasin teha nägu, et uue ametikoha jaoks pean ennast kokku võtma ja sellistest käitumuslikest eripäradest loobuma, siis öeldi mulle, et parem oleks, et ma jätkan endale ve