Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ma kirjutan vahepeal niisama blogi ja ärge mind palun ära sööge, et see eelmine postitus IKKA veel valmis pole. See on tegelikult päris tülikas postitus, aga ärge te seda kardke, et see lõpetamata jääb. Oo ei. Täna on 31. august ehk siis homme on 1.september ehk siis me kõik peame kooli minema. Ma ei ole küll eriti valmis nagu tavaliselt suviti, kuid samas on mul juba üsna suva. Ma täna just vaatasin, et need Mürka toodud lilled on ikka nii kenad. Ikka veel püsivad. Ainult minu jaoks. (: Kas teile ei tundu, et mõnel hommikul on kõik värvid kirkamad kui muidu? Näiteks sa vaatad aknast välja ja muru lihtsalt on rohelisem ja need rõdud on punasemad ja taevas on sinisem ja pilvetupsud valgemad ja asfalt hallim ja riided nööril kirkamad kui eales enne? Kas teil pole tõesti nii? Minul mõnikord on. Ja täna on üks nendest päevadest. See on sooja tunde tekitaja. Sellise tunde, et miski ei saa paha olla, kui kõik nii ilus on. ^^ Äkki see tähendab, et sügis on tulemas. Mulle meeldib sügis. On ala

Pealkiri on esimene rida laulust, mille me lasime tuulde Kuru teatris. Selles pühas paigas, mille laudteed on rüvetatud helesiniste lauajuppidega. Kole. Pyhatunturi ja Põhja-Norra. 14.o8 - 23.o8.08 1. päev. "Alta trinita beata.." Öö möödus ilma uneta, kuid õnneks ei muutunud see eriti häirivaks. Hommikul kell 5 ja natuke peale, korjasin oma kompsud kokku ja panin Sepa maja poole ajama. Haarasin bussis enda lemmiku koha ja ootasin ja vaatasin, kuidas teised tulid. Kui Sepa maja juurest mõningad inimesed ennast bussi sisse olid sättinud, sõitsime platsile, kust ühinesid meiega ülejäänud toredad vandersellid. Seal selgus, et järgneval teekonnal istub minu kõrvale Katrin Helena, kes plaanis meiega ühineda sadamas. Platsilt sõitsime edasi Uuemõisa suunas, kust haarasime peale üks-kaks inimest. Kuivajõe kandis tuli bussile ka Peep ja ta vend, kuid me pidime seal oma esimese pikema peatuse tegema, sest Peep magas pisut sisse ja suures tuhinas unustas oma esinemisriided koju ja seeg

By the waters, the waters of Babylon. We lay down and wept, and wept, for thee Zion. We remember, we remember, we remember the Zion.

Kell on 3:21 ja ma just lõpetasin asjade pakkimise. Me sõidame täna kell 5:30 Lapimaa poole. ^^ Eile tuli Merilin mulle lõpiks külla ja siis me natuke istusime ja lobisesime niisama ja siis läksime õue. Õues jäime hirmsa paduka kätte ning seega jooksime Kertu ja Merilinga minu juurde. Panime kuivad riided selga ning lahkusime taas minu kodust. Siis me laulsime ja lobisesime ja olime muidu ka täiesti hämmastavalt ägedad. Kella kolme paiku naasesime Mürkaga minu koju ja lobisesime veel hästi palju. Ma ei olnud juba tükk aega kellegagi niimoodi asjadest rääkinud. Üsnagi kosutav vestlus. Kuigi jah, jällegi rääkisin mina enamiku ajast. xd Mul on ääretult hea meel, et Merilin tuli. (: Me lobisesime kuni kella kuueni hommikul ja siis läksime magama ära. Hommikul ärkasime 11 või poole 12 paiku. Mürka sundis mind iga 10min tagant jälle pakkima, aga mul ei võtnud asjad üldse vedu. Kõik muu köitis mu tähelepanu palju rohkem. Ja me jõudsime järeldusele, et ma olen 100% nimekirja inimene. Me leids

Pole mõtet püüda olla vanem või noorem, kui sa tegelikult oled.

Võitjad. Olin kodus ja nautisin kõike. Välja arvatud oma musti ilusaid küünlaid, mis mind lihtsalt täiesti hämmastavalt alt vedasid. Siis tuli Kati koju ja siis ma kolisin temaga ja veetsin aega temaga ja tegin igasuguseid asju temaga. Siis tulid Mai ja Gert koos naeru, nukruse ja mõne lahendatud olukorraga. Seejärel oli aeg Tartumaale vurada. Jõudsime ühte kaunisse tillukesse korterisse, kus sättisime ennast kuuekesi mõnusalt sisse järgnevateks päevadeks. Me laulsime. Hästi mitu korda ja lausa nii palju, et ma jälle enda sisse ära läksin ja hakkasin inimeste pihta mõtlema. Mõtlesin häid ja halbu asju ja kartsin ja olin julge ja naersin ja nutsin ning jõudsin väga mitmetele järeldustele ja vaatasin üllatavalt mitmeid asju uue nurga alt ja oli mitu eelarvamust ja kohe päris mitu kärsitut ootamist. Paljud asjad, inimesed, hetked olid ülipseudod ja silmakirjalikud. Uskuge mind. Üks imelik hetk oskab olla silmakirjalik. Läksin lihtsama vastupanu teed ja vältisin kõiki ja kõike. Olin omas m

Kui ma üksi olen, siis ei ole kurb, aga kui ma ükskord juba inimest näen ja temaga aega veedan ja ta lõpuks lahkub, siis on kurb.