Mõnikord on jube imelik trehvata sõbranna ema ning tema soojast naeratusest tõlkida enda jaoks tunne, et ema tunneb mind sõbrannast paremini. Vat sellised lood.
Muidu... Kadri juures oli niii tore. (: Teate küll... minu toretusemeeter oli igatahes kõrgel. Lobisesime ja mängisime palli ja lendav taldrik oli ja.. ja nii palju on meie seltskonnas sorava jutuga päkakulutajaid, kelle jutu üle päris mitu naeru sai õhku paisatud. Kõik oli nii oma ja kodune ning inimesed esmaklassilised. Taaskord oli see tunne, et ma kuulun kuhugi. Mulle niimoodi meeldib. :)
Täna, või noh, nüüd siis juba eile, olin kodus ja tegin asju. Isegi kitarri haarasin ühe härrasmehe loba peale kätte ja tuletasin asju meelde. Sain endale "Breaking Dawn'i" ka, nüüd hakkan selle lehekülgi neelama. Malet mängisin ka. Seekord isegi tundsin ennast võrdse vastasena, sest leidsin enda käikudes ka mingit muidu puuduvat kavalust. Ilmselt seetõttu suutsingi mängu viigistada, mitte lihtsalt väga osavalt kaotada.
Õhtuks kutsusid sõbrad Valgekale, sest kaks head meest lähevad oma kohuseid täitma. Risto ja Miku lähevad ju sõtta ära. Mahutasime enda 10 sõbralikku keret kahte autosse ja vurasime Valgekale. Grillisime ja lobisesime ja tapsime sääski ja rääkisime kannibalismi jutte. :D Homseks, või noh, nüüd siis juba tänaseks, tegime ka plaane. Ma polegi ammu kinos käinud. (:
Kõik on ikka veel tore. (: Ja ma siiani leian, et tore on maailma kõige positiivsem sõna. (:
Ja asjad on kahtlased.. me oleme Kertuga liiga palju aega koos veetnud, sest kui me enne tegime erineval ajal väga imelikult ühesuguseid nalju, siis nüüd juba karjume neid ühest suust. :D True friends.
Varsti hakkab muusikal!
Ja üheksandal on tantsupäev. Tulge ka!
Muidu... Kadri juures oli niii tore. (: Teate küll... minu toretusemeeter oli igatahes kõrgel. Lobisesime ja mängisime palli ja lendav taldrik oli ja.. ja nii palju on meie seltskonnas sorava jutuga päkakulutajaid, kelle jutu üle päris mitu naeru sai õhku paisatud. Kõik oli nii oma ja kodune ning inimesed esmaklassilised. Taaskord oli see tunne, et ma kuulun kuhugi. Mulle niimoodi meeldib. :)
Täna, või noh, nüüd siis juba eile, olin kodus ja tegin asju. Isegi kitarri haarasin ühe härrasmehe loba peale kätte ja tuletasin asju meelde. Sain endale "Breaking Dawn'i" ka, nüüd hakkan selle lehekülgi neelama. Malet mängisin ka. Seekord isegi tundsin ennast võrdse vastasena, sest leidsin enda käikudes ka mingit muidu puuduvat kavalust. Ilmselt seetõttu suutsingi mängu viigistada, mitte lihtsalt väga osavalt kaotada.
Õhtuks kutsusid sõbrad Valgekale, sest kaks head meest lähevad oma kohuseid täitma. Risto ja Miku lähevad ju sõtta ära. Mahutasime enda 10 sõbralikku keret kahte autosse ja vurasime Valgekale. Grillisime ja lobisesime ja tapsime sääski ja rääkisime kannibalismi jutte. :D Homseks, või noh, nüüd siis juba tänaseks, tegime ka plaane. Ma polegi ammu kinos käinud. (:
Kõik on ikka veel tore. (: Ja ma siiani leian, et tore on maailma kõige positiivsem sõna. (:
Ja asjad on kahtlased.. me oleme Kertuga liiga palju aega koos veetnud, sest kui me enne tegime erineval ajal väga imelikult ühesuguseid nalju, siis nüüd juba karjume neid ühest suust. :D True friends.
Varsti hakkab muusikal!
Ja üheksandal on tantsupäev. Tulge ka!
"trehvata" on maailmakole sõna
VastaKustutaMnjaa.. sõnana eraldi küll, aga mulle meeldib seda kasutada. (:
VastaKustuta