Ma ei ole küll eriti blogisse videode postitaja tüüp, aga täna oli lihtsalt niiiiii üdini ilus päev, et ma võin teha, mis ma tahan. Ja see laul on sama ilus kui mu päev.

When I need the shelter, I'll know just who to call

When I need the shelter, I'll be knocking on your door

But when it comes to dying, I'll do it on my own

I've never been too clever, I've always just hung on.

Te kindlasti mõtlete omaette habemesse pomisedes, et mis ilus päev tal olla sai, aga ma ju võin teile lühidalt rääkida.

Hommikul ma ärkasin kell kaheksa ja siis ma tegin trenni ja käisin pesus ja sõin putru ja kudusin nii mõnu-mõnusast lõngast kindaid ja vaatasin telekat ja olin lebolandi-Sus. Kella kaheks ma läksin Paablisse, kus oli meie kursuse ajaloo kõige asjalikum norra kirjanduse loeng. Daniel rääkis meile Ibsenist ja draamakirjandusest üldiselt ja veel Ibsenist ja Metspardist ja.. Ja esimest korda elus sain ma ta jutust isegi midagi aru.
Pärast sellist mõnusat koolipäeva läksin ma raamatukokku, kus ma koostasin enda bakatöö kavandit, mida ma homme esitama pean ja siis... Ja siis!

Siis ma läksin Vanemuise valvelauda, kus ma kohtusin teiste teatriteaduse neidudega, kellega ma isegi päriselt rääkisin. Nii põhjalikult loomulikult esimest korda elus. See juba oli hea noot alustuseks. Seejärel läksime me suurde saali, kus oli "Musta pori näkku" proov ja siis me lihtsalt vaatasime. Mitu tundi vaatasime, kuidas teised inimesed oma ideaalset tööd teevad. Ja seal proovisaalis ma mõtlesin mitu korda, et mis siis kui ma siin nüüd päriselt töötaksin ja kordagi polnud tunnet, et ma ei peaks seal olema. Vastupidi, ma pidin seal olema! Eriti muhedaks tegi olukorra see, et "Musta pori näkku" intspitsiendiks on ei keegi muu kui Ott, kellega ma suvel koos töötasin. Oh, seda rõõmu!
Homse sama toreda päevani! :'

Normi kirjutas skandinavistide blogisse ilusa haiku. 

Ma loodan, et ta ei pahanda, kui ma selle enda blogisse edasi kannan.

Tramp ikke på den

nyfallede snøen! Slik

stjeler du dens ro.

Olen lumest täiesti jäägitult lummatud ja ootan, et ta juba pikemaks tuleks. Siis leiaksin piisavalt motivatsiooni, et poest enda sallile voodrimaterjali tuua ja see siis endale igaveseks kaela ümber mässida, et soojas lõngavahus supelda. 

Kool on tüütu, aga ma olen avastanud mitmeid toredaid hobisid, mis tuju rõõmsana hoiavad.

+ homsest saan ma taaskord teatrit seestpoolt uurida ja mis võiks olla toredam.

Praegu istun oma tillukeses toas kahe küünlaleegi ja praokil aknast sisse hiiliva külma oktoobrilõpu õhu seltsis. Endalegi üllatuseks õppisin mitte homseid, vaid ülehomseid asju ja olin mõnusalt kasulik. Nüüd tuleb vist ülejäänud kasulikkus homsesse lükata ja täna hoopis teiste asjadega tegeleda. 

ohjah, mulle meeldib see aeg, mis järgneb talvisele kellakeeramisele. :'

igasugused küünlad ja tulukesed ja pisikesed detailid on jälle asjakohased!

Täna oli õues see ilm, mida ma nii kaua oodanud olen. Oh, seda rõõmu! See on see ilm, kui sa astud õue ja esimene asi, mida sa tunned on kargus ja esimene asi, mida sa näed, on su enda hingeõhk.

Tali tuleb, tali tuleb! Nii natukene veel.
Can't wait!

Seda kiiremalt panen enda vardad tööle, et meisterdada endale üks müts, lambikad labakud ja villased voodriga sokid.

Hurraa!

[17:39:50] Susanna Oja: mulle ei too küll keegi midagi ):

[17:39:58] Stella Oja: no sul on kuu pood :D

[17:40:02] Stella Oja: see on pmst sama :D

Ütleme siis nii, et.. lühidalt kokkuvõttes:
forever alone. :D