Muidu olen ikka merry happy, aga viimase aja väsimusmured hakkavad liiga tegema. Kell kümme magama minek enam ei aita, kuigi kunagi oli see parim rohi varaõhtuse une jaoks. Praegu ärkan võimalikult hilja ning lähen magama võimalikult vara ja ikka olen kella kuueks-seitsmeks trainwreck. Vitamiinid, here I come. (:
Kevadväsimus vm. Kool ka ei tõmba ja õpetajad loobivad ebaloogilisi ning mõtlematuid argumente. Te ju teate, et me õpime endale, mitte teile, nii et cut us some slack.
Taolise whiny ja multikultuurse tekstiga tõmbangi tänase päeva toimetustele joone alla.

Filmiideegi hakkas vaikselt ilmet võtma ning vaheaeg tõotab tulla tegus. Täna oli ilmatult äge kontsert ka, kus kreekaliku profiiliga itaalia noormees mängis kontserdi lõpetuseks 2 tehniliselt täiusliku ning muidu ilusat enda kirjutatud kitarrilugu.



Ja kas te olete kunagi tähele pannud, et klassikalise muusika kontserditel hakkavad inimesed esitatud palade võimsate kulminatsioonide ajal oma pinkidel rahutult nihelema? Küllap selles muusikas ikka on oma salapärane jõud ka.

Ning üle pikapika aja saime mälumängul teise koha. (: Tublid meie!

Ja nagu täpp i-le hakkas filmikunst mulle üsnagi huvi pakkuma. Tahan ennast harida igal pool mujal kui koolis, aitäh. (:

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji