30.9.10

ma istun oma pehmetes tudukates, saarasoeng peas suure ja koheva teki sees ning teostan tuumanolifimist ja Mer küsib minult :O:O:O-näol, et kas ma täna peole ei lähegi?? :'D

hihiii. (:

she's a keeper.

Susanna istub kahe loengu vahel audikas ning Mer on kodus.

susanna! said (13:27):
valva läbi neti mu arvutit, kuni ma vetsus käin (:
tähe méri says (13:28):
olks
OU, AHV, ÄRA ÜLDSE VAATA SIIA POOLE!
KUULSID VÕI!
susanna! says (13:28):
:D:D:D
tähe méri says (13:29):
C'MOOOOON SA JÄLLE PIILUSID
TEGELE OMA ASJADEGA
susanna! says (13:29):
nii nunnu
tähe méri says (13:29):
SUL ENDAL POLE EKRAANI???
SINA MINE VETSU
MA TEGELEN NENDEGA :D


She really is a keeper! :'D



Ja Erki ütleb niisama, et ta ühe kõrvaga kuulab ja teise silmaga teeb teisi asju. :'D

ohjah.. inimesed räägivad msnis viimasel ajal nii köitvaid lugusid, et ei teagi kohe, mida kõike siia ära peistida.. :D mõne inimese vestlused peaks ma siia vist tervete chat logidena tõstma. :'D

29.9.10

Just jõudis kätte see hetk, mida ma olen oodanud hetkest, mil ma täna hommikul silmad avasin.

Minu voodi, minu padi, minu tekk, minu uni, minu muusika. Täiesti mina ja maailm. *süda*



ja poetandaspaceman saab järjest kodusemaks..

i'm beautiful inside and out

supergirl-merilin says (10:27):
näed
sina saad aru

Tegelikult ma alati ei saa, aga mõnikord on ka helgemad hetked.

Jah, me peame Muriliniga juba hommikul vara diipe vestlusi.

susanna! says (10:25):
tead mis
ma tahaks praegu koju nutma minna.
lihtsalt niisama

Vat selliseid.




Istun loengus, nostalgitsen ja tahan hirmsasti koju minna, teki sisse kaevuda ja tükiks ajaks sinna jääda.
Nii imelik, et ma olen väliselt suhteliselt shiny-happy person, aga tegelikult olen ma mingi jube muretseja. Kõige(i) pärast muretsen. Kogu aeg. Hästi salaja. Hoian vaikimisi pöidlaid kõigile ja sisendan telepaatiliselt positiivset suhtumist. Ei tea kas sellest kunagi kasu on olnud, aga.. see on minu moodus toime tulla.
Muretsemine tavaliselt tekitab minus alati küllaltki häirivad igatsuspuhanguid ja nostalgitsemishetki.


Back to track: homme on 10tunnine koolipäev ja ma saan hakkama ilma ülelaskmata. Ja, ja, ja! (:

28.9.10

Johnny and Mary

Johnny's always running around, trying to find certainty.
He needs all the world to confirm, that he aint lonely
Mary counts walls, knows he tires easily
Johnny thinks the world would be right, if it would buy, truth from him.
Mary says he changes his mind, more than a woman.
But she made her bed, even when the chance was slim.
Johnny says he's willing to learn, when he decides, he's a fool.
Johnny say's he'll live any where, when he earns time to.
Mary combs her hair, says she should be use to it.
Mary always hedges her bets, she never knows, what to think.
She says that he still acts, like he's being discovered.
Scared that he'll get caught, without a second thought

Johnny feels he's wasting his breath, trying to talk, sense to her
Mary says he's lacking a real, sense of proportion


So she combs her hair, knows he tires easily


Wow. Ma pole ammu kohanud nii .. ma ei leian õigeid sõnu.. hästi kirjutatud laulu sõnu. <3

Tähe tänava õhtused huumoriminutid

S: "Keda me kunagi pakspeaks norisime?"
M: "Sind!"
S: lakkamatu naer
M: "Mhh, sinul oli see kõige suurem pea ju."





aina paremaks läks. :D:D:D

Stavangeri küürakas Olav

Täna on lihtsalt kõige igavam koolipäev üldse. Välja arvatud tõsiasi, et loengute vahel sai natuke naltsi ka. Marianna, meie naljahammas. :D
Tegelikult ma tahtsin igasuguseid asju veel kirjutada, aga mul on nii igav ja ma lähen kohe hulluks ja seega ma vist lähen hoopis koju.

lobisemiseni.

naturally sweet. no sugar added.

Ja kui ma nüüd päris hoolikalt järele mõtlen, siis keegi ei olegi mind varem kõnetanud sõnapaariga "noh magustoit".

27.9.10

Madi Don't Leave'i esimene bassilöök käib siiani kuidagi eriti järsult südamest läbi. Nii palju vanu ja imelikke aegu tuleb meelde. See lugu tekitab kõige imelikemaid emotsioone üldse.

700!

Kas teie teadsite, et sõna smoothie eestikeelne vaste on "mahedik"?


Ohjah, ma armastan ÕSi. Naeran siin taaskord hulluks ennast. (:





Ja õnnitlegem minu mitte nii sisutihedat blogi tema 700nda postituse puhul. Hip-hip-hurraa!

shiny-happy-people.

Kertu. says (13:38):
midagi sinu mõtlemisviisidele, mida sa juba kasutad

Pakkuge iseendale head seltskonda, tegutsege ja olge õnnelik. Nautige elu iga minutit, teie jaoks on 24 suurepärast tundi päevas. Mitte kellelgi pole neid rohkem, ei kuningal ega miljonäril. Aeg on liiga kallis, et seda asjatult raisata.



nii ägä, et keegi midagi sellist minu juures täheldanud on. ^^

space bound.

hei. kiire ülevaade minu pikast nädalavahetusest.
neljapäeva õhtul tulin koju ja hetkeks pidasin Erkiga plaani, aga siis me mõtlesime, et ikka ei viitsi ja mul oli cozy kodune õhtu instead. reedest ma juba rääkisin, aga ainult õhtust. reede hommikul istusin ma marsa peale ja sõitsin pealinna, kus mind ootas ees Kertu Something-Something, kellega me Solarise kinno läksime. Ometigi oli Step Up 3 3Ds ju kinodes!!!11 Me jõudsime järeldusele, et üldine kinopublik on jube rafineeritud ja vaoshoitud. Meie ikka plaksutasime ja naersime ja elasime kaasa, aga ülejäänud publik naeris ainult ühe nalja peale.. wierdos *-) Peale ühte meeldivat kinoelamust sõitsingi juba koju tagasi eeldusel, et me lähme Erki külla, aga no.. nii palju siis sellest.
Laupäeva päeval ma harisin ennast salajastel viisidel, millest ainult Kertu ja Age teavad.. Teadsin, et õhtul on Andrese juures pool party. Pidime Erkiga Karlasse minema, aga kui me siis neljakesi seal Ventos istudes värava juurde sõitsime, avastasime, et kell on ilmselgelt liiga varajane ja sinna me veel pidama ei jää. Läksime hoopis Tadele ja Jotti ja igale poole. Tegime aega parajaks, et siis pool üksteist (vist) jälle Karlasse jõuda. Peale ligikaudu tunnist (eeldatavasti vähemat) istumist oli meile Kertuga sellest mitte-nii-põnevast üritusest küll ning Ergo viskas meid Kuivajõele, kust me Koseni jalutasime. Minu meelest aeg lendas. Vahepeal saime Antsult kurjustava kõne ka, et mida kaks noort neidu sellisel hilisel kellaajal maantee ääres jalutavad. :D Siis tiksusime veel veidi minu juures, et mitte liialt vara päeva õhtusse saata. Kui ma ükskell Kertu koju saatsin, jäin ise veel veidikeseks MSNi maale, kus harrastasin oma tavapärast MSNi-vaidlust, mis kunagi kuhugi ei vii. :D Kella kolme paiku toetasin enda, selleks ajaks juba väga raskegi, pea padjale ja jäin vägaväga magusasse unenäguderikkasse unne, millest ma järgmisel hommikul Age kõne peale ärkasin.
Ilmselgelt olin ma sissemaganud. BIG TIME. 14minutiga suutsin end riidesse panna, viisakaks teha, õuna süüa ja ujulasse jõuda. Trennis tantsisin Robiga, kes on sama naljakas kui alati. Kuid poole trenni pealt hakkas mul pilt jubedalt virvendama silme ees ja ma loovutasin Robi Kertule, et ise veidi pingi peal stabiliseeruda. Teinekord ei soovita teil söömata trenni minna...
Peale trenni, tulin koju, et avastada võtmepuudumist. Seejärel tegin kiirkõnni suurde poodi, võtsin võtme ja kiirkõndisin koju tagasi. Kodus käisin kiirelt pesus, tegin ennast ilusaks ning seejärel suundusime Seli poole. Autosõit oli küllaltki, kuidas nüüd öelda... kitsas. Peebu auto tagumine iste ei ole just väga avar.. Aga pole hullu, sai hakkama.. Selis oli tore, missest, et me oleme küllaltki õelad sõbrad.
Kuskil kuue paiku jõudsime koju ning ma otsustasin bjuutisliipi teha, aga Une-Mati arvas, et tema arust ma võin täna kole ka olla ja ei lasknud mul üldse sõba silmale. Vahepeal tegime hoopis otsuse, et kuna ma nkn alles esmaspäeva hommikul Tartusse lähen, siis me lähme Madisega ja vaatame, kuidas "Resident Evil'i" kolmas osa kah on. No ütleme, et ega ei olnud eriti... :D Olenemata sellest, et film just esmaklassiline polnud, oli mul ikkagi jubelõbus.
Aga nüüd jõudsin koju ja kerin tuttu ära, sest homme tuleb seitsme ajal jalad alla saada, asjad kokku pakkida ja Ristile jalutada..


tsiutsäukurnäu, paksud.
Tartus kohtume.

24.9.10

kodu

Igakord koju tulles on mingi selline ootusärevus, et miski on jälle võõras ja teistmoodi. Või siis ma avastan, et mu lapsepõlvepood on maatasa tehtud või kui ma pean lintide alt läbi pugema, et koju jõuda.
Aga siis ikka ja alati on kuskil näiteks Erki, kes helistab ja minuga koos plaane peab ning jätab tunde nagu ma poleks vahepeal kodust kaugel olnudki. (:
Missest, et tänased plaanid luhta läksid, aga vähemalt mõte oli hea.

Nüüd geekisin A Walk To Rememberit juba ma-ei-kujuta-ette-ka-mitmendat-korda ja nüüd veidi korrastan oma filmimaterjali ja siis vist lähen tuttu ära. Ma tean küll, et on reede õhtu, aga.. mis seal's ikla. Naudin siis oma tuba ja oma luba hoopis. (:
Kose kodus on hea olla, sest siin on see tunne, et midagi ei pea tegema ja saab puhata ja üksi olla. See on selline tunne nagu suvi kestaks ikka veel, missest, et õues on kottpime. See on hea vaheldus mu Tartu kodule, kus ma peaaegu, et seltskondlik olen ja 24/7 naeru kihistan (jah, ma arvan, et ma naeran unes ka. unenäod vähemalt on küll jubenaljakad.:D) ja tegus olen.
Nüüd joon sooja ja ülimagusat kakaod (Erki retsept minu jaoks: 5 lusikatäit kakaopulbrit ja tassitäis sooja piima) ja hakkan filmutama. Tunne on selline, et : good old times. (:

Homme lähen ju ilmselt peole, nii et.. no harm done, kui ma täna kodus kükitan ja loner olen. :)

696

kui niisama kodus istuda ja muhe olla ja toffifeed nosida ja muusikat korrastada, siis Everlast on lihtsalt nii kõige parem asi, mida kuulata. (: viimase aja lemmikute seas, indeed! Nii tore on mõnikord vanad lemmikud taasavastada. : )

23.9.10

Revolver.

Järjekordne Guy Ritchie šedööver. Humangous mindfu*k. :D Vahepeal tundus kõik nii lihtne ja loogiline, aga siis tuli mingi tuumatasand ja ma ei saanud jälle millestki aru ja siis oli jälle kõik normaalne ja siis oli jälle mindfuck. :D Aga lõppkokkuvõttes, nii paljust kui ma aru sain, oli ägä! Mulle läks see mängude ja male teema jubehästi peale.

Taaskordne quotestorm!

  • Jake Green: There is something about yourself that you don't know. Something that you will deny even exists, until it's too late to do anything about it. It's the only reason you get up in the morning. The only reason you suffer the shitty puss, the blood, the sweat and the tears. This is because you want people to know how good, attractive, generous, funny, wild and clever you really are. Fear or revere me, but please, think I'm special. We share an addiction. We're approval junkies. We're all in it for the slap on the back and the gold watch. The hip-hip-hoo-fuckin' rah. Look at the clever boy with the badge, polishing his trophy. Shine on you crazy diamond, because we're just monkeys wrapped in suits, begging for the approval of others.
  • Jake Green: The greatest enemy will hide in the last place you would ever look.
  • Jake Green: The longer you listen, the sweeter the pitch.
  • Macha: A wise man once told me... there's only one rule in this world, a small question that drives all success. The more a man invests in that question, the more powerful that man will become.

    Macha: Can you guess what that question is, Mr. Green?
    Macha: What's in it for me?
  • “The only way to get smarter is by playing a smarter opponent.”
    —Fundamentals of Chess 1883  (PÕHIVÄRK!)
  • “First rule of business, protect your investment.”


    —Etiquette of the Banker 1775


    Ja kuna ma Snatchi puhul sain veidi riielda, et mõned head quote'd mainimata jäin, siis ma nüüd mainin, et tegelikult oli Revolveris minu arust häid quote veel, aga ma netist nüüd niimoodi tagantjärgi ei leia neid enam. Ehk millalgi klõpsin veel seda filmi ja siis lisan need siia juurde, aga ärge lootma jääge. Võinoh, tegelikult teid arvatavasti ei huvitagi need, aga.. my blog, I do what I want. :D

21.9.10

one vision.

Hei!

Kogu aeg kiputakse minult küsima, et "Noh, kuidas see Tartu elu siis on?" Mis ma oskan öelda? See on see elu, mida te alati arvate, et ükskord teiega juhtub. Teate küll, kuidas mõeldakse, et "Jaa, kunagi ma teen seda. Ja umbes aasta pärast hakkan ma kindlasti seda tegema. Kunagi hakkan ma neid riideid kandma. Raudselt." ja tegelikult kunagi ei teha seda. Kui mina kunagi mõtlesin, et ühel heal päeval ma hangin endale elu, siis nüüd ma tegingi seda. Eile just istusin siin oma inimestega ja tundsin, et see on see elu, mida ma alati oodanud olen. Välja arvatud see, et ma ikka veel ei fäänsi väga seda, et ma 24/7 linnas pean olema. Aga noh, eks ma vast harjun sellega ka ükspäev ära. I always do.
Eelmisel nädalal oli skandinavistidel tutvumispidu ja neljapäeval käisid meil külalised. Lihtsalt niisama. Selline pool soolaleivakas. Enamik olid kosekad, kuid hulka eksis ära ka Narva ainuke eestlane ja üks põline tartlane. Tore oli, jaa!
Seejärel tuli mu õde nädalavahetuseks külla, mitte midagi märkimisväärset ei saanud küll tehtud, aga siiski rohkem kui ma tavaliselt oleks teinud.
Pühapäeval tulid Kose poisid linnaelu kaema. Risto ja Peep tulid sleepoverile. Aga üllatavalt leidis pühapäeva õhtul siit veel ka Nele, Piibe, MammuMehise ja Kaisa. Seltskondlik üritus missugune. Aga selline ilma suuremate kahjustusteta nagu meie inimestel ikka kombeks. Kell hiljem otsustati korra Zavoodist ka läbi käia. Mõeldud-tehtud, aga selleks ajaks oli elujõud inimestest kadunud ja siis me tulime hoopis Risto, Peebu ja Maryga koju pelmeene tegema ja siis tuttu.
Esmaspäeval otsustasid poisid, et nad jäävad ainult veidikeseks veel ja seega me siis istusime õhtul kodus, Laura tuli ka külla. Poisid nautisid veel seltskonda, kuskil 2 paiku läksime tuttu ära ja poisid sneakysid hommikul kella 7 paiku koduteele ära.
Võiks öelda, et suht party every night, ainult, et need pole päris peod ja mitte päris igal õhtul.

Ja mis kõige naljakam on, siis koolielu pole seetõttu veel kannatada saanud. Küllap ei saa ka. Eriti veel kui mul on sellised sõbrad, kes ajaviideks mu koolitöid teevad. :D Kõige suuremad tänud siinkohal Peebule, kes mu norra keele oppgaved ära tegi! (:

okei,
tsiutsäukurnäu
ma läksin kooli.
"Aga selle jaoks peame me välja selgitama, kes on kõige nõrgem."
"Füüsiliselt või vaimselt?"
Peep: "Kui vaimselt, siis mina ei mängi."


See oli nii armas. :'

"füüsikat saab ju ka muuta"

Üks keeltemaja sagedasti külastav noormees made my day täna. Ma olen teda päris mitu korda seal näinud ja täna ta lihtsalt tegi väike žestiga tuju nii heaks. (: Maailmas on veel häid inimesi.

19.9.10

every day is a saturday

Tänane õhtu:

Oma järjekordset ääretut tumblr-surfi teostades, leidsin ma ühe quote'i ja mind tabas sügavat rahulolu tekitav äratundmisrõõm.

You should never give yourself a chance to fall apart because, when you do, it becomes a tendency, and it happens over and over agian. You must practise staying strong instead.

 Ma nii usun sellesse, et kui sa lased ennast korra käest, siis juhtub seda jälle ja jälle ja see tahtejõud kaob ära. Paar suve tagasi leidsin endas selle tahtejõu and I'm planning to keep it.

don't let the bastards ruin your day.

Hei. Ma mõtlesin, et eks ma ükskord pean ikka Tartu elust ka teile rääkima.
Tartuga iseenesest hakkan nüüd juba harjuma, kuigi päriselt võõras pole see linn mulle kunagi olnud. Aga nüüd juba jagan vaikselt, kus mis on ja kuidas kuhugi saada. Varsti on juba isegi tunne, et võtaks kätte ja läheks vanalinna jalutama. Mitte konkreetsele peole, vaid lihtsalt linnaõhkkonda nautima. Kuigi... as we all know, siis mulle vägaväga ei meeldi linnas elada, aga eks me saa hakkama. Linnaelu kiirus ja kunstitudengite seinaquote'd on pannud mind veidike endale keskenduma. I'm becoming a bigger person, kuigi.. as usual ei saa keegi sellest aru, aga eks inimesed ole vist alati enda jaoks arenenud. Ja nii mõnedki tänavad on tekitanud minus vastupandamatu armastuse stagnaaegse arhitektuuri vastu. Nii mõnedki laudadest kokku klopsitud majad annavad mingi positiivse energialaengu. Väga bra!
Kool on nagu ta on. Suht keska välja arvatud, et "tunnid" toimuvad mitmesaja õpilasega. Koduste tööde maht tundub minu jaoks ikka sama olevat. See, millest ma just lootsin pääseda. Aga noh: "üliõpilane ei vingu". Eks ma ühel kaunil ajahetkel saan oma asjadele järjele ka. Nii kaua otsin šokolaadiküpade retsepti, naudin oma Lenovo kühvlit, häid filme ja oma käputäit Kosemaa sõpru.
Täna näiteks tundsin, et nii jube hea on, et mul on selline neiu nagu Kertu. Mõnikord raiub teemasse, aga no enamikel juhtudel teab see neiu, millest me räägime. :'D Mul on 2 Kose sõpra veel, kes mu Tartus oleku ajal on lihtsalt nii lavlimavlisid jutte mulle pajatanud, et ma kohe jään mõtlema, et kas miskit on muutunud selle 3 nädalaga, mil ma Kosel pole õieti olnud?! Sõbrad saavad kuidagi lähedasemaks. Ma loodan, et see jääbki niimoodi. Ses suhtes, et  eelmisel nädalavahetusel sain nii mõnedki enda Harjumaale jäänud sõbrad siiralt rõõmsal pilgul üle vaadatud. (: Järgmisel nädalavahetusel plaanin neid taaskord kohata, pluss, siis on veel tantsimine, kuhu on Kose paremik kohale lohistatud! Grrreat! Jään ootama. Ma tunnen teist siiani puudust, yknow, aga mõnikord te annate märku, et teie minust ka and that feels incredibly good. :'
Sõbrad!


Ja muidu on mind viimasel ajal kummitanud veel see küsimus ka, et.. ma tahaks välja mõelda, mida ma oma elult ootan. Siis tunduks nagu palju lihtsam endale neid väikseid sihte ka seada, kui suured ja üldised on vaimusilmas kasvõi ähmaselt olemas. Mul olid kunagi mõned ideed, aga need tunduvad sellisesse digiühiskonda ära kaduvat. Need ei tööta enam. Ma pean oma ajurakud taas tööle tõmbama. Igaks puhuks.


Aga jah.. kõik magavad. Lasen ka pea padjale kukkuda. Homme tuleb Risto külla ja õde läheb külast ära ning selle kõige vahepeal peaks veel veidi õppimismüra ka tegema. Jadöd.




Ja samal ajal ma mõtlen, kuidas minust küll selline inimene sai? Mõnikord isegi arukas ning teisel korral õppimisvõimeline.. Ometigi ma ju tunnen Thunderstruki ära juba tolle esimesest taktist. :' Tead küll!

16.9.10

Snatch, mi amor.

Oi, Guy Ritchie gets better and better. :)
Ma ei viitsi üldse rääkida millestki muust kui Snatchist praegu. Muidu mul läheb hästi ja olen tore ja tubli ja eile oli tutvumispidu ja kodus läks pralle edasi ja see hakkab juba veidraks muutuma, et mul on Lauradega väga kentsakad sarnasused jajaja... on tore, ja.

Tegelikult ma tahtsin quote-stormi teha siia nüüd... :D

Tommy: Who took the jam outta your doughnut?
Turkish: You took the fucking jam outta my doughnut, Tommy. You did.
---
Customs official: Anything to declare?
Avi: Yeah. Don't go to England.
---
Avi: Should I call you Bullet? Tooth?
Bullet Tooth Tony: You can call me Susan if it makes you happy.
---
Turkish: You take sugar?
Brick Top: No thank you, Turkish, I'm sweet enough.
---
Mickey: Ah, save your breath for cooling your porridge.
---
[Tyrone just backed into Franky Four Fingers' van]
Tyrone: I didn't see it there.
Vinny: It's a four ton truck, Tyrone. Its not as if it's a bag of fucking peanuts, is it?
Tyrone: It was a funny angle.
[All three turn and look back at the truck]
Vinny: It's behind you Tyrone. Whenever you reverse, things come from behind you.

(HAH! Seda teadsin ma juba enne filmi.. :D)
---
Turkish: Well, you know about caravans.
Tommy: How's that?
Turkish: You spent a summer in one, which means you know more than me. And I don't want to have my pants pulled down over the price.
Tommy: What's wrong with this one?
Turkish: [Pulls the caravan's door from its hinges] Oh, nothing, Tommy. It's tiptop. It's just I'm not sure about the colour.
---
Brick Top: You're on thin fucking ice my pedigree chums, and I shall be under it when it breaks. Now, fuck off.
---

12.9.10

today is a good day to have a good day.

Hei! Minu esimene postitus siit uuest rüperaalist. Nädalavahetus Kose-kodus oli tore. Ma pikalt ei viitsi kirjutada, aga neljapäeva õhtul jõudsin koju. Reedel käisin tolknesin papsiga pealinnas kaasas, et jätta endale mulje nagu ma oleksin asjalikum kui lihtsalt kodus passides. :D Õhtul saime Kertu ja Mer'ga kokku ning ajasime Pärna tänaval lobajuttu. Kell mingi hiljem helistas Ergo ja me läksime õutsi tiksuma.
Laupäeva hommikul nautisin enda Kose kodu ja kuskil nelja paiku läksime dream-team'ga Selisse Ristole külla. Tomtomi suure abiga suutsime veidi sinnateel ekselda ja metsateid mööda sõita ja pärmitehast vaadata. Kohapeal oli tore. Polnudki ammu Ristot näinud, ta lubas sel nädalal meile Tartusse külla ka tulla. ^^
Kella kaheksa paiku hakkasime ära minema. Mõtlesime, et sõidame kiirelt koju, et pole ju pikk maa, aga ometi tahtis tomtom meile veel luisata. Seega sõitsime me poole tunni asemel koju poolteist tundi ja nautisime inimesete aedu ja metsateid ja Kohilat ja neid kõiki teisi kohti kuhu tomtom meid juhatas. :D Ühel hetkel lülitasime selle tobeduse välja, võtsime kõne mu papsile ja hakkasime õige tee suunas tagasi liikuma. Lõpuks leidsin ma ennast tuttavalt teelt ja kinnitasin kõigile, et seda teed mööda saab maanteele küll, aga ma ei öelnud neile kunagi, millisele maantee osale. :D Igatahes, lõpuks jõudsime õnnelikult koju ja läksime veel õhtul Erki residentsi ka, kus me scrabble't mängisime ja juttu puhusime ja snäkke õgisime.
Kodus üritasin ma enda uute läparisse netti häkkida, aga no mõistus ei hakanud kuidagi peale. Ma olin juba täiesti lootust kaotamas ja mõtlesin, et ehk hommik on õhtust targem.
Hommikut alustasingi enda arvuti häksimisega once again. Lõpuks taipasin, et mu mõistus oli küll täiesti otsa saanud ning konsulteerisin Madisega, tänu kellele ma in no time endale neti sain. Ma isegi ei hakka ütlema, miks mul endal hammas sellele kõigele peale ei hakanud. :D igatahes sain ma siis terve hommikupooliku veeta endale programme ja filme tõmmates ning sain Madiselt ühe laulu ka enda muusikakollektsiooni seemneks. :D
Seejärel tegelesin pakkimisega ning kella nelja ajal hakkasin Kodu tänava ja Kose-Risti poole suunduma. Kodu tänaval andsin Maryle puntra raamatuid, riideid ja hoidiseid, mis ta homme Tartusse tulles ilusti kaasa võtab, et ma ei peaks nagu veoloom neid bussiga vedama. Seejärel seadsin sammud Risti poole, kuid poole tee peal märkasin, et üks auto peatus ja tagurdas minu juurde. Andres ja Sofi kutsusid mind autole ja viskasid mind Ristile ära. What a luck, mul oligi täna liiiiiga palju asju.
Ristil ostsin endale ühe Nestea ja tiksusin veidi niisama kuni buss tuli. Bussis sättisin ennast mugavalt sisse, vaatasin filmi ja sõin viinamarju. Nii lebo oli olla. :p Film iseenesest oli küllaltki sick. Mind ajas tihtilugu see naerma, kui ma mõtlesin sellele, kuidas teised inimesed võivad mu näoilmeid kõrvalt jälgida. Nad oleks ainuüksi minu miimikast vist filmielamuse saanud. :D:D Ja siis ma naersin ka kui Gabriel ütles "You're fucked!" Mulle lihtsalt meenus miski ja keski ja siis ma tekitasin endale järjekordselt piinlikust üle bussi lagistades. Aga õnneks see oli hetkeline. Kuigi... arvestades, et mul olid klapid peas, võis see neile üsna valjult kosta. :D Aga no shit happens. :D
Nüüd istun oma Tartu kodus, laen enda õppematerjale alla, kirjutan blogi ja tõmban muusikat arvutisse. Varsti peaks veel veidi sõnu õppima ja kui ma väga tubli olen, siis mõned konspektid tegema, aga seda ma üldse ei luba. Varsti lähen pessu, siis teen endale mõned võikud ja sean ennast siia arvuti ette mugavalt sisse. (:
kõik on nii mõnus ja lebo täna. :)

Ma nüüd lähen naudin oma esimest Tartu home-alone'i. tsiu. =^.^=

10.9.10

Isssssand, mulle nii meeldib, kui pmst võõras inimene ütleb Sulle igasuguseid kind of meelitavaid asju. Ja ma olen üsna kindel, et see küllaltki võõras inimene, kellest ma antud hetkel räägin, arvab samamoodi. This one's for you, L. Ma arvan, et Sa oled veel huvitavam. Aga eks inimesi on alati nende enda olemus köitnud ja seda uurima ärgitanud. :'D (ja mulle kunagi öeldi, et mul on üks jakk nagu Sinul kunagi oli ja see on kadunud ja ma tunnen sellest puudust. Ega see juhuslikult kuskil sinu kapis pole lõpetanud? (: )
Kohtumiseni ja päris reaalsete creepysusteni! :'
Ma olen kodus! Nii hea on jälle siin oma voodis kõhutada ja tumblrit geekida jajaja.. Ja ma muretsesin endale täna jälle ülemäära palju uusi riideid.
Ainult et ma jõudsin järeldusele, et mulle kohe üldse ei meeldi kahes kohas elada. Ühes pole vajalikke inimesi, teises pole harjumuspäraseid asju ja the other way around. Kogu aeg on midagi puudu. Ainult Kosel elades oli kõik kuidagi mugavam ja lihtsam. Aga see ei ole nurin. Just mentioning, sest koolis mulle tegelikult meeldib ja kuigi see kõlab suht nerdilikult ja ma tegelikult kunagi ei viitsi, aga siiski meeldib mulle õppida ka ning enamik aineid, mis praegu lugemisel on, on jube huvitavad ning ühel heal päeval olen ma mitu korda  targem kui antud hetkel siin istudes. See on tore ja mulle meeldib. (:

Kodus oleku aega üritan võimalikult ära kasutada ja praegu tiksun nzmo for old times sake. Homme hakkan natuke asjalikumaks.

Takk for i dag.

9.9.10

Hei!

Hvordan går det? Jeg gjør veldig bra!
Jeg snakker noe norsk nå.
Jeg heter Susanna. Jeg er
åtten år gammel. Jeg bor i Tartu nå, men kommer fra Kose. Jeg går på Tartu Universitet og studerer norsk. Jeg synge i et kor og danse folkdsans. Jeg liker skrive, lese og sove.
På onsdag jeg studerer mye. I dag jeg går på Kose. Jeg har ikke skole på fredag, derfor jeg bestemmer går på hjem for helgen. Så hyggelig. Jeg kan ser min venner. Mine venninnene er fint. Jeg kaller dem på Tartu. Vi ofte snakkes. Jeg liker de.
Jeg stopper her. Jeg m
å gå på skole nå. Norsk time. Jeg skriver på nye uke eller i morgen. (:

Takk for i dag. God helg!

NB! Jeg ikke bruker google-translate.

Nagu ma siis ütlesin, ma ei kasutanud selle kirjutamiseks google-translate'i VÄGA vigast tõlget, vaid panin kirja esimese koolinädala tarkused. :D Vähe seosetu looke, aga ma tahtsin norra keeles kätt proovida.. :D Jutt iseenesest on jummala tõsi.

2.9.10

takk for i dag.

Teate! Täna oligi koolitee lühem. (: Soovid vist lähevad täide.. või siis ma hakkan lihtsalt ära harjuma selle kõmpimisega. :D Igatahes täna vihmaga Tähe tänava poole jalutades tundus tee märksa lühem.

Muidu tahte teada kuidas mul koolis läheb? Ei taha? Aga no ma kirjutan ikkagi, sest see on ju minu blogi. (:
Koolis on tegelikult niiiii tore. (: Mu norra keele õpetaja, Ingunn, on nii vahva. Ta on nii vaba ja lõbus ja entusiastlik. Ja no põrmugi ei häiri, et ta eesti keelt ei oska. Ikka suudab ta enda jutu ilusti selgeks teha. Meil on juba sõnade tööd ja asjad ka olnud. Ja iga päev ikka väike kodutöö n'stuff. Siiani on veel lihtne.
Täna käisin esimest korda päris loengutes ka. Euroopa ideede ajalugu ja semiootika alused. Ja peale neid ma tulin koju ja ütlesin Muriline, et "Tead! Ma saan ülikoolis targaks!" Ja lihtsalt selline tunne oligi. See on ju see tunne, millest ma alles puudust tundsin. :)
Loengutes tikusin Mammuga, keda me Triinuga maja ees seistes kohtasime. Triinu on üks mu kursaõde. Tore tüdruk. (: Peale loenguid käisin ülikooli raamatukogus ka esimest korda elus, sest peale neid loenguid tuli jube kihk lugema hakata ja veel targemaks saada. Seega käisin tegin endale lugejakaardi! Jei. Raamatukogud teevad mind õnnelikuks. (ja kingad ka, kui nüüd meenutada minu ja Kertu msni-vestlust)
Igatahes.. siis tulin koju ja lihtsalt olin.Registreerisin ennast mõningatesse ainetesse ja tegin enda norra keele koduse töö ära. Kuna mul homme kooli ei ole ja ma tervet päeva maha ei taha passida, sest selle jaoks on mul nädalavahetus, siis plaanisin homme põhjalikumalt raamatukoguga tutvuma minna. Kolin sinna, jaa!

Muidu on elu vaikne. Ei saa öelda, et ma tudengilinnast viimast võtaksin, aga ma ei oska nagu kuskilt alustada. Kose kahurvägi, soovite appi tulla?
Üks, mis mind selle omapäi elamise puhul häirib, on see, et inimesed alahindavad mind. See, et ma mõndasid asju kodus teha ei viitsinud, ei tähenda, et ma neid teha ei oska või et ma poleks võimeline õppima. Nii mitmed inimesed paistavad seda läbi lillede ette heitma. Ma ei ole mingi äpu, ausalt ka. Ma võin küll sellise mulje jätta, aga te ju teate, et ma olen tegelikult enda asjadega alati hakkama saanud, kui vaja. Ja kui hätta jään, küll ma siis tulen küsima.
Aga meie kodu on muidu jubeilus. (: võinoh.. mulle meeldib. Õnneks ei ole ühikas ja õnneks on see üksiolemise variant (ja mul tuli praegu TUUMAdeja-vu) ja õnneks on võimalus privaatsusele ja ruumi oma mõtetele, õnneks on õnneks vähe vaja.

Praegu ma istun Mer'i pimeda toa põrandal enda toast tuleva lambi valgusvihus ja geekin netis. Suht cozy on tegelikult, aga ma siiski arvan, et ma kolin kohe oma tuppa Vonneguti seltsi ja jätan Mary une häirimata. Talle kulub puhkus marjaks ära, rassib siin nagu hull.

Aga ma siis lähengi.. Takk for i dag! (norrakeelsete väljenditega võib juhtuda, et hakkate tihedamini kokku puutuma, sest olgem ausad, ma õpin norra keelt. :D)