Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ma alustan neljapäevast, mil oli lauluvõistlus. Ma olin see pliks, kes pidi i-le täpi peale panema ja viimasena lavale astuma. Olin kindel, et laval olen nii närvis, et mu jalad värisevad piisavalt, et maavärin põhjustada, kuid ma eksisin. Võrreldes eelmiste aastatega oli see aasta lust ja lillepidu. Ma tundsin ennast laval nii hästi. Missest, et ma edasi ei saanud, aga see lavakogemu on asendamatu. Mind päästis vist see mõte, et nagunii on enamik saalist mind kuulnud laulmas, nii et kellelgi ei saa olla väga kõrgeid lootusi, et minus pettuda. Esinemisega ma nii rahul ei ole, aga tore oli ikkagi. Musti noote oli ja sassi läks, aga no suva see. Vähemalt sai Merilin edasi. ^^ Kui ma koolimajast lahkuma hakkasin, siis Imps ütles, et pole hullu, järgmine aasta tuleme jälle ja saame edasi ka. (: Ja karta on, et ma lähen jälle ju. xD Ma juba leppisin Antsuga kokku, et ta mind saadaks. xD Reedel kell 11 alustasime lauluprooviga, et Saaremaale minna. Proovis sujus kõik ilusti. Kell pool kaks a

Ma nüüd ütlen ainult nii palju, et mina ei julge homme lauluvõistlusele minna, sest mul ei tule kunagi miski esimese korraga välja ja proovi ma ka enam teha ei saa ja ... Huh, peaksin vist sügavalt sisse hingama. Ma ei väsi kordamast, et kui see nädal läbi saab, siis on vallhalla. Teil on aeg mulle homseks esinemiseks viimaseid näpunäiteid jagada. Homme see tuleb ja mina ei ole milleski süüdi kui ma valesti laulan või sõnad sassi ajan või midagi. Jah, ma paanitsen nagu tavaliselt, kuigi ma loodan ikkagi, et kõik on korras ja tuleb niimoodi välja nagu siis kui kõik oleks pöörfikt. :D Koolis pole vahepeal midagi märkimisväärset toimunud. Eile käisin saksa keele päeval. Jah, korraldus oli kohmakas küll, aga lõpp hea kõik hea, sest ma sain sealt endale nö "auhinnaks" Euroopa Liidu Põhiseaduse. Tänu sellel pääsesin kolmest tunnist ja see on ka positiivne. Muusika, inka ja aja said saalis mööda viidud. Igatahes. Meie Meriliniga paneme ameti maha ja sõidame puhkama! ^^ Side lõpp.

Ilmselt tuleb igasuguseid vaheajablogisid. Jaa. Ma siis teen ka, et üldsusega kaasa minna. Vaheaeg algas seltskonnaga. Ei kurda. (Jah, ma tean, et ma kirjutan lühilausetega. Ma tahan ja teie ei keela mind!) Järgnevad mitu päeva veetsin ma Mürgli aka Põrka aka Mürka seltsis. ^^ Oli tore, jaa. (: Ühel päeval käisime me Mürakaga linnas šoppamas. Meil oli siis ka tore (: Sellest ma juba rääkisin millalgi-kunagi. Me käisime temaga eile ka linnas. Me tahtsime lihtsalt niisama minna. Läksimegi. Esimese asjana läksime me linnas Eati pelmeene sööma. See oli Tõnise soovitusel, kes meiega seda päeva veetma ühines. Istusime suhteliselt tükk aega Eatis helistades inimestele ja kutsudes õue neid. Markus oli Rakveres, keegi Kristjan oli Viljandis, Taavetil oli tegemist, Ringo ignos meie kõnesid jnejne. xD Järgmise asjana liikusime me Chocosse. Järgmine kohvik ja järgmine rahakulutamine. xD Tegelikult ma ei kulutanud peale bussisõiduraha sentigi, sest Tõnis tegi mulle kohvikud välja. Väga positiivne.

Lootused olid tänase päeva jaoks suuremad kui reaalsus võimaldas. Kujutasin ette, et ärkan nii kella kümne paiku ja siis käin pesus, harjutan laulu ja lebotan niisama. Siis võtan oma kompsud ja asun bussijaama poole. Kuid juhtus hoopis nii et ma avasin 12:09 Mürka kõne peale silmad. Lobisesime kiirelt olulised asjad ära ja siis hakkasin ma kiirustama, sest 12:45 pidi buss minema ja mul oli kõik tegemata alles. Mõned kiiremad liigutused tehtud, seadsin sammud bussika poole. Seisin külmas ja lumes mingi 50min, sest buss jäi 35min hiljaks. Lõpuks olin õnnelikult bussi peal ja Jotis ühinesid minuga Mürka, Erki ja Ergo. Meie Mürkaga pidime šoppama minema ja Erki ja Ergo käimised jäidki meile saladuseks. Erkit me veel nägime millalgi, aga kauaks sedagi oli. Meie Mürkaga võtsime endale aega poodlemiseks. Mürka ostis endale teksad ja ketsid ja maika ja muud sellist ja mina haarasin riiulitest kaks maikat ja ühe sinise pluusi enda kingade juurde. xD Peale väsitavat pealinna külastust läksime Uu

Hei. Meie kauaoodatud nädal puhkamiseks on käes. Hakkab juba vaikselt käest ära libisema. Ma olen kasutanud iga minutit puhkamiseks. See koosneb siis Meriliniga aja veetmisest põhimõtteliselt. Ja loomulikult ta naerab kui ma luban tibiks hakata või siis ennast kiilaks ajada ja kartulikoti ning sandaalidega ringi käima hakata. See on normaalne. Eriti tore on see kui Merilin räägib mulle, et tema arvates inimesed kardavad mind. Ma ise küll ei ütleks seda, aga kui ta nii arvab siis olgu. Mürka arvab, et nad kardavad, sest ma olen teistsugune. Teistsugust defineeris ta teistsuguse muusikamaitse ja minu kiiksuga naljadega. Ma ei vaidle vastu. See on tõesti mulle omane. Ta juttu oli huvitav kuulata, sest ma ei tuleks ise kunagi selle peale, et keegi mind näiteks karta võiks. xD Selle ajaga me õppisime ära, et minu maitsemeel on hoopis teisest liigast. xD Mulle ei meeldi enamus asju mis teistele. Mulle ei meeldinud see kollane käekott, mulle ei meeldi palavad ilmad ja kohe kindlasti ei meeldi

Sõbrad - te olete mu ümber ja olete mu sees, kuid vahel te lihtsalt olete mul ees. Alustan Poognast saadut lausega siis seekord. Ma lihtsalt ei suuda suhelda kellegagi viimasel ajal. Kuid samas.. suhtlen tihedamini nendega kellega ma igapäevaselt ehk vahetaks paar sõna. Palun ärge solvuge, aitäh. ^^ Muidu oli täna teatripäev, kus me lõpuks esitasime Kümnendate Klasside Humanitaarrühma Närviprojekti "Kui öö ja päev vahetavad kohad" ehk siis lühidalt meie antiikteatri. Ei tulnudki kõige hullemini välja. Ainuke jube asi oli vist see, et me unustasime "piigi" kunsta klassi ja siis tegi Kaspar hämmastavalt kiired sammud kunstasse ja siis tagasi, kuid pettunult, sest klassi uks oli lukus. Piigiga või ilma piigita, aga Kaspar sai niimoodi trenni ja teha ja, jumal tänatud, ta jõudis tagasi täpselt enda osa ajaks. Meie klassinäidendis sai ta ka hiilgavalt hakkama ja üleüldse peaks talle šokolaadi viima, sest torti ta ju ka ei saanud. Praegu kuluks üks hea vaheaeg ära, sest õ

Täna ma ärkasin mingi kell. Ma enam ei mäleta. Arvestasin sellega, et pean oma esta mappi tegema. Istusin pastakas käes laua taga, aga pea oli mõtetest tühi. Mitte midagi. Olin üksinda siin piiritus tühjuses. Siis muutsin plaane ja tulin arvutisse. Panin oma vanad lemmikud winampi ja lasin mõtetel hõljuda sootuks omi radu pidi. Oasis, Bob Marley, Spoon, Death Cab For Cutie ja kõik need teised. Siis puhusin üheda parimatest, ehk siis Meriliniga, pikemalt juttu. Rääkisime jälle maast ja ilmast. Naljakas väljend. Sama hästi võin öelda ju põrandatest ja õhust. Aga umbes seda me tegimegi. Muutsime jällegi ka kõige mõttetumad laused huvitavateks. Mingi kell, mida ma taas ei mäleta ütlesin ma talle, et pean peagi lahkuma. Ja seda ma tegingi. Kell neli pidi olema teatripäeva proov. Pidi ja oli. Tõmbasin Mürka dressika selga (ma ei suutnud vastu panna. Ta jättis selle eile siia ja see oli nii pehme ja mõnus. Ja ma küsisin talt luba ka) ning seadsin sammud kooli poole. Ei tegelikult kõigepealt õ

Mul on 10 minutit igav ja siis hakkab Grey. Täna hommikul ma ärkasin poole kümne paiku ja tundsin ennast välja puhanuna. Siis ma pikutasin natuke niisama ja hakkasin jällegi esta mapiga tegelema. Ma liikusin päris jõudsalt edasi. Nüüd on mõned asjad veel ja siis on selleks korraks mapiga asjad ühel pool. Vahepeal panin vana sõbra Korni endale lugusid jutustama ja nüüd siin ma siis olen ja ootan Merilini endale külla. ^^ Aga praegu ma lähen, sest Grey anatoomia hakkab. =^.^= Ilusat naistepäeva. (:

Tegelikult uni tapab mind ja silm vägisi kisub kinni, aga ma tahan ikkagi blogi ära kirjutada. Ärge mind siis süüdistage kui mingid väga õõvastavad sõnad üksteise kõrvale satuvad. Täna oli just selline päev, et kui kuskil oli poriloik, siis oli kindel, et ma sisse astun. Kui kuskil midagi kukkus, siis oli kindel, et mina saan pihta. Kui keegi kuskil jalgu sirutas, siis oli kindel, et mina komistan. Kui keegi pahur oli, siis ilmselt minu pärast. Ja nii edasi. Täna lihtsalt oli selline päev. Need kõik asjad vist isegi ei juhtunud, aga midagi taolist. Täna lihtsalt ei saanud oldud. Kool oli tavaline või isegi alla keskmise. Mitte midagi märkimisväärset. Geograafia töö oli ja arvutis tegime ka mingit ägedat asja. Kirjandus oli mul taas tegemata ja see polnud mul üldse plaanis. Mul oli nii piinlik tulla JÄLLE tegemata tööga estasse, kuid me Katiga püüame ennast parandada. Peale kooli lippasin hetkeks koju ning siis tagasi kooli antiikteatriproovi. Proov sujus keskpäraselt. Ainuke asi oli se

Kaks asja veel: 1. Ma sain mata töö viiie!!!! O: 2. Täna on Heroes ^^ aitäh kuulamast.

Ahjaa, ja LUMI ON MAAS. Kui te veel ei tea, siis lumi on minu jaoks elu. Mulle ei meeldi suvi, sest see on palav ja tüütu. xD Ma tean, et mu õnn on üürike, aga ma naudin sellest lumest iga viimast kui helvest, nii kaua kuni ma vähegi saan. ^^

Jälle võib mind leida siit, sõnu ritta seadmas. Ma tean, et ma satun siia viimasel ajal harva, kuid ma tean, et ma pooleli seda jätta ei saa, sest kui ma ühel päeval enda blogi lugesin, siis ma mõistsin kui tore on lugeda enda tegemisi ja meenutada. Kui te mind teate, siis teate ka seda, et ma olen kõige suurem mälestuste fänn. ^^ Ma ei tea kas téid huvitab mida ma viimasel ajal teinud olen, aga ma kirjutan ikka. Ma alustan kuskilt nädalavahetuse kandist. Laupäeval ärkasin ma hommikul õe toas enda äratuse peale. Kuna õde polnud kodus ja vend hõivas minu ajutise toa, siis ma olin sunnitud seal ööbima, kuid ega ma väga nurisenud. Äratus oli seatud eesmärgil bussijaama minna ning siis Kertu ja tema emaga Kose-Uuemõisa sõita, sest algamas oli tantsuproov. Meiega ühines ka Mmary. Sõit kulges ilma igasuguste viperusteta ning kohal me olimegi. Seal polnud kedagi peale meie, kuid peagi jõudsid ka Liis ja Egle ning me astusime saali uksest sisse. Ootasime ära ka õpetaja ning paar kaastantsijat