Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Olles inspireeritud oma Londoni viimasest päevast, mis oli täis nii klassikalist kui ka kaasaegset kunsti, käisin ma täna üle pika aja taaskord KUMUs. Ma avastasin Tate Modernit ja National Gallery'd väisates, et ma olin ära unustanud kui väga mulle kunst meeldib ning kuna see oli üsna kurba sorti avastus, siis otsustasin ka KUMU värske pilguga üle vaadata. Londonis olles uskusin, et vaatan seal kunsti teisiti. Ma panin korduvalt tähele, et jälgin hoopis teistsuguseid asju, kui ma varem kunsti puhul jälginud olen. Kuid täna panin tähele, et Londonis ei olnud asi selles, et uued maalid ja uus koht, vaid ma päriselt olengi õppinud kunsti uutmoodi vaatama. Kui kunagi oli oluline näha pilti, mida on maalitud või et mida kujutab skulptuur, siis tänapäeval ma tahan rohkem teada. Ma tahan teada täpselt, kuidas need pintslitõmbed ikkagi tehtud on, milliseid värve teatud detailide jaoks kokku on segatud, kus on kasutatud maalinuga või jumal teab, mis muud põnevat vahendit ning, kuidas t

Ma ei tea, mida ma Londonisse otsima tulin ja ma ei tea, kas see on üldse oluline. Aga kui nüüd mõelda, mida ma siis ikkagi tean, võin julgusega väita, et London on täpselt selline nagu ma lootsin. Nagu ma juba 10-aastasest peale oodanud olen. Siin tuleb nüüd korraks paus teha ja mõelda. See, mis ma just ütlesin, on üsna harukordne. Üldiselt on nii, et kui sa midagi mitu(teist) aastat ootad ja sellest unistad, siis enamasti on see alla igasuguste ootuste, sest sinu peas elav romantiline versioon on nii palju parem. Mina peaksin seda väga hästi teadma, sest üks mu lemmikhobidest on asjade ja olukordade üleromantiseerimine ning ma teen seda täiesti teadlikult. Ja ka pettun täiesti teadlikult. Aga seekord mitte. London on mind kummaliselt hästi kohelnud. Kui aga minna argisemate teemade juurde, siis täna on üsna huvitav päev olnud. Algas see planeeritud ekskurssiooniga Tower of Londonis. Sinna lendasin peale täisnohiklikkusega. Võtsin endale isegi audiogiidi ja puha... Päris huvit

Täna oli see päev, kus Tom Hiddleston näitles minust paarikümne meetri kaugusel. Me viibisime ühes ja samas ruumis ning hingasime täpselt seda sama õhku. Ja ma ei suuda leida endast neid sõnu, et öelda kui ilus oli. Jään selle juurde, et Londonis on asju. Tahaks juba veel.

Kuigi üksinda aja veetmine Londonis on üsna sarnane omaette ajaveetmisele Tallinnas, olen ma siiski juba täheldanud teatud tegevusi, mida ma Tallinnas endale omistada ei saaks: Hoolimata oma pelgusest teatud kõrguste osas, sundisin ma ennast London Eye'ga tiiru tegema. Pabistamist oli kindlasti tunduvalt rohkem kui vaja oli. Olin veendunud, et kui ma sealt pod 'ist pärast välja ronin, valdab mind samasugune tunne nagu pärast Kaarsilla kaare peal kõndimist - et ma olen võimeline kõiki maailma asju tegema - aga tegelikult oli tunne täpselt sama kui pod 'i sisenedes. Kui jätta kõrvale, et olin ühe imelise vaate võrra rikkam. Ma ei oskagi nüüd seisukohta võtta, kas London Eye oli tõesti nii sujuv ja turvaline, et ei turgutanud mu foobiat kuidagi või olen ma aastate jooksul nii palju vapramaks muutunud. Mõlemad stsenaariumid on üsna raskesti usutavad, aga kolmandat pole ma seni suutnud välja mõelda... Ma palusin võõrast inimest, et ta minust pilti teeks. Ma ei räägi mitte k

Ja ongi Susanna Eat. Pray. Love' i esimene päev käes. Ei oska veel öelda, kuidas selle söömisega mu rännaku jooksul on, kuid palvetamist tuleb kindlasti palju ette ja noh.. armastust olen ma pidevalt täis niikuinii. Tänane hommik möödus täielikus eituse faasis. Mul oli väga keeruline uskuda, et ma päriselt plaaningi üksinda reisile asuda. Reaalsus kogu oma ambivalentsuses jõudis mulle kohale alles lennukis, kui me õhku olime tõusmas ja ma teadsin täie kindlusega, et kontoris on inimesi, kes lennuradarilt mu minekut jälgivad ning mööduvale lennukile lehvitavad. See tegi mineku kuidagi turvalisemaks. Muus osas andsin inimestele teada, et kui ma neile iga kolme tunni järel endast märku ei anna, siis nad võivad arvestada, et olen selles valetpidi liikluse tohuvabohus auto alla jäänud. (Aga tegelikult see ilmselt ei juhtu, sest ma olen täna endale selle vältimiseks juba üsna mitu head harjumust sisse kodeerinud.) Kuigi mitmed asjad seoses selle reisiga ei ole läinud nii nagu nad ol