Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ma surfasin enda suvistes blogipostides ja leidsin nii mitmeid hirmutavaid poste. Näiteks see, et "kas mina lõpetangi homme juba?!" ja "Ma olen nüüd suur tüdruk." Ja nii ongi. Nii sürr on otsida endale korterit ja valida läpakat ning erialasid ja mõelda, et peaks tööle minema. Millal ma suureks kasvasin? Kõik muu nagu tundub sama olevat. Samad sõbrad, samad hobid, sama kodu. Aga kohe varsti tuleb uusi sõpru juurde, kindlasti mõni uus hobi ja kodu on sootuks teine. Uus elu?! creepy. Aga mul on üks tüdruk, kes teeb kõik endast oleneva, et iga kord kui ma koju tulen, siis mulle tunduks nagu ma poleks vahepeal ära käinudki. :') minu inimene. Ma olen nüüd suur tüdruk vist.

Kellel veel peale Kertu ja minu oleks nii kickass hardcore sõbranna, kes veerand kaksteist uksele koputab ja mustikakooki koos pika paiga toob? :') aitäh. musidkallidpaid. PS! Ma pole ilma pingutamata mitte kunagi ühtegi nii head kooki saanud. Ja mina veel arvasin, et mu lemmik kirsi-kohupiimakook on esmaklassiline.

Kui kellelgi on mulle annetada keskmise jämedusega värvilisi lõngu, siis aitäh teile. (: No neid rotikaid ja odavaid puruvana lõngatokke ikka on ehk jäänud järgi ja kasutusest kõrvale? (: Ma võtsin täna vastu otsuse heegeldada endale lapitekk, mis mind üksikutel talveõhtutel seal kaugel soojas hoiaks. Tegin juba algust! 4 ruutu on valma. Nüüd uhan isuga edasi teha. : ) Aga mul enda lõngajuppidest päris terve teki jaoks ei jätku, aga ma mõtlesin säästuteki teha. Et kui teil on, siis ma jään ootama ja olen tänulik. :) Öeldakse, et isetehtud kaunike, aga ma lihtsalt jään sinna isetegemise rõõmu juurde, olgu kui minulikult hideous tahes. ^^

Ma olen siin viimase nädala jooksul mõned filmid ära vaadanud. Guy Ritchie ja Tim Burton ja muud sellised tegijad onud. (: Batman Beginsi vaatasin. Üldiselt oli täitsa okei film (teisest osast ootan veidi rohkemat), aga veidi pikale venis. Aga olgem ausad, Cillian Murphy teeb kõik nurisemist väärt kohad tasa. :D Rock'n'rollat vaatasin. Jään huviga teist osa ootama. :P Guy Ritchiel on lihtsalt nii viimistletud ja läbimõeldud stiil, et kadedaks teeb kohe. Lausa lust on tema filmilahendusi vaadata. I likey. (: Shutter Islandit vaatasin. Mul on ainult üks sõna: *süda*. Kui ma tavaliselt räägin, et mõni film on kinematograafiliselt lihtsalt niiiiiiiii ilus, siis ma olen sunnitud möönma, et sisu pole suurem asi. Aga sellel filmil oli kõik olemas! <3 A Guide To Recognizing Your Saints vaatasin. Robert Downey Jr on nii üks mu lemmik näitleja. Kahju ainult, et teda seal filmis nii vähe oli. Film iseenesest oli normaalne, aga lõppkokkuvõttes jäi veidi üksluiseks. I Love You, M

Otsime igal õhtul dream-teamiga (no, kes muu sinna ikka kuuluks kui Kertu, Mary ja mina. meie ühendusel on veel teine nimi ka, aga las see olla xd) tegevust, aga no miskit põnevat ei tule pähe. Ja nii me siis crashime ühest kodust teise ja räägime oma üksluisest elust. :D Ja otseloomulikult sööme-joome. Et noh, sellepärast ma olengi siin blogis üsna vaikne. Pakkuge meile/mulle plaane ja mul on millest rääkida. :D aga nüüd hakkab DT ahjuvõikusid tegema. tsau.

Olles üsna kindel, et tänane päev on sama jura ja kodune nagu mitmed eelmised, panin õhtul tänase päeva kolmanda filmi mängima ja sättisin end mugavamalt sisse. Kuid nagu välja tuli, siis kell hiljem (nii kümne paiku vist) läksime hoopis Nofi, Rasi ja Mihkliga mäkki. Otsustasin taaskord mäkile võimaluse anda ning taaskord polnud mäkk seda väärt. :D aga kõht sai igatahes nii täis, et liigutada oli raske. :D Sõitsime väga loomingulist teed pidi kodu poole tagasi. Ma olin seal tagaistmel üsna tasane ühes oma naeruturtsatuste või kõõksudega. Veidi peale ühte parkimisime Mihkli Audi taaskord Hariduse tänavale ning peagi otsustasime laiali minna. Ras pidi mind mu maja ette ära viskama (mul ju Mihkli kodu juurest pikk maa minna :D), aga tuli välja, et esimene pikem peatuspaik oli hoopis Miilbergide maja lähistel põllu ääres. Vihm ja jutud ja annoying raadiotuli n' stuff. Usual-casual. Siis helistas Imps Rasile, uuris oma burgeri kohta ja arvas, et võiks midagi teha. Peagi kohtusime Parg

Kui üks mure saab kinnitust, et ta oli asjatu, muutuvad ka teised murekohad tunduvalt helgemaks. (: I'm getting back there. ^^ Ja inimene, kes mind kõige paremini tunneb, saatis mulle täna sõnumi, mis tõesti pani punkti lausele "If you're in my future, I'm not afraid of the rest." Ma julgen ära kolida kartmata, et minu suhted temaga võiksid muutuda. Me saame hakkama, eks? :)

Everlast üritab meeltlahutada, kitarrikeeled veel kumisevad viimastest tõmmetest ning tuju on nagu eile. Ehk milligrammi võrra lohutatum, aga ei tea midagi... Naljakas on ikka ja jälle mõelda, et üks halb mõte toob kõik teised ka kohale. God, kui õige see on. Sellepärast ma siin üritangi kõigest positiivset leida. Küll mul lõpuks välja ka tuleb, alati tuleb. (: Ja sain eile öösel sõnumi ka, et "Sina oled ainuke mõistlik, sind oleks vaja." Olin meelitatud ja õnnelik, et sõprade jaoks olemas olen. :) Muidu pole ma miskit väga mainimisväärset teinud. Kaks õhtut olen Mammu juures seltskonda nautinud, Kertu ja Gerdi hillarious nalju kuulanud ning ühel ööl käisin ümbruskonna torne ja järve kaemas. Sõpradel pole mul sittagi häda, kui nüüd klassikuid tsiteerida. :'D Olen nagu uppuv kala.

Täna on läbi ja lõhki kurb ja nukker päev olnud. Olen pidanud sõpradele enda arust halba uudist teatama ja natuke võtavad sellised asjad ikka tüki küljest küll. Me ju siiski räägime järgmisest kolmest aastast. Imelik on terve enda maailma maha jätta. Aga nädalavahetustel ootavad meid ulmelised Levika külastused ja kodused lobisemisõhtud, eks? (': Praegu on lihtsalt selline tunne, et tahaks mingit maailmalõpu filmi vaadata. Ise ka ei tea miks.

Eilne päev oli, võib taaskord öelda, lebo. Hommikul pikk-pikk uni, siis hiljem väike Pauna suplus pliksidega, siis üks Robin Hood Madisega ja kesköine suplus Erki, Kertu, Madise ja Maryga. See viimane suplus oli niiiiiiii ilus. Suplesime kottpimedas pauntsis ja taevas sähvis pilvede vahel kirgas välk. Ohgod, see oli ilus. (': Eilne öö seevastu oli jubeimelik. Kuskil kolme paiku sättisin ennast magama ja kella viie ajal tegin taas silmad lahti. Mõtlesin, et jälle üks nendest kordadest, kus ma korra ärkan ja kohe jälle magama jään. Mulle ju meeldib niimoodi. (: Aga tutkit. Lebosin siis seal oma voodis suures palavuses ja järsku mul meenus, et ma panin ükspäev ühe suure pudeli vett külma. Tuli siis selle järgi minna, veidi jahedat võluvett kulistada ja siis arvasin, et on küll aeg magama jääda. Aga ei. Kus Sa sellega. Kella seitsmeni vahtisin lage ja mõtlesin elu üle järgi olles nii ärkvel, kui üldse võimalik on. Väga mitte minulik asi, niiviisi üleval passida. Aga natuke oli naljaka

God, jälle on nii, et pole ammu kirjutanud ja nüüd ei tea kust alustada. Muusikal on vahepeal läbi saanud. Kui nurisesin, et sel aastal õieti miskit ei toimugi, siis nädala lõpuks sai ka seltskondlik elugi peaaegu et hoo sisse. Neljapäeva õhtul käisime Mammu juures saunakal. Nautisime Mammu pehme õhuga sauna, head seltskonda ja harrastasime skinny dipping'ut. Reedel oli meil ujula taga asuval muruplatsil esikapiknik ning veidi tantsu ja tralli ning tunduvalt rohkem laulu. Laupäeval käisime valitud loomeinimestega Mammu majatatgusel verandal lobajuttu ajamas, koorilaule laulmas ja seltskondlikud olemas. Pühapäeval peale viimaseid etendusi läksime kõik ujulasse, kus meie pidu korraliku hoo sisse sai. Ütleme nii, et seal oli üsna palju väääga purjus loomeinimesi, kellest paljud ilmselt hommikuks kõike enam ei mäletanud. :D Aga iseenesest oli pidu hea ja lahkuda oli isegi veidike kahju, sest lõpuks sai sisserännanutega jutuotsa peale. Muusikal iseenesest oli küllaltki success. Seeko

Nii hea kui on sõber, kes võtab ühendust lihtsalt selleks, et küsida, kuidas mul läheb. Et öelda mulle, et tal on minu pärast hea meel. (: true friends, eks? :' temaga vähemalt pluutoni, missest et see enam planeet pole.

Prooviperiood on küllaltki täies hoos, kuigi sel aastal ei tunne nagu inimesi. Kui eelmisel hooajal sai iga õhtu muusikalirahvaga saunatatud või niisama lobajuttu aetud, siis sel aastal pole näinudki teisi õieti. Aga elu on ikka mõnus olnud. Ükspäev käisime Erki ja Agega Paunas, siis tulime Kosele, käisime poes, ostsime pitsamaterjali ja vaatasime minu tagasihoidliku ekraaniga arvutist ja telekast jalgpalli MMi finaali. Fcking Hispaania. -.- Teisipäeval ehk siis eile, läksime Agega hommikul proovi, võimlesime väga hoolsalt, siis laulsime veel hoolsamalt ning seejärel tuli väike ülelask. Lippasime poole proovi pealt koju, pakkisime ranna asjad, käisime poes ja läksime Kaberneemele. Andrese, Joki ja Erkiga. Lebo ja vesi ja lebo ja lebo ja siider ja lebo ja kummikomid ja vesi ja lebo. Mmmmõnus. Siis tulin koju, olin ning läksin Kertule kooli sööklasse moraalseks toeks ja tegime väikse supiringi. Peagi leidsin ennast taaskord kodust, et end valmis seada Paunkülla minekuks. Palju ootamist

Et mida ma vahepeal teinud olen? Ega's suurt midagi. Üheksandal oli tantsupäev, mis tõotas tõsist katastroofi, kuid tegelikult oli suht okei. Tuumalühike, aga okei. Üheksanda õhtul otsisime Merilin-Ingridiga õhtuks tegevust, kuid lõppkokkuvõttes pidime siiski mõlemad kodus passima. Kümnendast hakkas muusikaliperiood, mis tähendab, et Kose on jälle uusi nägusid täis ja lõunat söön koolis. (: Eile õhtul arvasin masendusega taaskord, et pean kodus istuma, kuid siis tuli hea sõber Erki ettepanekuga tema juures jalkat vaadata. Mõeldud-tehtud. Mingi kell asusime Mihkliga Koselt teele, käisime poest läbi, haarasime Tadelt Erki ja pisikese viivitusega istusimegi juba teleka ees. Küllaltki palju krõpsu, Erki uuendusfeil ja Saksamaa võit! Brilliant. Peale mängu mõtlesime Ristile minna. Käisime kõigepealt Koselt läbi, poisid võtsid raha ja Mihkel hüppas suspedest välja ning peagi olimegi juba Ristil. Seal kohtusime veel Siimu, Madise ja Marttiga ning nendega üheskoos istusime seal veel kusk

Ma täna avastasin, et ma pole ammu nukker olnud. Aga täna kui Risto ja Mikuga enda kodu uksel mõneks ajaks hüvasti jätsin, siis jäin küll kurbade mõtetega köögitoolile istuma. Jään väga huviga kirju ootama ja veel rohkem sõpru kodukanti. (: Tänast hommikut alustasin peale ema äratust kuskil kella üheteistkümne paiku. Ometigi oli poole kuue paiku alles raamat käest heidetud ja magama mindud. Kõigepealt kolasin virtuaalmaailmades ning seejärel leppisin sõpradega kino-deidi kokku. Kell 14:50 istusime Mary, Kertu ja Ristoga marsasse ning peagi leidsime end Cinamoni Saku saalis istumas. Film oli "Knight and Day" ja ma sain taaskord lihtsalt ennastunustavalt kõige ja mitte millegi üle naerda. :D Mulle väga meeldis ja kui ma valesti aru ei saanud, siis minu kompanjonidele samuti. Peale seda käisime Hessis, kus Kertu oli sunnitud harrastama kiirsöömist. Seal lõpetasime 3 minutit enne bussi väljumist ning 18:50 istusime me, trotsides aega, marsas :D Mõned "voices in your head&q

Mõnikord on jube imelik trehvata sõbranna ema ning tema soojast naeratusest tõlkida enda jaoks tunne, et ema tunneb mind sõbrannast paremini. Vat sellised lood. Muidu... Kadri juures oli niii tore. (: Teate küll... minu toretusemeeter oli igatahes kõrgel. Lobisesime ja mängisime palli ja lendav taldrik oli ja.. ja nii palju on meie seltskonnas sorava jutuga päkakulutajaid, kelle jutu üle päris mitu naeru sai õhku paisatud. Kõik oli nii oma ja kodune ning inimesed esmaklassilised. Taaskord oli see tunne, et ma kuulun kuhugi. Mulle niimoodi meeldib. :) Täna, või noh, nüüd siis juba eile, olin kodus ja tegin asju. Isegi kitarri haarasin ühe härrasmehe loba peale kätte ja tuletasin asju meelde. Sain endale "Breaking Dawn'i" ka, nüüd hakkan selle lehekülgi neelama. Malet mängisin ka. Seekord isegi tundsin ennast võrdse vastasena, sest leidsin enda käikudes ka mingit muidu puuduvat kavalust. Ilmselt seetõttu suutsingi mängu viigistada, mitte lihtsalt väga osavalt kaotada.

Okei, ekraanipilt lihtsalt jookseb mul eest ära, olles juba pikemat aega geekinud http://www.addictinggames.com/jump-it-2-dockyard-run-game.html -i. Lõpuks kammib ära, jaa. :D Senine rekord 34450p (H). :D Muidu ei ole ma juba 2 päeva kodust väljas käinud. Igav võib isegi niimoodi hakata. Aga see eest olen selle ajaga ära vaadanud 4 filmi, küüsi lakkinud, maske teinud, coke'i lürpinud ning saanud lahti oma needusest. : D Filmid olid "Spread", "What Happens In Vegas...", "Guess Who" ja "Hide & Seek". Oli paremaid, oli halvemaid, aga elamuse andsid mingisuguse ikka kõik. :D Täna sai isegi veidi õmblustööd tehtud,  pesu pestud ning juukseid kammitud. Good for me. Homme lähme Kadri juurde hooaja lõpetamisele and that's about it. Ootan väga ja ega mul suvisesse tulevikku rohkem plaane eriti pole ka. :D Tantsupäev ja muusikal küll on, aga need on vähe teine tera. Neid ootan ka. Kõike ootan. My luck has changed. (:

Viimasel ajal on kõik nii tore. (: Jõuan küll ema arust jube hilja koju kogu aeg, aga mul on nii hea olla ja siis ma ei viitsi varem. Niisama pliksidega tšillimas käia ja siis vahepeal Risto kodo crashida ja Mammut näha ja muusikali asju ajada ja kodus tühja passida ja enda selg sigrimigriliseks päevitada ja Murakaga Jotti avastada ja kell öö oma üksikute unetute sõpradega jutulõnga kedrata, kui nad viitsivad ja Kaalri juures batuuditamas käia ja Jägalal vetikaid katsuda ja once in a while mõnda filmi vaadata ja mõnikord Ristil junkfoodi nosida ja Kertu verandat rüüstata ja niisama oma lihtsat ilusat vaikset elu elada. (: Kõik on hea. Kõik on suhtumise asi. Ma suhtun paljusse hästi. :) Ahjaa, ja igal öösel ma tulen koju, avan enda arvutimängu ja mängin lihtsalt lõpmatult. Ja selle ajaga ma jõuan nii palju asju selgeks mõelda, üksi diibitseda ja enda elu üle järele mõelda. Te ei tea kui palju targemaks ma selle ajaga saanud olen. Täna ma näiteks avastasin, et mul on needus. : D