31.3.10

Niheaonola!!!

Istun köögis, hängin netis, räägin Kalle ja Gerliga, kuulan Ursulat (*süda*) ja söön ühepajatoitu. Ja isegi täis suuga kaasa karjuda laulda on nii hea . (: Ja laginal naerda ja kõrvuni naeratada on parim.
Ursula on geniaalne ja kaalikas maitseb hea ja tuju maitseb ülihea. ^^

Ja ma arvan, et see postitus peaks kollast värvi olema. *-)



... sa oled ilus oled,
sa oled ilus oled,

sa pole kole
nagu väike rattur,
kel pole kattu...

29.3.10

“Sometimes late at night it just hits me. This is my life and I can do whatever I want.”

— some blogger

kevadväsimus.

Hah, naljakas on vaadata, kuidas inimesed praegu rabelevad kevadväsimuses ning hoiavad 20 küünega veel viimastest jõuvarudest kinni. Kõik lohutavad ja kiidavad ennast ning tegelikult on seda täitsa hea kuulda-näha. Vähemalt need inimesed hoolivad endast. (: Nad on iseenese parimad sõbrad. Ja siis tuleb keegi, kes ainult tahaks jonnida ja pahurdada ning see ajab mind veidi rohkem naerma, sest mitte kunagi pole kõik üdini halb ja kui keskenduda neile vastikutele junnidele, siis jäämegi sinna pasa sisse kinni. Aga kui võtta need liblikakujulised mõtted ja lasta kanda end kõrgemale kui see sitt, siis on jälle hea olla. : )
Viimasel ajal mõtlen ainult liblikakujulisi mõtteid.

28.3.10

What is life, but a series of inspired follies?

Täna on olnud inspiratsiooinst pulbitsev päev. Natuke kripeldab hingel, et ma seda kuidagi ära ei kasutanud, mida teatri- ja muusikainimesed minule täna andnud on. Või kui nüüd aus olla, siis ma pole midagi saanud tehtud, ei inspireerivat ega kasulikku.
Patriotism valdab hinge ning on tunne nagu tahaks terve maailma kunsti ise ära teha ja olla tunnustatud ning väärtustatud. Üleüldse kunstitegemise tahe on viimasel ajal peal. Aga tahtest ainuüksi kasu ei ole. Ideid on vaja.. aga siis meenub, et mul on päevaplaan, mis sunnib õppima homosügootsust, Türkmenistani-Uruguayd ja Mati Undi teemakäsitlust (mis iseenesest oli väga huvitav ja nakatav).

Aga ega ma ju ei taha kõiki tähti ära kulutada, seega ma lõpetan, et nad ei väsiks teile teinekordki pajatamast. (:



-Kunstitahteline preili Sus.

27.3.10

Kuidas seletada pilte surnud jänesele?

Lõpetasin just teatriauhindade jagamise vaatamise. Terve aja käis alateadvuses eraldi film, kuidas mina seal teatriinimeste ees seisaksin ning kogu oma hinge siirusega tänaksin neid selle auhinna eest, mille nad mulle on otsustanud anda. Äkki kunagi eksingi sinna ära? (: Vähemalt publikusse, et elada kaasa ja olla toeks neile maailma kõige ilusamatele inimestele.
Oleksin näitleja-lavastaja-dramaturg-võikasvõitehnilinetöötaja. Tahan teatrit! ja kunagi ma ka saan selle. Peab saama.


Muide, kas keegi ei taha mind viia mõnele No99 etendusele? Sa meeldiksid siis mulle väga, jaa...

26.3.10

Ja btw, täiega hea on lugeda teie blogisid, kes te kirjutade, et heaonola! (': Teeb endale ka aina parema tunde. :)

Ja te kõik saate hakkama! Kõigega! Te kõik jõuate maailma lõppu minna. (':

"Minu inimesed on minu sõbrad."

Vaheaeg on olnud superb. (: Nii vaimselt, füüsiliselt kui materiaalselt.
Parajas koguses lebo, teelusika täis toimekust, mõnus kultuuriannus ning murakapreililik šoping ja tšitt-tšätt.
Neljapäevane hommik algas kellaüheksase kõnega, et ma avaksin oma kodu ukse Merilin-Ingridile. Seejärel tegime ennast ilusaks ning kihutasime pealinna poole, kus astusime uhkelt sisse KUMUsse, kus oli tasuta neljapäev. Siiani leiame, et neljas ja viies korrus tegid kõigele silmad ette. Teema oli iseenesest ka küllaltki intrigeeriv: "Identiteet ja ideoloogiad. Rahvusvahelised suhted." Nägime igavamoelisi portreemaale ning mõistmatuksjäävaid skulptuurikolakaid.
Mu lemmikumad olid "Hällist hauani", EESTI ja Soome popkunstniku Harro tööd.
Kohtasime hämmastavaid ideid ning kummastavaid installatsioone. Kõik oli väga 5+.
Hiljem külastasime tuntumaid kaubanduskeskusi ning preili Ingrid ostis endale nii mõnegi kaunikese eseme. Mina tulin seekord tühjade kätega kodu poole.
Õhtu möödus küünlavalgel lobisedes, küpsiseid krõbistades ja unistusi jagades. Tore oli Murakale kurta oma miljoni aasta taguseid probleeme, mis once in a while jälle närima tulevad. Natuke naljakas ka. :')
Hommik algas suuuuuuure lebo ja šopingutretiga. Ja hommik algas veel sellega, et taipasime ms Izziega, et me oleme jube imelikel hetkedel ühtekad. Näiteks kikse pesema minnes, avastasime üsna järsu üllatusega, et meil on täpselt samasugused hambaharjad ning me ütlesime kõige ootamatumaid asju ühel ajal ja olime veidrikud.
Aga muidu käisime platsil ning Kose Stockis ja tuleb tunnistada, et leidsin 185.- eest endale 4 pluusi-jakki ning paari jalanõusid ja olin hetkega õnnelik, et ma eile endale linnast midagi ei ostnud. (: Sellele šopingule lisandusid 3 küünelakki ning küünelakieemaldaja ja siis me tulime koju, et materiaalsusest mõnu tunda. ^^
Mängisime veel Euroopat, proovisime riideid, rääkisime elust ja olust ning hetkedest, mis ees ootavad. Saame kõigega hakkama. <3

Muraka-preili on ammu lahkunud ning nüüd ma istun oma hämmastavalt cozys toas, naudin vaheaega ja ei saa aru enda pühapäevatundest. Mis seals' ikka. Enesetunne on maailma parim ja tuju samuti. Varsti võtan masinast enda uued roosad-oranžid-lillad riided välja ja laon kuivama, et homme natuke uuem välja näha. ^^

Jupp-haaval hakkan õppima ja koristama ka ning kohe-kohe on 12 aastat kooliteed seljataga ja siis ma saan šoki ja nutan ennast ribadeks, sest ma ei oska siis enam olla. :D:D:D Ausõna. Nii pentsik on mõelda, et järsku muutub kõik, millega ma niiiiiii harjunud olen. : D Et kõik tehakse ette-taha ära, kui ma siin-seal paar sõna kuhugi vihikusse kirja panen. Varsti enam nii lihtsalt need asjad ei käi. Aga eks harjume ümber. ^^ Muutused on mõnikord head.



Elu on lill, mida ma suurima hea meelega kastan päevast päeva heade emotsioonidega. (:

-pai!

23.3.10

Hea on kodus olla. Vahepeal käisid neiud külas ning mulle meenusid torevahvad veidi vanemad ajad, mil selline kokkusaamine polnud haruldus. Korraks taipasime, et me ei oskagi enam eriti millestki rääkida. Mammu ehmatas meid ära, kui ta rääkis kuidas ta staariks sai. See on see kui nõnda head sõbrad liiga mitmete kilomeetrite kaugusel elavad. Aga lõpuks saime ikka jutu libisema. Good old times. (: Cozy ja oma.
Muidu läheb väga vaheajaliselt mitte-midagi-tehes ja mõeldes, et see on mu elu viimane koolivaheaeg. Vähemalt viimane kevadvaheaeg. Natuke on hirmutav ja natuke ma taipan, et kõikidest viimastest tuleb viimast võtta ja sellepärast mul hea tunne ongi. Seda ma plaaningi teha. Ega ma ilma asjata neiudega enda kodus ei kohtu ja Erkil külas ei käi ning Kaire juures hulluks minemas ei käi. (:

Inspiration point täitub iga veidikese aja tagant ja mul on selle üle ainult hea meel, sest kunagi kui ma peaks raamatut kirjutama või midagi, siis kõige paremate lõikude ideed ongi just sealt nopitud.

Natuke olen endale kasulik ka olnud ja "Wikmani poisse" lugenud (mis on muide minu meelest üsna superb raamat, eriti kui arvestada minu suhet eesti kirjandusega), esitlusi teinud, riike tuupinud, ajalooga ennast kurssi viinud, pilli mänginud, tantsu tantsinud, laule laulnud ja igasuguseid toredaid asju veel.

See blogindus kipub millegi pärast vahepeal ununema, mis on minu meelest veiderimelik, sest see ei tundu sellise asjana, mis minusugusel lihtsalt niisama meelest läheks. Aga siin ma nüüd olen, parem kui varem, ja ootan, mis vaheajal mulle veel pakkuda on. (:


-sus.

21.3.10

17.3.10

Lähme preili-proua Murakaga järgmisel nädalal kultuuri hammustama. *süda*


Kultuur ja kunst on maailma kõige elumad asjad. (:






Kaevan inspiratsiooni .

16.3.10

Muidu olen ikka merry happy, aga viimase aja väsimusmured hakkavad liiga tegema. Kell kümme magama minek enam ei aita, kuigi kunagi oli see parim rohi varaõhtuse une jaoks. Praegu ärkan võimalikult hilja ning lähen magama võimalikult vara ja ikka olen kella kuueks-seitsmeks trainwreck. Vitamiinid, here I come. (:
Kevadväsimus vm. Kool ka ei tõmba ja õpetajad loobivad ebaloogilisi ning mõtlematuid argumente. Te ju teate, et me õpime endale, mitte teile, nii et cut us some slack.
Taolise whiny ja multikultuurse tekstiga tõmbangi tänase päeva toimetustele joone alla.

Filmiideegi hakkas vaikselt ilmet võtma ning vaheaeg tõotab tulla tegus. Täna oli ilmatult äge kontsert ka, kus kreekaliku profiiliga itaalia noormees mängis kontserdi lõpetuseks 2 tehniliselt täiusliku ning muidu ilusat enda kirjutatud kitarrilugu.



Ja kas te olete kunagi tähele pannud, et klassikalise muusika kontserditel hakkavad inimesed esitatud palade võimsate kulminatsioonide ajal oma pinkidel rahutult nihelema? Küllap selles muusikas ikka on oma salapärane jõud ka.

Ning üle pikapika aja saime mälumängul teise koha. (: Tublid meie!

Ja nagu täpp i-le hakkas filmikunst mulle üsnagi huvi pakkuma. Tahan ennast harida igal pool mujal kui koolis, aitäh. (:

15.3.10

Eelmise postituse esimene kommentaar on kõige ägedam asi, mida mulle viimasel ajal öeldud on. (: Nüüd ainult ootan põhjendust, mis sunnib kedagi sellist armast asja mulle ütlema. ^^


=^.^=

14.3.10

The Curious Case of Benjamin Button

Olgem ausad, film ise ei olnud mitte midagi väga erilist, aga see lugu.. tekitas ainult isu Fitzgeraldi loominguga lähemalt tutvuda. See on kõige ilusam lugu, mida ma vist kunagi kuulnud olen. Vähemalt mulle meeldis. See tekitas tahtmise käega mälestusi katsuda nagu inimesed filmides teevad ja siis hardal pilgul seda sentimentaalse väärtusega asjakest vaadata. (Selle lause ehitus oli superb. :D)

Aga kes veel ei teadnud, siis ma olen alati olnud ilusate lugude jumaldaja ja oodanud, et inimesed mulle oma loo jutustaksid. Ja nüüd üks tegigi seda. Missest, et ta on fiktiivne, aga mõnikord mulle aitab sellestki. (':




For what it's worth: it's never too late or, in my case, too early to be whoever you want to be. There's no time limit, stop whenever you want. You can change or stay the same, there are no rules to this thing. We can make the best or the worst of it. I hope you make the best of it. And I hope you see things that startle you. I hope you feel things you never felt before. I hope you meet people with a different point of view. I hope you live a life you're proud of. If you find that you're not, I hope you have the strength to start all over again.

13.3.10

Ma olen maailma kõige grey-anatoomiam inimene. :'( *süda*
Vanaema tehtud morss, rosinad ja Grey anatoomia uued osad!

Minu laupäevalõunane idüll! <3 (':

11.3.10

Mul on nii vaba ja hea ja lebo olla, et ma isegi ei oska enam blogi kirjutada. Ei taha, et arvataks, et olen selle koha sootuks unustanud, aga elu läheb edasi ja arvuti on ainult filmide vaatamiseks. Kui satun siia, siis muidugi ju kirjutan hea meelega. (:
Rääkides kirjutamisest, homme on proovikirjand. Mõnes mõttes tundub, et olen valmis, kuid teisalt ei ole seda õiget tunnet veel päris sees. Kuigi ma pole 100% kindel, kas ma tean, mis see õige tunne on. Eks homme paistab, mis tunne peale tuli. Eesmärgiks sean endale riigieksamilt kuskil 90p ringis taskusse panna. Natuke alla, natuke peale, sel ei tundu enam vahet olevat. Liialt ambitsioonikas? Võib-olla tõesti, aga no mingid eesmärgid peavad olema.
Lugemistuhin ja teadmistehimu on praegu täpselt heal kohal. Loen hea meelega kõike, mis kätte juhtub ning hangin teadmisi, mis ajalooeksamil kasuks võivad tulla.

Eksamid on praegu suhteliselt kesksel kohal, aga ei kurda ka. Veidi on hirmus ka, aga vähemalt tundub ülikooli valik aina õigem. Ehk veidi kaugel, aga kirjandus tundub järjest rohkem minu ala olevat. Oleks kirjandust võimalik Tallinas õppida, jääksin ehk kodukanti, kuid samas ei saa vastu Ülikoolilinna võludele. Seal kohtume siis uuel hooajal.

Huviringidele praegu väga palju aega ei leia. Igasugune silmaringiavardamine tundub huvitavam ja vajalikum. Kui eksamiperiood täies hoos on, üritan leida aega ka hobide jaoks. Ja kui keegi leiab, et see on väär mõtlemine, siis see if I care. :D

Inimesed muutuvad ja isegi minu ema saab sellest aru ning jagab mu arvamust. Küllap pean sellega leppima ja jääma ootama muutuste aega, mis pole üldse nii kaugel kui tundub. Suudate uskuda, et meie esimene eksam on juba 6 nädala pärast? :O See on ju kiviga visata. Nii imelik, alles läksime kooli. :D


Ahh, mis ma ikka heietan siin tühja.
Lähen parem teen peale ühte head "Sweeney Toddi" endale mingi eine. (:

Tsaupakaa, pugejad!

9.3.10

Nii kevad on ja kuidagi nii vaba on olla. (: Ilmselt, sest mul on pmst 2 oma tuba, 2 arvutit, miljon filmi, raamatut ja telesaadet. Aeroobikakava sai kaelast ära ja koolis olen top-nerdy, mis on tegelikult täitsa hea tunne. ^^
Mõnikord olen natuke usin ka ja tunnen, et olen millegi uue lävel. Varsti on minu ülejäänud elu esimene päev. Milline täpsemalt, seda ma ei tea.

Heatujuloom, at your service.

Simpsonid hakkasid, gtg.
Lots of love,
Sus.

5.3.10

i'm so fcking smart that i make the smart people feel like retards

Boondock Saints II

3.3.10

Unistused ownivad maailma

Jõudsime Tõnisega täna järeldusele, et "oma asjad" on ikka maailma parimad. Ja kui teile ei meeldi, siis see if I care. Kui ma leian selle tegemisest mingit lohutust või armastust või hingemugavust, siis seda ma teengi ja nii kuradi hea on.

We live in our fucking dreams!


12nda kuupäeva kontserdini! <3


Respektihunnik.
Ikka veel ei viitsi kirjutada, aga Gerli rebis täna orbikunalju. :'D

Orbikul pole pead. Tal on sünnipäev ja orbik küsib oma kingi järele. Ema ütleb: "Vaata kapi otsa." (hihii) (kapi otsas on peapael)

---

Kurdil on sünnipäev. Ema ütleb: "Kullake, Sulle on telefon"." (:

---

Inspireerituna neist:

Orbikul, kellel pole käsi, on sünnipäev. Vanemad peidavad kingi külmkapi peale. Orbik suure vaevaga vinnab ennast kapi otsa ning leiab pakist ei miskit muud kui hüppenööri.

---

Orbikul, kellel pole jalgu, on sünnipäev. Ta kingitus on pööningule peidetud. Kui ta lõpuks ennast kuidagi käte abil pööningule saab vinnatud, leiab ta kingipakist rulluisud.

---

Värdi, kellel pole jalgu ega käsi, mängib õues. Ühel hetkel tunneb ta janu ning hüüab emale, et ta sooviks vett. Ema hüüab vastu: "Kel janu, sel jalad!"




On küll kurjad naljad, aga kuna need pole kellelegi suunatud, siis tunnistagem : A LITTLE FUNNY!