sõbrad.
Ma täna avastasin, et ma pole ammu nukker olnud. Aga täna kui Risto ja Mikuga enda kodu uksel mõneks ajaks hüvasti jätsin, siis jäin küll kurbade mõtetega köögitoolile istuma. Jään väga huviga kirju ootama ja veel rohkem sõpru kodukanti. (:
Tänast hommikut alustasin peale ema äratust kuskil kella üheteistkümne paiku. Ometigi oli poole kuue paiku alles raamat käest heidetud ja magama mindud. Kõigepealt kolasin virtuaalmaailmades ning seejärel leppisin sõpradega kino-deidi kokku. Kell 14:50 istusime Mary, Kertu ja Ristoga marsasse ning peagi leidsime end Cinamoni Saku saalis istumas. Film oli "Knight and Day" ja ma sain taaskord lihtsalt ennastunustavalt kõige ja mitte millegi üle naerda. :D Mulle väga meeldis ja kui ma valesti aru ei saanud, siis minu kompanjonidele samuti. Peale seda käisime Hessis, kus Kertu oli sunnitud harrastama kiirsöömist. Seal lõpetasime 3 minutit enne bussi väljumist ning 18:50 istusime me, trotsides aega, marsas :D Mõned "voices in your head"-naljad ja loomahäälitsused. Selline casual.
Jotist ühines meiega Miku ning peale kompaktset poetretti istusime me Miku ning Ristoga minu kodu köögi laua taga ning nautisime nende viimast söömaaega. Punnid täis, otsustasid poisid hakata kodu poole minema. Asju veel vaja pakkida ning jalkat vaadata. Viimaseid kallisid tehes ning viimaseid võlgu kätte saades tuli minul nukker tuju peale. Aga see oli armas, et Miku mu üllatusmuna mulle ikkagi ära tõi. Ma sain merineitsi sealt seest. :) Ja siis andsin Maikhule enda aadressi ka, et ta mulle kirjutada saaks. Mulle väga jubedasti meeldivad kirjad. ^^
Ja siis ma istusingi oma köögitoolile ja jäin mõtlema, et mis me nüüd näiteks ilma Ristota teeme. Juunikuus sai ju enamik õhtuid tema seltskonna ja totakate naljade seltsis veedetud. Aga natuke aega tuleb oodata ja siis on poisid jälle kodus. : )
Veidi mõtteid mõlgutanud, kutsusin hoopis Kertu enda koju magustoidule. Ning ülejäänud aja me lihtsalt teostasime maailma kõige tuumamat nolifimist. :D
Kui ma täna einestades ütlesin, et "ahh, eks ma pärast kutsun kellegi magustoitu sööma.", kui emps kurtis, et üle jääb. Siis emps ütles mulle, et "nojah, ega Sul on alati, keda kutsuda." Ta ütles sellise hea tooniga ja siis ma jäin mõtlema, et aga tegelikult ongi nii ju. Mul on alati sõbrad olemas. Mul on alati väga head sõbrad olemas. Ma olen õnnelik tüdruk.
Tänast hommikut alustasin peale ema äratust kuskil kella üheteistkümne paiku. Ometigi oli poole kuue paiku alles raamat käest heidetud ja magama mindud. Kõigepealt kolasin virtuaalmaailmades ning seejärel leppisin sõpradega kino-deidi kokku. Kell 14:50 istusime Mary, Kertu ja Ristoga marsasse ning peagi leidsime end Cinamoni Saku saalis istumas. Film oli "Knight and Day" ja ma sain taaskord lihtsalt ennastunustavalt kõige ja mitte millegi üle naerda. :D Mulle väga meeldis ja kui ma valesti aru ei saanud, siis minu kompanjonidele samuti. Peale seda käisime Hessis, kus Kertu oli sunnitud harrastama kiirsöömist. Seal lõpetasime 3 minutit enne bussi väljumist ning 18:50 istusime me, trotsides aega, marsas :D Mõned "voices in your head"-naljad ja loomahäälitsused. Selline casual.
Jotist ühines meiega Miku ning peale kompaktset poetretti istusime me Miku ning Ristoga minu kodu köögi laua taga ning nautisime nende viimast söömaaega. Punnid täis, otsustasid poisid hakata kodu poole minema. Asju veel vaja pakkida ning jalkat vaadata. Viimaseid kallisid tehes ning viimaseid võlgu kätte saades tuli minul nukker tuju peale. Aga see oli armas, et Miku mu üllatusmuna mulle ikkagi ära tõi. Ma sain merineitsi sealt seest. :) Ja siis andsin Maikhule enda aadressi ka, et ta mulle kirjutada saaks. Mulle väga jubedasti meeldivad kirjad. ^^
Ja siis ma istusingi oma köögitoolile ja jäin mõtlema, et mis me nüüd näiteks ilma Ristota teeme. Juunikuus sai ju enamik õhtuid tema seltskonna ja totakate naljade seltsis veedetud. Aga natuke aega tuleb oodata ja siis on poisid jälle kodus. : )
Veidi mõtteid mõlgutanud, kutsusin hoopis Kertu enda koju magustoidule. Ning ülejäänud aja me lihtsalt teostasime maailma kõige tuumamat nolifimist. :D
Kui ma täna einestades ütlesin, et "ahh, eks ma pärast kutsun kellegi magustoitu sööma.", kui emps kurtis, et üle jääb. Siis emps ütles mulle, et "nojah, ega Sul on alati, keda kutsuda." Ta ütles sellise hea tooniga ja siis ma jäin mõtlema, et aga tegelikult ongi nii ju. Mul on alati sõbrad olemas. Mul on alati väga head sõbrad olemas. Ma olen õnnelik tüdruk.
Kommentaarid
Postita kommentaar