Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Mulle hakkab tunduma, et inspiratsioonil on minuga omad plaanid. (: Tegemistest räägime teinekord pikemalt.

Kuna viimasel ajal on inspireerivaid mõtteid tonnides, siis palun endale reede puhul kinkida mingi asi, mis kõik mu mõtted automaatselt salvestaks, et ma neid pärast miljon korda üle saaksin kuulata-vaadata-mõelda, mida iganes. Aitäh! (:

Mul on viimasel ajal tekkinud sõnukirjeldamatu armastus akende vastu! <3

Sõit politseiautoga baltasse suutis tähelepanu köita. Need 4-5 noormeest, kes hommikul pool kaheksa baltas hängisid, said hea kõhutäie naerda, kui kaks kaunist neidu varavalges politseiautost väljusid, naeratused näol. Ja rongisõit pole grammigi halvemaks muutunud. Ainult et, mulle meeldivad vanakooli istmed rohkem kui need uued. Kuhu on kadunud pruunid nahksest materjalist istmed, kus oli väiksena nõnda hea keras pikutada. KH suutis Tartu miljon kord naljakamaks muuta. Oi, linnad tekitavad minus inspireerivat melanhooliat. Mõnikord on see nii mõnus tunne. Ülikool oli jura. Kuigi ma taaskord märkasin, et seal leitaksegi ühekordseid tuttavaid. "Kas Sa otsid sama kohta kui mina?" "Ei, ma olen paar ust siinpool?" "Aga kuidas ma saan sinna?" "Lähed sealt paremalt uksest." "Huvitav kus kõik on?" jnejne Hea 10min juttu võhivõõra filosoofiahuvilisega. Sealt laotus mu näole järjekordne spontaanne naeratus. Üldsegi, jälgisin tänaval inimesi. Jah

Täna ärkasin kell hiljem, pesin pesu, tegin kirjanduse konspekte, taaskord chordjahtisin ja passisin niisama netis. Hiljem taasavastasin enda lemmik küünelaki ja peale selle peale kandmist läksin ühte enda lemmikkoju. Mary ootas mind säravsilmil ukse peal. See oli tore üllatus. (: Kodus sai taasnägemise puhul pokaalike veini ja paar ampsu juustu joodud-söödud. Ehmatasin Maryt ja siis me arutasime igasuguseid teemasid. Ilmselgelt oli jälle koolgi teemaks. Üha rohkem tunnen, et sõbrad annavad jõudu lavakasse proovida, sest no kui ikka iga üks ütleb, et ta usub minusse ja et ma peaksin proovima, siis nii loll ei suuda vist isegi mina olla, et ma vastu hakkaks. Kuigi kes mind enesekriitikut teab. Mary aitas muidu ka ühe küsimuse mul ära lahendada ja innustab mind inimestega suhtlema. Ma usun, et see on ainult hea asi. Ja siis me veel veidi laulsime ja vaatasime videosid. Ja mul on üks küsimus "Why you being a dickhead for?" :D Praegu loen msnis Kalle kihutuskõnet ja naeran omaett

4 am is the new 3 am_ ütleb (11:46): kui sa ise endas kindel ei ole, siis olen mina seda sinu eest. : D Liisi just made my day! (':

Hommik algas sellega, et emps tuli mind äratama. Mida, tuleb tunnistada, juhtub väga harva. Tuli ja ütles, et hommikusöök on valmis, mis oli veel üllatavam. Tõmbasin kampsuni selga ja paksud sokid jalga ja kõmpisin nohu ja hommikunäoga kööki, kus mind ootas hiiglaslik taldrikutäis sööki. Sellega lõpetades meenus mulle, et eile sai endale üks küpatort meisterdatud. No eks see tuli ka järgi proovida. Peale lõputut õgimist naasesin oma tuppa, kus ma surfasin veidi netis ja seejärel hakkasin filme vaatama. Esialgu tegin lõpu "Casanovaga", mis mul ühel eelneval päeval murdva une tõttu lõpetamata jäi. Sellele järgnes veel 2 filmi Heath Ledger'ga "Candy" ja "Brokeback mountain". Mõlemad olid omamoodi haiged ja huvitavad. Seejärel oli mitu tundi juba möödunud ning siis ma käisin korra empsiga poes, et ma saaks ka hetkeks värskema kvaliteediga õhku hingata. Pudel limonaadi ja muud asja ning kodus ma jälle olengi. Tahaks kirjutada, aga ei tea, mis teema oleks as

Hei, palun öelge, et teil kellelgi on vanemaid/uuemaid kitarrikeeli, mida te tahaksite mulle anda/laenata. (: Aitäh!

Elavad mõtted on viimastel päevadel täiskäigu sisse pannud. Kõigepealt kuulis emme mu raamatupoe külastamise soovist (teades, et ma läheksin sinna neid ainult imetlema) ja ta tuli ja tõi mulle enda 500.- kinkekaardi, mis õpilased talle kinkisid. ^^ Ja seejärel läks mul täna autokoolis nii hästi. Sain oma esimese 4- ja palju-palju kiita. (: Ja kitarrimäng edeneb ka vaikselt! Kolmapäeval käisime Kertu ja Katiga Tallina Ülikooli avatud uste päeval, kus ma sain lõplikult selgeks, et sinna kooli mul küll asja pole. Aga see-eest sain ühe huvitava loengu osaliseks. Üks väga vaba ja voolava jutuga noormees pidas loengu loovusõpetusest, mis ei jõudnud küll mingi eesmärgini, kuid pani veidi asja üle järgi mõtlema. Pärast väike Hes ja ootšen vkusnõi bussisõit koju. Tuju on nii hea, sest asju toimub ja igal pool läheb hästi ja mida rohkem ma rõõmustan seda paremini mul läheb. (: 27. okt - Tartu Ülikooli avatud uste päev (mis loodetavasti kujuneb informeerivamaks kui TÜ oma) 28. okt - värvime Kat

Ma jätsin kaks väga olulist lemmikut asja enda tänasest päevast rääkimata. Täiesti unustasin. Esiteks: hommikul kooli kõndides taipasin kui väga mulle meeldib korralikult sissepakitud olla. (: Nagu väike kubujuss või Tšehhovit tsiteerides: inimene vutlaris. Niii hea kui kõrvad on hiiglasliku koega mütsi alla peitunud ja kurgu ümber on tohutu sall , mille lugematud keerud ninani ulatuvad. Ja otse loomulikult mu lemmikud, punase-musta kirjud handmade käpikud . Mm.. mõnus! ^^ Ja teiseks: täna "Sügisballiga" lõpparvet tehes, istus mu kõrvale preili-proua Murakas , kelle käest ma teenisin ühe siira ja pehme paipoisi ja ma siiani ei tea mille eest. (: Kõik on teretore. : )

On möödunud üks järjekordne naeratamist väärt päev. (: Hommik algas küll veidi uniselt ja mõtlesin, et ega ses't päevast asja saa, aga tutkit. Siin ma olen oma rrrõõmsas olekus. Koolipäev algas ühe mõnusa ja ärateenitud viiega ühiskonnas ja jätkus suht samas tempos, aga ilma hinneteta. KUIGI.. Ma sain inka kursuse viiie o: Järjekordne hea uudis. ^^ Meediatunnis tegin kibekiirelt valmis enda filmiriba ja seejärel uurisin avatud uste päevade kohta erinevates ülikoolides. Homme ehk satun Tallinna Ülikooli omale ja järgmine nädal võib mind kindlasti Tartu Ülikooli uste vahel näha! That's for sure. Täna just Kertu kurjustas minuga, et ma enda tulevikuplaane nurjata plaanin. Eks pani elu üle järele mõtlema küll, aga eks paistab... Muidu tulin just laulmas, kus ma üle vääääga pika aja Heli käest kiita sain. Esimese laulu ajal ütles ta oma vägagi imestunud näoga: "Susanna, Sa oled hakanud nii täpselt laulma!" Ja seda oli päris tore kuulata. ( : Pärast ta ütles veel, et ma ole

Isssssand, kui palju mõjutab eesootavat päeva see millise tujuga Sa õhtul magama lähed. Minu eilse õhtu supertuju tasus ennast täna täiega ära. (: Kool libises nii muuseas mööda, vene keelega sai ka enam-vähem ühele poole, rütmika isegi polnud tapvalt tüütu. Kodus tegin kaks rida kirjandust ja laulsinlaulsinlaulsin ja kella viieks vurasin rokikooli oma esimesse korralikku kitarritundi. Niiiiiiiii tore oli. (: Ostsin endale isikliku medika ka ja kui hästi läheb saan endale harjutamiseks ühe retro-pilli. :D Isegi autokool ei veninud täna nii pikalt ja lõppes ju veel varakult ära ka ! Armastan 2009nda aasta oktoobrikuu üheksateistkümnendat päeva! ^^ Ja üks inimene ei rikkunud mu jaoks seda laulu ära . ^_^ Thank you! Tahan ja igatsen. Homse hea tujuni! (:

Kati, tead mis. 26 või 27. oktoober on meil tähtpäev! Me oleme siis 2 aastat olnud sõbrad sõbrad, mitte tuttavad sõbrad. Palju õnne meile! :') Ja aitäh Sulle ilmatu toredate 2 aasta eest, mis ilmselt venivad 200ks. (:

Nii tore, et jälle on kuuma kakao ja küünlaõhtute aeg käes. (:

Muide, mul on viimasel ajal üks veidrat sorti igatsus. Ma igatsen pikki ja avameelseid vestluseid inimestega, kes mind ei tunne. Igatsen kedagi tundma õppida. Igatsen räääääkida. Rääkida maailma kõige lambikamatest asjadest inimestega, kes ei tea täpselt öelda, milline ma olen. Kuskil kuuma kakao tassi taga või hämara aja jalutuskäigul või kuskil seltskonnast eralduna toanurgas või kuskil niisama. (: Ma tean, et naljakas, aga igatsen! ^_^

Ahjaa, ja kuidas ma sain unustada? Silly me. Miss Kate saabus ühel päeval mu ukse taha maailma kõige armsamal taldrikul lebava pannkoogipaariga, mille vahele oli määritud täpselt parajas koguses mett. (': See tüdruk teab mis mulle meeldib. Minibreakfast in bed. <3 Ja ta ise ju üldse ei fäänsigi pannkooke meega. :)

Ikka veel poogen, mu arm! Ta on veel liiga väike, et nutta Ta peod ei jõua veel küllalt kanda Ta jalad ei jõua veel küllalt seista Ta on veel liiga väike, et nutta Ta silmad on veel liiga säravad, et märguda pisarate merre Ta on veel liiga väike, et nutta Ta juuksed on veel liialt sirged, et ajada sassi maailmade mured Ta on veel liiga väike, et nutta Ta lehed on veel liialt valged, et kirjutada musta pliiatsiga MA EI OLE ENAM VÄIKE!!

Rada viidet palutšit tvajoo pismoo. Hatšuu podelitsa staboi sistjemoi školnovo abrasovanija v Estonii. Asnavnoi tip srednei školõ v Estonii - eta dvenatsatletnjaja oobšeabrazovaatelnaaj škola.Djeeti pastupaajut v škoolu v voozraste semii let i zakantšivajut jejoo v devjatnatzat let. Posle akontšaanija devjatiletnjei školõmoošno pradolšat uutšitsa dalše oobštšeabrazovaaatelnoi škole , a moošna malutšit srednjeje abrazovaanije inaatše - pastupit posle akontšanija devjaatovo klassa v proftehutsiilištše ili tehnikum. V dvenadžatom klasse utšenikii sdajut võpusknõõje ekzaamen. V naašei škole po rasšiirennoi programme moošna izutšat matemaatiku i estonski jažõk. Napiši, kak živjoš, što novava. Do svidanija, Susanna. Säh teile vene keele tuupurit. Nii jube on seda pähe õppida, pole ammu harrastanud sellist tegevust. Tänane päev on olnud tore-mõnus. Oma lõputuna tunduvast jonnitujust sain ka lahti. (: Hommikul ärkasin üsna vara, pugesin kohe Internetti, lugesin veidi "Elavaid mõtteid"

ahjaa, ma täiesti unustasin rääkida. Meil on nüüd 2 tillukest deegut veel. (: Imre tõi vennale sünnipäevaks. Nüüd ei ole Sir Diegol ka igav enam. ^^ Ja mis ma veel unustasin rääkida oli see, et reedel käisime Mammu sünnal, mis oli tore-tore. (: Pidu algas sellega, et Miku ja Mehis pidasid mind antisotsiaalseks ja seega ei lubanud mul süüa ja seejärel hakkasime ühte mängu mängima. Jokker oli mu fav. Thanks guys! :D Ja ülejäänud pidu lihtsalt sujus kuni kella kolmveerand kaheni, mil ma koju tulin. ^^

Mul tuli täna meelde, millised olid mu laupäevad siis kui ma väiksem olin. Ma võtsin alati enda suure teki, Harry Potteri (mõnel juhul "Vennad Lõvisüdamed" või midagi muud head ja paremat) ja eelmisel päeval varutud pulgakommi hunniku ja kolisin suurde tuppa, kus emps raamatut luges. Ja siis ma vedelesin teise diivani peal, mugisin pulgakomme ja neelasin raamatuid. Ükskõik kas õues sadas vihma või säras päike. Täna kui ma raamat kaenlas ja tekk ümber mööda korterit ringi tatsasin, siis mul meenus. (: Täna ma muidu magasin tohutult kaua. Ma pole enam ammu kella üheni maganud. Olen ennast tutvustanud Anatoli Nekrassovi "Elavate mõtetega" lootuses leida sealt midagi, mida tasuks meelde jätta. Tundub paljutõotav. Siis.. nagu enne juttu oli, siis vaatasin "Sügisballi" ja nüüd ma siin olen. Tundega, et midagi pole korda saadetud ühel heal päeval. No kui filmivaatamine välja arvata. Muidu muretsen enda enesekindluse puudumise üle ja mõne asja üle veel, aga kõik m

Lõpuks sain ühe filmi oma kujutletavast lõputust filmide nimekirjast vaadatud. Nimelt Veiko Õunpuu "Sügisball". DVD karbil on sissejuhatuseks "Film on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist ja pühendatud eelkõige õrna hinge ja nõrga maksaga meestele, kes seisavad öös üksi, aluspükstes." Usun, et kõik kes on filmi näinud ja mind vähegi tunnevad, mõistavad, et ma absoluutselt jumaldasin seda filmi. Öelgu isehakanud abiturientidest filmikriitikud, mis nad soovivad. Kuna ma äsja olen Mati Undi versiooniga "Sügisballist" tutvust teinud, siis otsisin filmist tuttavaid motiive ja äratundmisrõõmu. See jäi küll olemata, kuid siiski-siiski. Vaatamine polnud põrmugi igavam. Peale filmi vaatamist lugesin läbi Jan Kausi "Lasnamäe metamorfoosid", mis ilusti seletas ära Veiko Õunpuu ja Mati Undi "Sügisballi" käsitluse ja nende elukirjelduse. Ammulisui ja pisar silmis vaatasin kui palju ilusat oskavad eestlased teha, kui nad tahavad. See film

Kui pilgud saaksid tappa, poleks mu kodus mitte ühtainsatki kärbest. (:

Te vist ei kujuta ette ka kui väga ma armastan sõna printsess . (: Seda selle sõna igas tähenduses, kirjapildis ja milles kõiges muus veel. Seetõttu ei lähe mul vist eales meelest kõige lihtsakoelisem sünnipäeva sõnum, mille Kerttu mulle ükskord saatis "Palju õnne, printsess!" Siiani läheb see sõna minu hinge sisse. ^^ Aga muidu ikka veel veidi jonnin ja ühe toreda inimese peale olen kade ja nüüd kui ilusti järgi mõelda, siis ühe teise peale ka ja siis igatsen ka ja siis loen raamatuid ja ei õpi ja ootan Mammu sünnipäeva. :) Armastan teid ka! Aga Erki, mis lause see oli? n_n

Mia Susanna ütleb (20:41): et siis vaheajal teeme etüüdi-bättelit ja lihvime oma näitlemisoskuseid ja siis mõtleme mingi väga aktuaalse duoetenduse ja lööme laineid Kati ütleb (20:42): Mia Susanna ütleb (20:42): sobib? Kati ütleb (20:43): Otseloomulikult? Mia Susanna ütleb (20:43): Super, sista! We have a deal! Kati ütleb (20:44): jeps! Tänapäeval käivad asjad nii lihtsalt! :D

igas selles karbis on inimene, kes tahab õnnelik olla.

Hah, lugesin oma eelmise blogipostituse läbi ja avastasin, et ma olen kind of diibiks muutunud. :D Ärge pange tähele. Mu dark ja twisted olek lööb jälle veidi välja. :D

Päev möödus lihtsalt niisama. Ilma ühegi meeliülendava või-alandava emotsioonita. Raamatuid olen lugenud täna. (: Üle pika aja tunnen ennast mingi enda tegevuse tõttu hästi. Tunnen, et kui ma tahan, siis ma võingi pürgida oma unistuste poole. Pean ainult suutma seda ühte ja õiget rada käia. Ja kui keegi minult praegu küsiks küsimust, mida mulle väiksena tihti esitati: miks ma jonnin? siis vastaksin samuti nagu väiksena: SEST MA TAHAN! Mati Unt ja Voldemar Panso sisustavad ka mu ülejäänud õhtu. Anna andeks, Susanna, aga Sa jälle ei suuda õppimisele keskenduda. Ära selle pärast muretse, millalgi saab kõik korda ja varsti saab kool läbi. (: Kui hästi lähed, saad varsti tegeleda päevast päeva sellega, mis hinge meelitab. ^^ Sügis on sisse pugenud. Külm ja kõle on. Õues ja natuke iseendas ka. : ) Loodan, et Kaisa toob mulle raamatu ja Mary laenab mulle filmi, siis saan oma külmuse ja kõleduse ära peletada. ^^ Lugemise-kirjutamiseni, kallid pugejad. ^__^ -Sus.

Kui kordki pääseks kükitama vikerkaare sülle siis tunneksin, et õnn see kuulub ainuüksi mulle.

...Tuhat tonni tuhnid läbi toorsõnamaaki, enne kui ainsama sõna sealt saad. V. Majakovski

igas päevas on ikka mõni asi, mis sellele mõtte annab. Makes your day, as they say. Eile oli selleks plaanipidamine Katrin Helenaga (: Täna oli selleks lõputu lehesadu ja http://www.youtube.com/watch?v=JuJbEEAyx_8 ^^ Muidu niisama jonnin. : )

Tänane päev on olnud väga siiruviiruline . Hommik algas väga keskmiselt. Eesti keele tunnid möödusid üsna huvitavalt kuni hetkeni mil ma oma mulli ära läksin ja jälgisin kuidas sombuse ilma üksikud tuhmid valguskiired mu pinali lukult tagasi peegeldusid. Mu koolipäeva tipphetk. (: Peale kooli tulin Vahtra tänavale ja nautisin veidikest Home Alone'i. Kella neljaks läksin platsile, et teha väike õppesõit. Nalja ja juttu ja sõitu ja feili ja tuttavaid ja kõike muud. :D Peale õppesõitu tulin koju, rääkisin Kate'ga paar sõna msnis. Kurtsime ja nutsime ja kiitsime ja naersime ja mida kõike veel. Seejärel läksime kumbki oma asjatoimetuste juurde, et kohtuda kell hiljem meie kodus. Kodus vaatasime kuidas Stella süüa teeb, valmistasime Mitte Midagit ja lobisesime niisama maast ja ilmast. Nüüd läks Kati oma teise Vahtra tänava koju, et veidi koristada ja hommikul minuga koos väike sõit teha ja laululaagrisse minna. Teate miljon mõtet on peas puntrasse läinud ja ma polegi enam päris kinde

Eilne päev oli rather nice ja üsna tülikas. (: Pikk koolipäev, kooriproov jms. Aga õnneks kool läks üsna ruttu ja laulmisele ma ei ütle kunagi ära . (: Rokikooli sai ka ennast eile kirja pandud. Varsti te kuulete-näete minu ja Kati folkrock bändist. :D:D:D Õhtu möödus singisaiade, bioloogia ja meeldiva vestlusega minu kodu köögis. Eile läksin üsna normaalsel ajal magama ja täna ärkasin üsna puhanuna. Hommikut alustasin mõnuskosutava duššiga. Nüüd tantsin pesuväel köögis ringi ja söön võikusid. Isn't it fun? :) Tuju on ka täna võrreldes mõne teise päevaga päris hea. ^^ Soovige mulle tänaseks lebomat sorti päevaks edu. (: Armastan, -Sus. P.S Natuke selline tunne on täna (: : I'm a bitch, I'm tease I'm a goddess on my knees When you're hurt When you suffer I'm your angel undercover I've been numb I'm revived Can't say I'm not alive You know I wouldn't want it ANY other way

ERROR ! (:

täna oli ju my first day off, sel nädalal. ainuke ka vist. hommikut alustasin Tšehhovi novellidega, aga sõnad olid kuskil minu sees lukus. Oleksin tahtnud midagi loovamat kirjutada, aga selleks ei saanud ka mahti, sest õppima pidin ju. Kaks novelli tehtud, sai jaks otsa. Mõtlesin veidi ja sõin pasteedisaia. Seejärel tundsin väsimust ja sättisin ennast sisse suurde tuppa, kus teleka saatel mõtlesin väikse uinaku teha. Just kui olin saanud une silma sisse helises mu telefon ja ekraanil seisis nimi Merike Pihla. Teadsin juba, millest jutt tuleb. Kõne lõppes kokkuleppega, et ma lähen kooli appi näitust üles panema. Kell oli veidi üle kahe. Nii hea oli see kõne ja see piltide üles riputamine ja kõik selline, sest mulle jäi mulje, et mind on vaja või et ma saan millegagi hakkama. Ma nagu oleksin right women for the job! (: Seejärel veel käisin vallamajas viimaseid asjatoimetusi ajamas ja jooksin kodust läbi, et minna kunstikooli viimasele kursusele modelliks. Natuke oli naljakas, natuke oli

ja olengi vist kogu aeg väsinud. küsige aga.

Tänane päev läks oodatust päris mitu korda paremini. Asjatud hirmud lahtusid positiivsete mõtete mõjul. (: Õppesõit oli juba nagu sõit võrreldes eelmise korraga, kui enamik aega kulus auto käivitamisele. ^^ Tamiil sai küll otsa, kuid autokooli teooria osa polnudki nii kurnav. Homme teen endale selle õppeaasta esimese vaba päeva, sest viimasel ajal on sagedaseks muutunud küsimus, et kas ma olen väsinud. Olen siis? Kes teab. Ja mis vaba päev see kah on, õppima pean ikka ja näitust lähen ka üles panema ja kunstikooli lähen ka modelliks. Praegu on tunne täpselt selline, et tahaks kõik õppimised üle lasta ning ainult lugeda ja kirjutada. Hommikust õhtuni. Ja siis vahepeal mõnede inimestega inspireerivaid vestlusi maha pidada. Söök ja jook ja muu selline poleks siis isegi primaarne, mul on tunne. :D Jälle tahaks lõpetada blogi ühe sõnaga. Tahaks.

Ma olin täna isegi natuke tubli. Lugesin Tšehhovi "Kolm õde" läbi. (: Terve aja jooksis silme ees lavastus, mida ma sellest kunagi näinug olin. 5+. Muidu vaatasin veidi telekat ja olin puhkaja. Mõtetesse jäid kummitama kõik ülikooli mõtted. Ahh, mis seal's ikla. Ma võin ju proovida. Kui tõesti kuskil maal miski pärast asi katki jääb, siis saan vähemalt öelda, et ma üritasin. ^^ Homme tuleb pikemat sorti päev. Koolipäev piirdub küll kuue tunniga, kuid hiljem peaksin valmistama ette muusikali piltidega näitust ning kell viis ootab mind hirmuäratav õppesõit (hoidke pöialt, et ma Kose vahel kedagi alla ei aja -.-) ja siis veel 1,5h autokooli teooriat otsa. Ja siis otse loomulikult hakkan ma ajaloo tööks tuupima. (: Seda ei saa samamoodi üle lasta nagu ühiskonda. Ajaloos ma ju siiski plaanin eksamit teha. Nõuab tuupimist, jaa. Täna ma veel vaatan veidi telekat, ehk veel õpin miskit väikest nagu inka või kirjanduse mõned analüüsid, näksin miskit head ja paremat ning seejärel po

See on 369-s kord, kui ma avan selle blogi "New post"'i akna ja üritan midagi teile rääkida. Tegelt mul pole teile midagi öelda, aga kirjutada tahaks ja asju tahaks. Ja muide, ma leidsin endale muusa: Virginia Woolf. Keegi pole mind ammu inspireerinud hulgal nagu too väga omanäoline daam. Ja btw, lavaka koduleheküljel on lõpuks sisseastumisinfo olemas. Võttis seest õõnsaks küll kõige selle lugemine. Ma tahaks ju. Aga do i have what it takes? Eks näis. 7. detsembrini ei saa me keegi kindel olla. Aga õnneks on ju mul kaks teist erialavalikut ka, mis mulle mõlemad vägavägaVÄGA meeldivad. Kirjandus ja eesti viipekeele tõlk. (: Niii head valikud. Aga dramaturgiat igatsen ikka. Ahh, mis ma ikka sokin, ma lähen kirjutama või lugema või midagi tegema. (: tsau.

Kõikidest küsimustest, mida Sa võiksid tahta küsida inglite kohta, ainus mida Sa eales kuuled on kui mitu mahub neid tantsima nööpnõelapeale. Ei mingit uudishimu, kuidas veedavad nad igavikku lisaks tiirlemisele ümber Trooni ning ladina keeles laulmisele või kuidas toimetavad nad leivakoorukest erakule Maa peal või kuidas suunavad poissi ja tüdrukut üle logiseva puusilla. Kas nad lendavad läbi Jumala keha ning tulevad välja lauldes? Kas nad kiiguvad nagu lapsed hingedemaalt öeldes endi nimesid üht- ja teistpidi? Kas nad istuvad üksi väikestes aedades värve vahetades? Kuidas on lood nende magamisharjumustega, nende rüüde kangaga, nende jumaliku valguse dieediga? Mis toimub nende helendavates peades? On seal sein üle mille pikemad kohalolijad põrgut võivad näha? Kui ingel kukuks pilve pealt alla, kas ta jätaks augu jõkke ning kas see auk hõljuks lõpmatuseni kaasa täidetuna ingellike sõnade vaikivate tähtedega? Kui ingel toimetaks posti, kas saabuks ta tiibade pimestavas rutus või teeskle

kui päike sinus eneses ei kõrveta seestpoolt kõhtu, ära tee seda. Charles Bukowski "So You Want To Be a Writer"

Täna võin esimest korda elus nimetada end supergirl'ks. Varsti räägin miks. Hommikul ärkasin torevahva sõnumi peale. Sellele järgnes maagiline tassitäis ülimagusat kakaod. Täpselt nagu mulle meeldib. (: Koolitunnid sujusid meeldivalt kuni ühe hetkeni, mil Sus otsustas hakata eneseületajaks. Esimest korda elus võtsin ma ennast kokku ja rääkisin seda juttu, mida ma tavaliselt ainult unes näen, et ma räägin. Ma ütlesin seda, mida mõtlesin ja üritasin selgitada enda vaatenurka. Värisesin üle keha, kuid ometi kuulasin kus vaja ja võtsin sõna seal kus vaja. Raske oli, aga hakkama sain. Esimest korda elus, nagu ma juba ütlesin. 40minutit tubli olemist. Keegi vist ei oska arvatagi, mida see kõik minult nõudis. (': Aga pole hullu, peaasi, et ise mõistan. Peale kooli tulime Muraka preiliga minu kodo muffineid küpsetama õpetajatele. Juttu jätkus kauemaks.. ma olen igatsenud ju teda ka enda koju. Ja kui ma õigesti aru sain igatses tema ka neid külaskäike. ^^ Mingil hetkel tuli Kati ja join