31.10.09

Mulle hakkab tunduma, et inspiratsioonil on minuga omad plaanid. (:


Tegemistest räägime teinekord pikemalt.

29.10.09

Kuna viimasel ajal on inspireerivaid mõtteid tonnides, siis palun endale reede puhul kinkida mingi asi, mis kõik mu mõtted automaatselt salvestaks, et ma neid pärast miljon korda üle saaksin kuulata-vaadata-mõelda, mida iganes.
Aitäh! (:

28.10.09


Mul on viimasel ajal tekkinud sõnukirjeldamatu armastus akende vastu! <3



praegu ei ma päikest palu, vihm meil ühine


Sõit politseiautoga baltasse suutis tähelepanu köita. Need 4-5 noormeest, kes hommikul pool kaheksa baltas hängisid, said hea kõhutäie naerda, kui kaks kaunist neidu varavalges politseiautost väljusid, naeratused näol. Ja rongisõit pole grammigi halvemaks muutunud. Ainult et, mulle meeldivad vanakooli istmed rohkem kui need uued. Kuhu on kadunud pruunid nahksest materjalist istmed, kus oli väiksena nõnda hea keras pikutada.

KH suutis Tartu miljon kord naljakamaks muuta. Oi, linnad tekitavad minus inspireerivat melanhooliat. Mõnikord on see nii mõnus tunne.
Ülikool oli jura. Kuigi ma taaskord märkasin, et seal leitaksegi ühekordseid tuttavaid.
"Kas Sa otsid sama kohta kui mina?"
"Ei, ma olen paar ust siinpool?"
"Aga kuidas ma saan sinna?"
"Lähed sealt paremalt uksest."
"Huvitav kus kõik on?" jnejne
Hea 10min juttu võhivõõra filosoofiahuvilisega. Sealt laotus mu näole järjekordne spontaanne naeratus.
Üldsegi, jälgisin tänaval inimesi. Jahtisin naeratusi. Nii vähe sain neid kätte. Inimesed kulutavaid tänavaid nõnda emotsioonitult. Lausa kurb on vaadata. Kuid kui ma kõndisin enda laia naeratusega mööda võõrast teed ja leidsin kellegi endasarnase, läks tuju paremaks küll.
Õhtul lasid preilid mind veidi üle ja õhtuse linna peal kolamiseks mulle erilist võimalust ei jäänudki. Selle asemel olime toas, tegime lolle nalju, lugesime miljoneid horoskoope ja kõõksusime lämbumiseni. Ja KH ma tänan Sind maailma kõige mõnusama teki eest, mis mind öösel rõduukse vahelt sissetungiva jäiselt külma õhu eest kaitses. (:

Täna hommikul sõime pannkooke ja me Kertuga sõitsime koju. Mul oli ilmatult tore bussisõit. Teate küll, kuidas mulle ratastel ringi veereda meeldib. Täna veeresin luksuslikud 2 tundi.
Kui tihti te jälgite bussi lagedes olevaid kirjusid mustreid? (: Mina jälgin neid iga viimne kui kord suurima huviga ja keegi ei teagi miks.
Kuulasin muusikat, vahepeal tukkusin veidi ja nägin unes, kuidas me Katiga Mehise sünnipäeval enda tantsukava esitasime :D, seejärel mõtlesin enda kooliplaanide peale, liblikate peale, vanade inimeste peale, enda sõprade ja kõige muu peale. Nii hea on mõelda.
Ja ma jõudsin järeldusele, et ma tahan ühte inimest tänada, et ta mulle olenemata kõigest tõestas, et temasugused inimesed on päriselt ka olemas. ^^ Miljon tänu. Lootuse kuhi hakkas isuga taeva poole pürgima.

Nüüd ootan homset päeva, mil ma lähen pealinna võlusid kaema. Väike kino, palju raamatupoodi ja loovkirjutamise töötuba! Wish me luck, ma plaanin homse päeva põhjal suuri otsuseid tegema hakata. :D



Mida teie väärtustate?

26.10.09

one good day after another

Täna ärkasin kell hiljem, pesin pesu, tegin kirjanduse konspekte, taaskord chordjahtisin ja passisin niisama netis.
Hiljem taasavastasin enda lemmik küünelaki ja peale selle peale kandmist läksin ühte enda lemmikkoju. Mary ootas mind säravsilmil ukse peal. See oli tore üllatus. (:
Kodus sai taasnägemise puhul pokaalike veini ja paar ampsu juustu joodud-söödud. Ehmatasin Maryt ja siis me arutasime igasuguseid teemasid. Ilmselgelt oli jälle koolgi teemaks.
Üha rohkem tunnen, et sõbrad annavad jõudu lavakasse proovida, sest no kui ikka iga üks ütleb, et ta usub minusse ja et ma peaksin proovima, siis nii loll ei suuda vist isegi mina olla, et ma vastu hakkaks. Kuigi kes mind enesekriitikut teab.
Mary aitas muidu ka ühe küsimuse mul ära lahendada ja innustab mind inimestega suhtlema. Ma usun, et see on ainult hea asi. Ja siis me veel veidi laulsime ja vaatasime videosid. Ja mul on üks küsimus "Why you being a dickhead for?" :D
Praegu loen msnis Kalle kihutuskõnet ja naeran omaette. :D Nii tore, kui keegi muretseb. :D:D

Homme igatahes seame Kertuga rattad lõuna poole ja lähme kaeme Ülikoolilinna võimalusi. Seejärel kohtume Katrin Helenaga, kolame linna peal ja naudime head seltskonda, kino ja kohvikut. Kõik hea üheskoos. (:

Hoian kõigile sõpradele pöialt, igale ühele erinevat moodi. Kivi kotti, sistas! Me võidame maailma ära, nii et ärge muretsege. (:


Eluarmastaja!
4 am is the new 3 am_ ütleb (11:46):
kui sa ise endas kindel ei ole, siis olen mina seda sinu eest.
: D


Liisi just made my day! (':

24.10.09

maailm, mis elab sinus

Hommik algas sellega, et emps tuli mind äratama. Mida, tuleb tunnistada, juhtub väga harva. Tuli ja ütles, et hommikusöök on valmis, mis oli veel üllatavam. Tõmbasin kampsuni selga ja paksud sokid jalga ja kõmpisin nohu ja hommikunäoga kööki, kus mind ootas hiiglaslik taldrikutäis sööki. Sellega lõpetades meenus mulle, et eile sai endale üks küpatort meisterdatud. No eks see tuli ka järgi proovida.
Peale lõputut õgimist naasesin oma tuppa, kus ma surfasin veidi netis ja seejärel hakkasin filme vaatama. Esialgu tegin lõpu "Casanovaga", mis mul ühel eelneval päeval murdva une tõttu lõpetamata jäi. Sellele järgnes veel 2 filmi Heath Ledger'ga "Candy" ja "Brokeback mountain". Mõlemad olid omamoodi haiged ja huvitavad.
Seejärel oli mitu tundi juba möödunud ning siis ma käisin korra empsiga poes, et ma saaks ka hetkeks värskema kvaliteediga õhku hingata. Pudel limonaadi ja muud asja ning kodus ma jälle olengi.
Tahaks kirjutada, aga ei tea, mis teema oleks asjakohane. We'll see about that.

ciao.
Hei, palun öelge, et teil kellelgi on vanemaid/uuemaid kitarrikeeli, mida te tahaksite mulle anda/laenata. (:

Aitäh!

23.10.09

iga vesi jõuab ükskord jõkke

Elavad mõtted on viimastel päevadel täiskäigu sisse pannud. Kõigepealt kuulis emme mu raamatupoe külastamise soovist (teades, et ma läheksin sinna neid ainult imetlema) ja ta tuli ja tõi mulle enda 500.- kinkekaardi, mis õpilased talle kinkisid. ^^ Ja seejärel läks mul täna autokoolis nii hästi. Sain oma esimese 4- ja palju-palju kiita. (: Ja kitarrimäng edeneb ka vaikselt!
Kolmapäeval käisime Kertu ja Katiga Tallina Ülikooli avatud uste päeval, kus ma sain lõplikult selgeks, et sinna kooli mul küll asja pole. Aga see-eest sain ühe huvitava loengu osaliseks. Üks väga vaba ja voolava jutuga noormees pidas loengu loovusõpetusest, mis ei jõudnud küll mingi eesmärgini, kuid pani veidi asja üle järgi mõtlema. Pärast väike Hes ja ootšen vkusnõi bussisõit koju.

Tuju on nii hea, sest asju toimub ja igal pool läheb hästi ja mida rohkem ma rõõmustan seda paremini mul läheb. (:

27. okt - Tartu Ülikooli avatud uste päev (mis loodetavasti kujuneb informeerivamaks kui TÜ oma)
28. okt - värvime Katrin Helenaga Tartu halli argipäeva kirevamaks
29.okt - mitmetunnine raamatupoe külaskäik pealinnas ja siis MA LÄHEN LOOVKIRJUTAMISE TÖÖTUPPA :') Seal on üks mingi äge tädi, kes on Inglismaal näitekirjandust õppinud jajaja igasuguseid asju veel teinud ja ma loodan, et ta aitab mul jõuda otsuseni, kas ma julgen Lavakasse proovida või ei.
30.okt - kell 9.00 õppesõit. Ilmselt kuskil kaugemal kui Kose. My first time.
31.okt - kell 11.00 laulmine
1.nov - ilmselt kell 15.00 tantsiiimine (:
kell hiljem rokikool !

3.nov - Rakvere teater "Ja päike tõuseb" (ma ei jõua juba ära oodata :') ma pole nii ammu teatris käinud) väljasõit 16.00
4.nov - kooli pildistamine
8.nov - kirjandikonkurssi tähtaeg!
14. nov - Vanemuine "Savoy Ball"

vat, praeguse seisuga tegelen selliste asjadega. Ja keegi ei teagi, kas ma unustasin midagi ära ka või ei. Igatahes, hetkel on elu lill ja varsti veel lillem. ^^ Tahan juba raamatupoodi ja kirjutama ja teatrisse!

Ja üllatusmunast sain ahvitempli, mis sümboliseerib seda, et ma olen võimeline endast märgi maha jätma kõikjale, kus vaja. (:

Eluarmastajast heatujuloom! ^__^

20.10.09

Ma jätsin kaks väga olulist lemmikut asja enda tänasest päevast rääkimata. Täiesti unustasin.

Esiteks: hommikul kooli kõndides taipasin kui väga mulle meeldib korralikult sissepakitud olla. (: Nagu väike kubujuss või Tšehhovit tsiteerides: inimene vutlaris. Niii hea kui kõrvad on hiiglasliku koega mütsi alla peitunud ja kurgu ümber on tohutu sall, mille lugematud keerud ninani ulatuvad. Ja otse loomulikult mu lemmikud, punase-musta kirjud handmade käpikud. Mm.. mõnus! ^^

Ja teiseks: täna "Sügisballiga" lõpparvet tehes, istus mu kõrvale preili-proua Murakas, kelle käest ma teenisin ühe siira ja pehme paipoisi ja ma siiani ei tea mille eest. (:



Kõik on teretore. : )
On möödunud üks järjekordne naeratamist väärt päev. (:
Hommik algas küll veidi uniselt ja mõtlesin, et ega ses't päevast asja saa, aga tutkit. Siin ma olen oma rrrõõmsas olekus.
Koolipäev algas ühe mõnusa ja ärateenitud viiega ühiskonnas ja jätkus suht samas tempos, aga ilma hinneteta. KUIGI.. Ma sain inka kursuse viiie o: Järjekordne hea uudis. ^^
Meediatunnis tegin kibekiirelt valmis enda filmiriba ja seejärel uurisin avatud uste päevade kohta erinevates ülikoolides. Homme ehk satun Tallinna Ülikooli omale ja järgmine nädal võib mind kindlasti Tartu Ülikooli uste vahel näha! That's for sure.
Täna just Kertu kurjustas minuga, et ma enda tulevikuplaane nurjata plaanin. Eks pani elu üle järele mõtlema küll, aga eks paistab...

Muidu tulin just laulmas, kus ma üle vääääga pika aja Heli käest kiita sain. Esimese laulu ajal ütles ta oma vägagi imestunud näoga: "Susanna, Sa oled hakanud nii täpselt laulma!" Ja seda oli päris tore kuulata. ( : Pärast ta ütles veel, et ma olen päris tugev alt ja seda oli ka hea kuulda.

Ja nüüd ma lähen kirjutan koolilehte nupukese ja ehk õpin ajalugu ja pugin kõhu täis ja vaatan mis Kate-Make head räägib.


Tsauuuu, heatujuloomad! ^_^

19.10.09

minul on lumi kui sinul on suvi

Isssssand, kui palju mõjutab eesootavat päeva see millise tujuga Sa õhtul magama lähed. Minu eilse õhtu supertuju tasus ennast täna täiega ära. (:
Kool libises nii muuseas mööda, vene keelega sai ka enam-vähem ühele poole, rütmika isegi polnud tapvalt tüütu. Kodus tegin kaks rida kirjandust ja laulsinlaulsinlaulsin ja kella viieks vurasin rokikooli oma esimesse korralikku kitarritundi. Niiiiiiiii tore oli. (: Ostsin endale isikliku medika ka ja kui hästi läheb saan endale harjutamiseks ühe retro-pilli. :D
Isegi autokool ei veninud täna nii pikalt ja lõppes ju veel varakult ära ka ! Armastan 2009nda aasta oktoobrikuu üheksateistkümnendat päeva! ^^

Ja üks inimene ei rikkunud mu jaoks seda laulu ära . ^_^ Thank you!


Tahan ja igatsen.

Homse hea tujuni! (:

18.10.09

Kati, tead mis.
26 või 27. oktoober on meil tähtpäev! Me oleme siis 2 aastat olnud sõbrad sõbrad, mitte tuttavad sõbrad.

Palju õnne meile! :') Ja aitäh Sulle ilmatu toredate 2 aasta eest, mis ilmselt venivad 200ks. (:

Nii tore, et jälle on kuuma kakao ja küünlaõhtute aeg käes. (:


Muide, mul on viimasel ajal üks veidrat sorti igatsus.

Ma igatsen pikki ja avameelseid vestluseid inimestega, kes mind ei tunne. Igatsen kedagi tundma õppida. Igatsen räääääkida. Rääkida maailma kõige lambikamatest asjadest inimestega, kes ei tea täpselt öelda, milline ma olen. Kuskil kuuma kakao tassi taga või hämara aja jalutuskäigul või kuskil seltskonnast eralduna toanurgas või kuskil niisama. (:

Ma tean, et naljakas, aga igatsen! ^_^
Ahjaa, ja kuidas ma sain unustada? Silly me.

Miss Kate saabus ühel päeval mu ukse taha maailma kõige armsamal taldrikul lebava pannkoogipaariga, mille vahele oli määritud täpselt parajas koguses mett. (': See tüdruk teab mis mulle meeldib. Minibreakfast in bed. <3

Ja ta ise ju üldse ei fäänsigi pannkooke meega. :)
Ikka veel poogen, mu arm!


Ta on veel liiga väike, et nutta
Ta peod ei jõua veel küllalt kanda
Ta jalad ei jõua veel küllalt seista

Ta on veel liiga väike, et nutta
Ta silmad on veel liiga säravad,
et märguda pisarate merre

Ta on veel liiga väike, et nutta
Ta juuksed on veel liialt sirged,
et ajada sassi maailmade mured

Ta on veel liiga väike, et nutta
Ta lehed on veel liialt valged,
et kirjutada musta pliiatsiga

MA EI OLE ENAM VÄIKE!!

Dorogaja Nataša,

Rada viidet palutšit tvajoo pismoo. Hatšuu podelitsa staboi sistjemoi školnovo abrasovanija v Estonii.
Asnavnoi tip srednei školõ v Estonii - eta dvenatsatletnjaja oobšeabrazovaatelnaaj škola.Djeeti pastupaajut v škoolu v voozraste semii let i zakantšivajut jejoo v devjatnatzat let.
Posle akontšaanija devjatiletnjei školõmoošno pradolšat uutšitsa dalše oobštšeabrazovaaatelnoi škole , a moošna malutšit srednjeje abrazovaanije inaatše - pastupit posle akontšanija devjaatovo klassa v proftehutsiilištše ili tehnikum.
V dvenadžatom klasse utšenikii sdajut võpusknõõje ekzaamen.
V naašei škole po rasšiirennoi programme moošna izutšat matemaatiku i estonski jažõk.
Napiši, kak živjoš, što novava.

Do svidanija,
Susanna.


Säh teile vene keele tuupurit. Nii jube on seda pähe õppida, pole ammu harrastanud sellist tegevust.

Tänane päev on olnud tore-mõnus. Oma lõputuna tunduvast jonnitujust sain ka lahti. (:
Hommikul ärkasin üsna vara, pugesin kohe Internetti, lugesin veidi "Elavaid mõtteid", mis vaikselt võimust hakkavad võtma, endalegi üllatuseks õppisin inkat ja siis lihtsalt olin kuni kell sai tantsimisajani.Tantsuproov oli täna nii minu maitsele! Oli lõbus, oli kurnav ja ma arvan, et mulle kulus asukohavahetus ja paar uut nägu ka ära. ^^
Kojutulles käisin mõnusas pesus. Siiani lõhnan nagu põldmurakas. :) Seejärel kolisin virtuaalkeskonda, kus ma lugesin luuletusi ja jagasin kriitikat ja refreshisin oma blogi ja orksi. :D Järgmise tegevusena otsustasin end kokku võtta ja vahelduseks veidi õppida. Ja siin ma nüüd olen oma vene keele kirjaga, mida ma homme peast pean oskama kirjutada. (: Ilmselgelt ma lihtsalt kuivalt tuubin pähe selle. ^^
Kui ma väga tubli olen, siis teen pärast kirjandust veel ka, aga don't count on it.

Teie igasügisene happy person. (:
ahjaa, ma täiesti unustasin rääkida.
Meil on nüüd 2 tillukest deegut veel. (: Imre tõi vennale sünnipäevaks. Nüüd ei ole Sir Diegol ka igav enam. ^^

Ja mis ma veel unustasin rääkida oli see, et reedel käisime Mammu sünnal, mis oli tore-tore. (: Pidu algas sellega, et Miku ja Mehis pidasid mind antisotsiaalseks ja seega ei lubanud mul süüa ja seejärel hakkasime ühte mängu mängima. Jokker oli mu fav. Thanks guys! :D
Ja ülejäänud pidu lihtsalt sujus kuni kella kolmveerand kaheni, mil ma koju tulin. ^^

laupäev.


Mul tuli täna meelde, millised olid mu laupäevad siis kui ma väiksem olin. Ma võtsin alati enda suure teki, Harry Potteri (mõnel juhul "Vennad Lõvisüdamed" või midagi muud head ja paremat) ja eelmisel päeval varutud pulgakommi hunniku ja kolisin suurde tuppa, kus emps raamatut luges. Ja siis ma vedelesin teise diivani peal, mugisin pulgakomme ja neelasin raamatuid. Ükskõik kas õues sadas vihma või säras päike. Täna kui ma raamat kaenlas ja tekk ümber mööda korterit ringi tatsasin, siis mul meenus. (:
Täna ma muidu magasin tohutult kaua. Ma pole enam ammu kella üheni maganud. Olen ennast tutvustanud Anatoli Nekrassovi "Elavate mõtetega" lootuses leida sealt midagi, mida tasuks meelde jätta. Tundub paljutõotav. Siis.. nagu enne juttu oli, siis vaatasin "Sügisballi" ja nüüd ma siin olen. Tundega, et midagi pole korda saadetud ühel heal päeval. No kui filmivaatamine välja arvata.
Muidu muretsen enda enesekindluse puudumise üle ja mõne asja üle veel, aga kõik muu peaks vist täitsa hästi laabuma. (: Think positive, sistas.
Loodame, et homme saab midagi vajalikku tehtud ka. Eriti veel, sest järgmine nädal ma küll puududa ei saa, aga asjad tahavad tegemist. 5 koolipäeva on veel vaja vastu pidada ja siis tuleb imelühike vaheaeg, mil ma külastan neiu Katrin Helenat seal kaugel Tartumaal, et me saaksime igasuguseid lollusi teha ja neljasilmajutte rääkida ja etüüdibättelit teha ja siis ma saaksin kuulata, kuidas neiu KH orava moodi on. Ainuüksi selle kõige peale mõtlemine paneb särama! ^^ Ta on nii torenaljakas.

5 days to go! (5 päeva, millest paar vast isegi lebodamat sorti on. n_n)

17.10.09

Tehtud!


Lõpuks sain ühe filmi oma kujutletavast lõputust filmide nimekirjast vaadatud.
Nimelt Veiko Õunpuu "Sügisball". DVD karbil on sissejuhatuseks "Film on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist ja pühendatud eelkõige õrna hinge ja nõrga maksaga meestele, kes seisavad öös üksi, aluspükstes."
Usun, et kõik kes on filmi näinud ja mind vähegi tunnevad, mõistavad, et ma absoluutselt jumaldasin seda filmi. Öelgu isehakanud abiturientidest filmikriitikud, mis nad soovivad.
Kuna ma äsja olen Mati Undi versiooniga "Sügisballist" tutvust teinud, siis otsisin filmist tuttavaid motiive ja äratundmisrõõmu. See jäi küll olemata, kuid siiski-siiski. Vaatamine polnud põrmugi igavam. Peale filmi vaatamist lugesin läbi Jan Kausi "Lasnamäe metamorfoosid", mis ilusti seletas ära Veiko Õunpuu ja Mati Undi "Sügisballi" käsitluse ja nende elukirjelduse.
Ammulisui ja pisar silmis vaatasin kui palju ilusat oskavad eestlased teha, kui nad tahavad. See film on kinematograafiline šedööver. Vähemalt minu meelest, kellele pakuvad inspiratsiooni ja hingekosutust veidi masendava alatooniga kunstilised teosed.
Ma ei ole tavaliselt väga usin loetud raamatuid või nähtuid filme kommenteerima või kokku võtma, kuid "Sügisballiga" on veidi teised lood. Lihtsalt kisub midagi kirja panema või mingit arvamust avaldama isegi siis kui sõnu ei jätku.
Veiko Õunpuu karakteristika ning enda mõtete nähtavaks tegemine on minu arust imetlusväärne. Ta ütles nõnda väheste sõnadega nii palju. Filmi alguses ootasin sügavamõttelisi dialooge ja kisendavaid emotsioone, kuid neid ei tulnudki. Tegelased laususid üksikuid sõnu, mis konteksti nii imehästi sobisid ja mõtet kergelt linnutiivul vaatajani kandsid. Ja loomulikult näitlejameisterlikkus. Ilmselgelt oli mu lemmikstseen Juhan Ulfsaki tants restoranis. Tundus nii väike hetk, kuid ometi nii mõtterikas.
Kuid loomulikult ei tohi seda teost käsitleda täielikult masendavana, sest ometigi oli kõige selle musta ja halli vahele põimitud pisukest siiruviirulisust. Näiteks see tantsiv šveitser, naise järgi luurav Mati, autot parkiv Ivo Uukkivi ja muud sisult tähtsusetud, kuid tundelt olulised hetked.
Selles filmis oli eestilikku absurdsust, mida ma nii väga armastan. Seal oli sügavust, siiruviirulisust, inimesi, hetki ja kõike seda muud, mis mulle meeldib.
Kümnepalli süsteemis teost ma hinnata ei taha, kuid teadke, et mulle meeldis. (: Aga siinkohal arvan, et see meeldis mulle natuke teistmoodi kui tavalistele filmihuvilistele. Mina seostasin seda kõike Eestiga, kirjandusega, kunstiga, miski pärast merega ja muude asjadega, mis mulle nii olulised on. Ma ei oska seda võrrelda teiste eesti filmidega, sest ma pole ühtegi näinud :D, aga ma usun, et see film jättis minusse olulise jälje ja ma olen siiski kindel, et ma arvan sellest filmist hooooopis teisiti kui enamik, kes seda näinud on.

Sõnad said otsa, muidu räägiks veel.

Ja tänud Jan Kausile, kes paaril leheküljel Õunpuu mõtted veidi lahti seletas.

Aitäh, Mary, et selle kogemuse mulle võimalikuks tegid. (:

PS. Mulle meeldis veel see ka, et mõnda hetke venitati. Mõni hetk, mis tundub reaalsuses lühike, oli filmis palju pikemaks tiritud, et vaataja hakkaks kaasa mõtlema olukorrale ja natuke edasigi.

15.10.09

Kui pilgud saaksid tappa, poleks mu kodus mitte ühtainsatki kärbest. (:

14.10.09


Te vist ei kujuta ette ka kui väga ma armastan sõna printsess. (: Seda selle sõna igas tähenduses, kirjapildis ja milles kõiges muus veel. Seetõttu ei lähe mul vist eales meelest kõige lihtsakoelisem sünnipäeva sõnum, mille Kerttu mulle ükskord saatis "Palju õnne, printsess!" Siiani läheb see sõna minu hinge sisse. ^^




Aga muidu ikka veel veidi jonnin ja ühe toreda inimese peale olen kade ja nüüd kui ilusti järgi mõelda, siis ühe teise peale ka ja siis igatsen ka ja siis loen raamatuid ja ei õpi ja ootan Mammu sünnipäeva. :)

Armastan teid ka!




Aga Erki, mis lause see oli? n_n

12.10.09

Mia Susanna ütleb (20:41):
et siis vaheajal teeme etüüdi-bättelit ja lihvime oma näitlemisoskuseid ja siis mõtleme mingi väga aktuaalse duoetenduse ja lööme laineid
Kati ütleb (20:42):

Mia Susanna ütleb (20:42):
sobib?
Kati ütleb (20:43):
Otseloomulikult?
Mia Susanna ütleb (20:43):
Super, sista! We have a deal!

Kati ütleb (20:44):
jeps!


Tänapäeval käivad asjad nii lihtsalt! :D
igas selles karbis on inimene, kes tahab õnnelik olla.
Hah, lugesin oma eelmise blogipostituse läbi ja avastasin, et ma olen kind of diibiks muutunud. :D Ärge pange tähele. Mu dark ja twisted olek lööb jälle veidi välja. :D

Sügisball !

Päev möödus lihtsalt niisama. Ilma ühegi meeliülendava või-alandava emotsioonita. Raamatuid olen lugenud täna. (: Üle pika aja tunnen ennast mingi enda tegevuse tõttu hästi. Tunnen, et kui ma tahan, siis ma võingi pürgida oma unistuste poole. Pean ainult suutma seda ühte ja õiget rada käia.

Ja kui keegi minult praegu küsiks küsimust, mida mulle väiksena tihti esitati: miks ma jonnin? siis vastaksin samuti nagu väiksena: SEST MA TAHAN!

Mati Unt ja Voldemar Panso sisustavad ka mu ülejäänud õhtu. Anna andeks, Susanna, aga Sa jälle ei suuda õppimisele keskenduda. Ära selle pärast muretse, millalgi saab kõik korda ja varsti saab kool läbi. (: Kui hästi lähed, saad varsti tegeleda päevast päeva sellega, mis hinge meelitab. ^^

Sügis on sisse pugenud. Külm ja kõle on. Õues ja natuke iseendas ka. : )

Loodan, et Kaisa toob mulle raamatu ja Mary laenab mulle filmi, siis saan oma külmuse ja kõleduse ära peletada. ^^


Lugemise-kirjutamiseni,
kallid pugejad. ^__^

-Sus.
Kui kordki
pääseks kükitama
vikerkaare sülle
siis tunneksin,
et õnn see kuulub
ainuüksi mulle.

11.10.09

...Tuhat tonni
tuhnid läbi
toorsõnamaaki,
enne kui
ainsama sõna
sealt saad.

V. Majakovski
igas päevas on ikka mõni asi, mis sellele mõtte annab. Makes your day, as they say.
Eile oli selleks plaanipidamine Katrin Helenaga (: Täna oli selleks lõputu lehesadu ja http://www.youtube.com/watch?v=JuJbEEAyx_8 ^^

Muidu niisama jonnin. : )

9.10.09

hey big spender !

Tänane päev on olnud väga siiruviiruline . Hommik algas väga keskmiselt. Eesti keele tunnid möödusid üsna huvitavalt kuni hetkeni mil ma oma mulli ära läksin ja jälgisin kuidas sombuse ilma üksikud tuhmid valguskiired mu pinali lukult tagasi peegeldusid. Mu koolipäeva tipphetk. (:

Peale kooli tulin Vahtra tänavale ja nautisin veidikest Home Alone'i. Kella neljaks läksin platsile, et teha väike õppesõit. Nalja ja juttu ja sõitu ja feili ja tuttavaid ja kõike muud. :D
Peale õppesõitu tulin koju, rääkisin Kate'ga paar sõna msnis. Kurtsime ja nutsime ja kiitsime ja naersime ja mida kõike veel. Seejärel läksime kumbki oma asjatoimetuste juurde, et kohtuda kell hiljem meie kodus.
Kodus vaatasime kuidas Stella süüa teeb, valmistasime Mitte Midagit ja lobisesime niisama maast ja ilmast.
Nüüd läks Kati oma teise Vahtra tänava koju, et veidi koristada ja hommikul minuga koos väike sõit teha ja laululaagrisse minna.

Teate miljon mõtet on peas puntrasse läinud ja ma polegi enam päris kindel kas ma tahan neid harutama hakata. (:


Tänane lause, mida ma peaksin hakkama igal sammul jälgima, et ma kunagi millegagi hakkama saaksin: "Everything you can imagine is real!" -Picasso.


Laulmiseni,
Sus.

8.10.09

you're the other side of the world

Eilne päev oli rather nice ja üsna tülikas. (:
Pikk koolipäev, kooriproov jms. Aga õnneks kool läks üsna ruttu ja laulmisele ma ei ütle kunagi ära . (: Rokikooli sai ka ennast eile kirja pandud. Varsti te kuulete-näete minu ja Kati folkrock bändist. :D:D:D

Õhtu möödus singisaiade, bioloogia ja meeldiva vestlusega minu kodu köögis.

Eile läksin üsna normaalsel ajal magama ja täna ärkasin üsna puhanuna. Hommikut alustasin mõnuskosutava duššiga. Nüüd tantsin pesuväel köögis ringi ja söön võikusid. Isn't it fun? :) Tuju on ka täna võrreldes mõne teise päevaga päris hea. ^^

Soovige mulle tänaseks lebomat sorti päevaks edu. (:

Armastan,
-Sus.


P.S Natuke selline tunne on täna (: :

I'm a bitch, I'm tease
I'm a goddess on my knees
When you're hurt
When you suffer
I'm your angel undercover
I've been numb
I'm revived
Can't say I'm not alive
You know I wouldn't want it ANY other way

6.10.09

second day of this week

täna oli ju my first day off, sel nädalal. ainuke ka vist.
hommikut alustasin Tšehhovi novellidega, aga sõnad olid kuskil minu sees lukus. Oleksin tahtnud midagi loovamat kirjutada, aga selleks ei saanud ka mahti, sest õppima pidin ju. Kaks novelli tehtud, sai jaks otsa. Mõtlesin veidi ja sõin pasteedisaia. Seejärel tundsin väsimust ja sättisin ennast sisse suurde tuppa, kus teleka saatel mõtlesin väikse uinaku teha.
Just kui olin saanud une silma sisse helises mu telefon ja ekraanil seisis nimi Merike Pihla. Teadsin juba, millest jutt tuleb. Kõne lõppes kokkuleppega, et ma lähen kooli appi näitust üles panema. Kell oli veidi üle kahe.
Nii hea oli see kõne ja see piltide üles riputamine ja kõik selline, sest mulle jäi mulje, et mind on vaja või et ma saan millegagi hakkama. Ma nagu oleksin right women for the job! (:
Seejärel veel käisin vallamajas viimaseid asjatoimetusi ajamas ja jooksin kodust läbi, et minna kunstikooli viimasele kursusele modelliks. Natuke oli naljakas, natuke oli mõtlik, kohati väga väsitav ja natuke kammis ära ka, sest Gea molberti üks jalg liikus edasi-tagasi. :D
Seejärel käisin veel koolimajas näituseasju lõpetamas. Veetsin veidi aega Heli klassis, kus oli nii kodus olla. Seal toimetasin ja vaatasin kuidas kaks tillukest tüdrukut ringi tuuseldasid. Nii toredad olid nad. Väiksed lapsed on elu. (:
Nüüd tulin koju ja tunnen taas väsimust, mis pole üldse hea, sest see hakkab juba konstantseks tundeks muutuma. See võtab igasuguse tahte midagi teha. Seetõttu ma natuke jonnin siin kodus ja lohutan ennast igasuguste unistustega, mis viimasel ajal mu mõtteid vallutavad. Teate küll neid unistusi, mis tunduvad nii reaalsed, aga kunagi ei täitu! Vat, nendega.

Aga ma nüüd lähen blogist ära ja olen mujal äge ja väss. (:

Tsau, armsad.

PS. Homme hakkab rokikool ja on kooriproov ;)
PS2. Viimastel päevadel on ootamatud inimesed minuga juttu alustanud. Nii tore. ^^
ja olengi vist kogu aeg väsinud. küsige aga.

5.10.09

divine.

Tänane päev läks oodatust päris mitu korda paremini. Asjatud hirmud lahtusid positiivsete mõtete mõjul. (:
Õppesõit oli juba nagu sõit võrreldes eelmise korraga, kui enamik aega kulus auto käivitamisele. ^^
Tamiil sai küll otsa, kuid autokooli teooria osa polnudki nii kurnav.
Homme teen endale selle õppeaasta esimese vaba päeva, sest viimasel ajal on sagedaseks muutunud küsimus, et kas ma olen väsinud. Olen siis? Kes teab. Ja mis vaba päev see kah on, õppima pean ikka ja näitust lähen ka üles panema ja kunstikooli lähen ka modelliks.
Praegu on tunne täpselt selline, et tahaks kõik õppimised üle lasta ning ainult lugeda ja kirjutada. Hommikust õhtuni. Ja siis vahepeal mõnede inimestega inspireerivaid vestlusi maha pidada. Söök ja jook ja muu selline poleks siis isegi primaarne, mul on tunne. :D

Jälle tahaks lõpetada blogi ühe sõnaga.

Tahaks.

4.10.09

killing every single minute

Ma olin täna isegi natuke tubli. Lugesin Tšehhovi "Kolm õde" läbi. (: Terve aja jooksis silme ees lavastus, mida ma sellest kunagi näinug olin. 5+.
Muidu vaatasin veidi telekat ja olin puhkaja. Mõtetesse jäid kummitama kõik ülikooli mõtted. Ahh, mis seal's ikla. Ma võin ju proovida. Kui tõesti kuskil maal miski pärast asi katki jääb, siis saan vähemalt öelda, et ma üritasin. ^^
Homme tuleb pikemat sorti päev. Koolipäev piirdub küll kuue tunniga, kuid hiljem peaksin valmistama ette muusikali piltidega näitust ning kell viis ootab mind hirmuäratav õppesõit (hoidke pöialt, et ma Kose vahel kedagi alla ei aja -.-) ja siis veel 1,5h autokooli teooriat otsa. Ja siis otse loomulikult hakkan ma ajaloo tööks tuupima. (: Seda ei saa samamoodi üle lasta nagu ühiskonda. Ajaloos ma ju siiski plaanin eksamit teha. Nõuab tuupimist, jaa.

Täna ma veel vaatan veidi telekat, ehk veel õpin miskit väikest nagu inka või kirjanduse mõned analüüsid, näksin miskit head ja paremat ning seejärel potsatan oma mõtetest raske pea ilmatu kohevasse patja, et hommikul vastupidavust nõudvale nädalale vastu astuda. n_n

Wish me luck. ^_^

P.S tehke midagi, et ma igal vabamal minutil oleksin nina raamatus, aitäh. (:

3.10.09

See on 369-s kord, kui ma avan selle blogi "New post"'i akna ja üritan midagi teile rääkida.

Tegelt mul pole teile midagi öelda, aga kirjutada tahaks ja asju tahaks.
Ja muide, ma leidsin endale muusa: Virginia Woolf. Keegi pole mind ammu inspireerinud hulgal nagu too väga omanäoline daam.

Ja btw, lavaka koduleheküljel on lõpuks sisseastumisinfo olemas. Võttis seest õõnsaks küll kõige selle lugemine. Ma tahaks ju. Aga do i have what it takes? Eks näis. 7. detsembrini ei saa me keegi kindel olla.
Aga õnneks on ju mul kaks teist erialavalikut ka, mis mulle mõlemad vägavägaVÄGA meeldivad. Kirjandus ja eesti viipekeele tõlk. (: Niii head valikud. Aga dramaturgiat igatsen ikka.

Ahh, mis ma ikka sokin, ma lähen kirjutama või lugema või midagi tegema. (:


tsau.

Küsimused inglite kohta


Kõikidest küsimustest, mida Sa võiksid tahta küsida
inglite kohta, ainus mida Sa eales kuuled
on kui mitu mahub neid tantsima nööpnõelapeale.

Ei mingit uudishimu, kuidas veedavad nad igavikku
lisaks tiirlemisele ümber Trooni ning ladina keeles laulmisele
või kuidas toimetavad nad leivakoorukest erakule Maa peal
või kuidas suunavad poissi ja tüdrukut üle logiseva puusilla.

Kas nad lendavad läbi Jumala keha ning tulevad välja lauldes?
Kas nad kiiguvad nagu lapsed hingedemaalt
öeldes endi nimesid üht- ja teistpidi?
Kas nad istuvad üksi väikestes aedades värve vahetades?

Kuidas on lood nende magamisharjumustega, nende rüüde kangaga, nende jumaliku valguse dieediga?
Mis toimub nende helendavates peades? On seal sein
üle mille pikemad kohalolijad põrgut võivad näha?

Kui ingel kukuks pilve pealt alla, kas ta jätaks augu
jõkke ning kas see auk hõljuks lõpmatuseni kaasa
täidetuna ingellike sõnade vaikivate tähtedega?

Kui ingel toimetaks posti, kas saabuks ta
tiibade pimestavas rutus või teeskleks ta
välja nägevat nagu tavaline postiljon.
kes vilistab sõiduteel lugedes Su postkaarte?

Ei, keskaegsed teoloogid kontrollivad väljakut.
Ainus küsimus, mida Sa eales kuuled on
väikese tantsuplatsi kohta nööpnõelapeal,
kus aupaisted koonduvad ning nähtamatult triivivad.

See on selleks, et me mõtleksime miljonites,
triljonites, et jookseksime tühjaks numbritest ning kukuksime
lõpmatusse, kuid ehk on see vastus ainult üks:
üks naisingel tantsimas üksi jalas vaid sukad
väike džässansambel taustaks mängimas.

Ta õõtsub nagu oks tuules, ta kaunid
silmad on suletud, pikk ning kõhn bassist nõjatub ettepoole,
et heita pilk kellale, sest naine on tantsinud terve igaviku, ja nüüd on väga hilja, isegi muusikutele.
kui päike sinus eneses
ei kõrveta seestpoolt kõhtu,
ära tee seda.


Charles Bukowski "So You Want To Be a Writer"

1.10.09

iseenda energia vampiir


Täna võin esimest korda elus nimetada end supergirl'ks. Varsti räägin miks.
Hommikul ärkasin torevahva sõnumi peale. Sellele järgnes maagiline tassitäis ülimagusat kakaod. Täpselt nagu mulle meeldib. (:
Koolitunnid sujusid meeldivalt kuni ühe hetkeni, mil Sus otsustas hakata eneseületajaks. Esimest korda elus võtsin ma ennast kokku ja rääkisin seda juttu, mida ma tavaliselt ainult unes näen, et ma räägin. Ma ütlesin seda, mida mõtlesin ja üritasin selgitada enda vaatenurka. Värisesin üle keha, kuid ometi kuulasin kus vaja ja võtsin sõna seal kus vaja. Raske oli, aga hakkama sain. Esimest korda elus, nagu ma juba ütlesin. 40minutit tubli olemist. Keegi vist ei oska arvatagi, mida see kõik minult nõudis. (': Aga pole hullu, peaasi, et ise mõistan.
Peale kooli tulime Muraka preiliga minu kodo muffineid küpsetama õpetajatele. Juttu jätkus kauemaks.. ma olen igatsenud ju teda ka enda koju. Ja kui ma õigesti aru sain igatses tema ka neid külaskäike. ^^
Mingil hetkel tuli Kati ja joinis meiega. Tema külaskäigud on juba regulaarsed, kuid ikka sama magusad.
Kella kaheksaks läksin lauluproovi. Tolerantsus võttis võimust ja laulmine tuli ka üllatavalt hästi välja. Ja selle kõige käigus oli veel pool tundi toda eneseületust, mis ka pisara silmanurka tõi, kuida täna ma olin tubli ja hoidsin end vaos.
Sellest kõigest veeres kokku mõte, et tahaks kõne pidada, aga vat nii palju ma ennast sundida ei jõua. (: Totu kuubis, ma tean. Aga täna mõistsin, et supergirl'ks olemine on väga kurnav. Praeguseks ajahetkeks on tunne, et olen tänase päevaga endast ära andnud iga siirusekübeme ja energiatera, mis minus kuskilgi peidus on. Ma usun, et kõike parandab hommehommikune kruusitäis kosutavat kakaod ja mu väiksed lemmikud kolmandast klassist. Homme on õpetajate päev ja järgmine nädal laabub kõik ja ma usun, et minu jaoks mängib seal rolli ka see, et ma täna täiskasvanute silme all nutma ei hakanud. : )

On üks nendest hetkedest, mil ma väärin iga sendi eest enda premeerimist!