#eyelovelondon

-
Kuigi üksinda aja veetmine Londonis on üsna sarnane omaette ajaveetmisele Tallinnas, olen ma siiski juba täheldanud teatud tegevusi, mida ma Tallinnas endale omistada ei saaks:


  • Hoolimata oma pelgusest teatud kõrguste osas, sundisin ma ennast London Eye'ga tiiru tegema.

    Pabistamist oli kindlasti tunduvalt rohkem kui vaja oli. Olin veendunud, et kui ma sealt pod'ist pärast välja ronin, valdab mind samasugune tunne nagu pärast Kaarsilla kaare peal kõndimist - et ma olen võimeline kõiki maailma asju tegema - aga tegelikult oli tunne täpselt sama kui pod'i sisenedes. Kui jätta kõrvale, et olin ühe imelise vaate võrra rikkam.
    Ma ei oskagi nüüd seisukohta võtta, kas London Eye oli tõesti nii sujuv ja turvaline, et ei turgutanud mu foobiat kuidagi või olen ma aastate jooksul nii palju vapramaks muutunud. Mõlemad stsenaariumid on üsna raskesti usutavad, aga kolmandat pole ma seni suutnud välja mõelda...

  • Ma palusin võõrast inimest, et ta minust pilti teeks.

    Ma ei räägi mitte kunagi võõraste inimestega, kui mul on vähegi põhjust seda mitte teha. Aga täna juhtus see kuidagi väga loomulikult. Ja mis on asja juures kõige uskumatum, on see, et ma pöördusin ta poole selleks, et ta saaks minust pilti teha. Kõik, kes on minuga kunagi reisil käinud, teavad ilmselt, et ma üldiselt ei kipu väga vaatamisväärsuste kõrval kaamerale naeratama, kuid täna olin ma lausa sellise protsessi algatajaks.

  • Selle asemel, et lükata tube'iga sõitmine nii kaugesse tulevikku kuni mu jalad mind enam ei kanna [mis oleks minu tavapärane käitumine], alustasin ma oma tänast hommikut ühe allmaasõiduga.

    Transport on üks mu suurimaid hirme üksi reisimise juures, sest ma olen sageli tähelepanematu või siis lihtsalt ei suuda keerulisi logistikasüsteeme läbi hammustada või ennast õigeks ajaks õigesse kohta organiseerida. Seetõttu on ilmselt loogiline, et minu ja tube'i suhte algus täna varahommikul oli võrdlemisi konarlik, kuid pärast esimest sõitu, mille võtsin ette Underground'i tipptunnil, tundsin ennast nagu põline londonlane ning kogu ülejäänud päeva liikusin juba iga vähegi pikema vahemaa rongiga.
Uued seiklused ootavad mind juba homme :) Millised need olema saavad, ei kujuta ette ka. Aga on suur tõenäosus, et Tom Hiddleston jõuab lõpuks oma elus selleni, et tal on au minuga ühes ruumis viibida. Huvitav kui pika osa oma elust ta seda hetke oodanud on?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

-
Tänane päev oli pikk, tülikas, lõbus ja hariv. Kool, keemia, pood ja apteek, Mari ja Ade ja palju korvpalli. Päeva hetked ja laused: *keemia tund koos koga oma bi-olekuga. (Bi there!) *Ade: "Lowry is down!" (inglise aktsendiga) *mpkad olid välja loositud ja telekas oli veel jäänud. Susanna: "Jess, ma saan endale teleka!" (ilma, et keegi veel midagi loosinud oleks) Ade päris mitu aega hiljem: "Hahahahahhaha." See oli nii armas. ^__^ *Mari võitis endale teleka ja Chris Moore tegi talle tünga! (: Palju õnne, Maru! :) -Praegu tegelen peamiselt nuuskamisega ja raamatut tahaks lugeda ja pulssi üritan normaalseks ajada. -Kõik südametega seotud on feil. (: -Meeleolu on keskpärane. -Tänu ühele kahtlushetkele kaotasin mõneks päevaks oma happy-person-mode'i, aga küll ma selle varsti tagasi saan. -Alati saan, kõike saan! Mind ootab soe tekk, palju küünlaid, kohe varsti tassitäis kakaod ja kaks raamatut! Nad soovivad minuga kohtuda rohkem kui teie! Täna on üks hea
Lisateave

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?

-
ohboy! ma ei ole siin nii ammu käinud, et vahepeal on mu maailm jõudnud ennast peapeale pöörata. Seega otsige oma kõige suuremad kohvikruusid välja ja sättige ennast mugavalt sisse, sest sellest tuleb suure tõenäosusega üks pikk-pikk postitus. Mõned päevad enne oma 28 on 28th sünnipäeva, otsustasin ma lõpuks, et on aeg töölt ära tulla. See oleks üks väga suur vale, kui ütleksin, et see uitmõtte ajel tehtud otsus oli. Otse vastupidi. See on üks pika vinnaga otsus olnud. Väga pika vinnaga... Ja kindlasti mitte lihtsate killast. Eriti veel seetõttu, et ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on, kes ilma kindla follow-up  plaanita töölt ära tulevad. See on minu jaoks täiesti müstiline tundunud. Kuid tuleb välja, et need on Susannad, kes on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et nad tahavad, julgevad ja võivad taolisi otsuseid endale lubada. ( Disclaimer : see eeldab tegelikult aastatepikkust tööd, head rahaplaneerimisoskust ja eneseteadlikkust, et sellega päriselt toime tulla.)
Lisateave
-
Tänane päev algas varakult, kuid mõnusalt. See algas jaheda dušši, näokoorija ja meeldiva lõhnaga seebiga. Me sõitsime linna, kus oli ortodont ja massaaž ja paar poodi. Ortodont käskis pool aastat veel klambreid kanda ja siis jälle tema juurde pöörduda. Ma arvan, et siis ma peaksin neist lahti ka saama. Lõpuks. (: Massaaž oli valus ja mõnus nagu alati, aga täna küll Enya plaati polnud. =( Muidu oli massöör ikka tasemel. Täna hakkas minu jaoks täielik kevad-suve hooaeg. Tähistasin seda paari uue hilbu ja uue telefoninumbriga. Kui tahate, siis küsige. Kõikidele ei jaga. Otsustasin enda jaoks mõned olulised asjad ära ja mõned, mis olid juba peaaegu otsustatud, kinnitasin lõplikult. Suvel lähen äkki Mürkaga tööle isegi ja ma sain täna aru kui väga ma endale tegelikult kummitallaga pastlaid tahan. Vägaväga. Täna mõtlesin juba igasuguste suve asjade peale. Ei suuda ära oodata, aga senikaua püüan siiski veel korralikult koolikohustust täita. Tegingi koju jõudes oma eesti keele ettekande ära.
Lisateave