Olles inspireeritud oma Londoni viimasest päevast, mis oli täis nii klassikalist kui ka kaasaegset kunsti, käisin ma täna üle pika aja taaskord KUMUs. Ma avastasin Tate Modernit ja National Gallery'd väisates, et ma olin ära unustanud kui väga mulle kunst meeldib ning kuna see oli üsna kurba sorti avastus, siis otsustasin ka KUMU värske pilguga üle vaadata.
Londonis olles uskusin, et vaatan seal kunsti teisiti. Ma panin korduvalt tähele, et jälgin hoopis teistsuguseid asju, kui ma varem kunsti puhul jälginud olen. Kuid täna panin tähele, et Londonis ei olnud asi selles, et uued maalid ja uus koht, vaid ma päriselt olengi õppinud kunsti uutmoodi vaatama.
Kui kunagi oli oluline näha pilti, mida on maalitud või et mida kujutab skulptuur, siis tänapäeval ma tahan rohkem teada. Ma tahan teada täpselt, kuidas need pintslitõmbed ikkagi tehtud on, milliseid värve teatud detailide jaoks kokku on segatud, kus on kasutatud maalinuga või jumal teab, mis muud põnevat vahendit ning, kuidas täpselt see skulptuur nii detailseks on saadud. Nii huvitav on vaadata, milliste võtetega on proovitud saavutada valguse ja varju mänge ning kuidas see mõjutab teose üldist tunnetust. Minu jaoks on see kõik utoopia ning minu käed ja silmad sellist koordinatsiooni saavutada ei suuda, et kasvõi ligilähedasi meistriteoseid luua. Sellepärast käin suu ammuli maali juurest maali juurde ja surun oma nina nii lähedale kui muuseumi paigutus lubab.
Jaa, ma päriselt olen see inimene, kes vajutab peaaegu oma näo vastu maali, et näha, kuidas mõnel maalil värv mureneb ja kuidas teine on värvikoormast reljeefne. Kõik on ju detailides. Ja siis sa astud kümme sammu tagasi ja avastad, et distantsilt on tegemist hoopis teistsuguse teosega. Iga kaugus avab asja uuest vaatepunktist.
Ja kuigi kõik kunst ei ole mu jaoks ilus või mõjuv või ei anna mulle seda-midagi-head, siis põnev on vaadata, kuidas inimesed oskavad oma mõtted ja isiksuse kopeerida lõuendile. Ehk et nagu te juba aru olete saanud, on maalikunst mu lemmiksorti kunst. Loodan, et ma nüüd ei unusta nii pea ära, et galeriides on koht, kus mu vaim puhkab ja miski minus laulab naaaatukene valjema häälega kui ühel tavalisel argipäeval.
Art rant over. Thank you for listening.
Londonis olles uskusin, et vaatan seal kunsti teisiti. Ma panin korduvalt tähele, et jälgin hoopis teistsuguseid asju, kui ma varem kunsti puhul jälginud olen. Kuid täna panin tähele, et Londonis ei olnud asi selles, et uued maalid ja uus koht, vaid ma päriselt olengi õppinud kunsti uutmoodi vaatama.
Kui kunagi oli oluline näha pilti, mida on maalitud või et mida kujutab skulptuur, siis tänapäeval ma tahan rohkem teada. Ma tahan teada täpselt, kuidas need pintslitõmbed ikkagi tehtud on, milliseid värve teatud detailide jaoks kokku on segatud, kus on kasutatud maalinuga või jumal teab, mis muud põnevat vahendit ning, kuidas täpselt see skulptuur nii detailseks on saadud. Nii huvitav on vaadata, milliste võtetega on proovitud saavutada valguse ja varju mänge ning kuidas see mõjutab teose üldist tunnetust. Minu jaoks on see kõik utoopia ning minu käed ja silmad sellist koordinatsiooni saavutada ei suuda, et kasvõi ligilähedasi meistriteoseid luua. Sellepärast käin suu ammuli maali juurest maali juurde ja surun oma nina nii lähedale kui muuseumi paigutus lubab.
Jaa, ma päriselt olen see inimene, kes vajutab peaaegu oma näo vastu maali, et näha, kuidas mõnel maalil värv mureneb ja kuidas teine on värvikoormast reljeefne. Kõik on ju detailides. Ja siis sa astud kümme sammu tagasi ja avastad, et distantsilt on tegemist hoopis teistsuguse teosega. Iga kaugus avab asja uuest vaatepunktist.
Ja kuigi kõik kunst ei ole mu jaoks ilus või mõjuv või ei anna mulle seda-midagi-head, siis põnev on vaadata, kuidas inimesed oskavad oma mõtted ja isiksuse kopeerida lõuendile. Ehk et nagu te juba aru olete saanud, on maalikunst mu lemmiksorti kunst. Loodan, et ma nüüd ei unusta nii pea ära, et galeriides on koht, kus mu vaim puhkab ja miski minus laulab naaaatukene valjema häälega kui ühel tavalisel argipäeval.
Art rant over. Thank you for listening.
Kommentaarid
Postita kommentaar