Jälle võib mind leida siit, sõnu ritta seadmas. Ma tean, et ma satun siia viimasel ajal harva, kuid ma tean, et ma pooleli seda jätta ei saa, sest kui ma ühel päeval enda blogi lugesin, siis ma mõistsin kui tore on lugeda enda tegemisi ja meenutada. Kui te mind teate, siis teate ka seda, et ma olen kõige suurem mälestuste fänn. ^^
Ma ei tea kas téid huvitab mida ma viimasel ajal teinud olen, aga ma kirjutan ikka. Ma alustan kuskilt nädalavahetuse kandist. Laupäeval ärkasin ma hommikul õe toas enda äratuse peale. Kuna õde polnud kodus ja vend hõivas minu ajutise toa, siis ma olin sunnitud seal ööbima, kuid ega ma väga nurisenud. Äratus oli seatud eesmärgil bussijaama minna ning siis Kertu ja tema emaga Kose-Uuemõisa sõita, sest algamas oli tantsuproov. Meiega ühines ka Mmary. Sõit kulges ilma igasuguste viperusteta ning kohal me olimegi. Seal polnud kedagi peale meie, kuid peagi jõudsid ka Liis ja Egle ning me astusime saali uksest sisse. Ootasime ära ka õpetaja ning paar kaastantsijat ja asusime kepsutama. Meid oli jällegi tohutult puudu, aga millal ei oleks. Tantsisime Vigalat ja Lõolugu. Ma arvan, et üldiselt on see mul juba päris selge, aga viimistlusega on veel küll tööd. Peale seda kimasime koju tagasin ning ma veetsin terve ülejäänud päeva lebodes ja süües ja rääkides nendega kellega vaja. Ei saa kurta, et jube päev oleks olnud. Ehk kohati pisut hirmus, aga see on juba teine teema. Kodus üksindust nautida on ülim viis nädalavahetuse viitmiseks. Minu üksindus tähendab siis seda, et kodus oleme ainult mina ja ema.
Ahjaa, enne pühapäeva juurde asumist tahan selle ka ära mainida, et ma joonistasin reedel. Nii kohutavalt tore oli. Mulle vähemalt meeldis. Ja ma vaatasin dr.House ja Grey anatoomiat ka. Need meeldisid mulle ka. ^^
Laupäeval ei jäänud kohe kindlasti mu teleprogrammist O.C välja. Ega pühapäeval. Pühapäeval ärkasin ma millalgi poole üheteist paiku vist. Ma tundsin ennast hästi küll. Kuna ma olin vennale juba pikemat aega pinda käinud, et ta mind Zeniti õpetaks kasutama, siis nii oligi. Ta rääkis ära põhitõed (Seda tegelikult juba laupäeva õhtul) ning pühal päeval nii kella kolme paiku istusime isa ja vennaga autosse ning sõit võis alata. Käisime Hõredal ja Inglistes. Pilte sain ma küll mingi 3 tehtud, aga tore oli ikkagi. Ärge pange tähele, ma olen täna väga sõnavaene. :D
Esmaspäeva hommikul avasin silmad nii kella kolmveerand kaheksa paiku ning kadusin vannitoa sügavustesse. xD Täna olid esimesed kaks tundi vabad ning ma nautisin pikka hommikut. Mulle meeldivad pikad hommikud. Käisin pesus, mässasin enda ulmeliste juustega, tegin keemiat, vaatasin multikaid ning valisin kostüümi kooli ja pakkisin asjad ka ära. Koolis pidin teises tunnis - kehalises - ujuma minema. Alguses ei suhtunud ma sellesse erilise entusiasmiga, kuid ujulasse jõudes muutsin ma siiski meelt. Ma polnud enam ammu suplemas käinud. Me ujusime neljakesi ainult. Väga hea lebo oli. xD Me olime Liisu, Tähti ja Kertuga. Esialgu võimlesime niisama seal vees ja siis pidime hakkama aja peale ujuma. Nii jube, sest ma ujun väga kohmakalt. Kuid asi ei olnudki nii hull. Esimese koha sai Liisu ajaga 0:31, teine oli MINA jah, uskuge või mitte, mina ajaga 0:32. Selline ego laks. xD Ja siis järgmine oli Tähti ja siis Kertu. Järgmisena pidime ujuma selili. Selles olen ma veel kohmakam. Alguses olin ainult mina nõus, kuid kui teised kuulsid, et nad peavad siis kuus otsa ujuma kompensatsiooniks, olid nii Liis kui Tähti võistlusvalmis. Seliliujumise pani Tähti kinni ja jällegi jäin ma teiseks ning ma ei kurda absoluutselt, et ma igavene teine olen. xD Liisu lõpetas poole pealt tervislikel põhjustel. Nii jube oli ujuda, sest ma olen kõige osavam endale vee näkku pritsija üldse. xD Järgmised kaks tundi pidasin ma ka vastu, sest muusika jäi lõpust ära ja see oli jällegi positiivne. Vahepeal käisin ma kodus ning seejärel suundusin kooli poole tagasi, sest pidi olema antiikteatriproov. Ja oligi. Mitte midagi erilist, sest jällegi oli meid ainult 5. Eelmises proovis oli 7, et jah, edeneb. xD Ülejäänud päeva ma puhkasin, sest mul oli kohutav väsimus. Peale meeleheitel koduperenaiste toimetamisi suundusin ma otse magama, sest silma tahtis vägisi kaitsta mind väliskeskonna eest ning vajus kinni. Hommikune äratus oli 4:50, sest ajalugu tahtis õppida. Õppisin pisut, magasin 20min ning läksingi kooli. Koolis ei toimunud midagi märkimisväärset. Kuigi, kunstiajaloos joonistasin ma enda kohta uberosava pildi. Ma jäin tulemusega rahule. Ajaloo töö oli jube. Kaspar esitas soovi, et töö võiks inimeste kohta olla ja eks Ollermaa haaras sõnast. Töös esines ka täiesti tundmatuid inimesi minu jaoks, aga tänu sellele, et ma olen Oja tütar päästis ta esimese rea kirjanduse küsimusest, mille kohta ma midagi kirjutada ei oleks osanud (ta muidugi arvas, et ma tean kõike unepealt). Teatri kohta teadsin "Saarema onupoega" ja Vanemuise teatrit. Vähemalt sedagi. Teine küsimus oli Grenzsteini kohta, kelle kohta teadsin ma ka, et ta oli mingi Venemaa kummardaja ja pidas Tõnissoniga sulesõda. Kolmas küsimus oli Jakob Hurda kohta ja sellest oskasin ma juba pikemalt kirjutada. Täna saime tööd kätte ja ma sain nelja ning ma olen seekord igati rahul. Matemaatika kursuse sain nelja. Ja üleüldsegi, miks te mulle tunni lõpus ei öelnud, et ma oma matrikli ära võtaksin sealt. Nüüd see on õpetaja käes, sest ma unustasin selle sinna.
Eile õhtul tegelesin ma samuti antiikteatriga ning seejärel läksin teatrisse. "Võlg" oli see nimi siis. Ma lootsin, et Betti Alveri ja Heiti Talviku elulugu jutustatakse pigem läbi mälestuste kui faktide, kuid nagu antiikteatergi ütleb, siis tihti jäävadki lootused vaid lootusteks. Seal olid puhtad faktid ja luule. See ei köitnud eriti mu tähelepanu. Ma mõtlesin enamuse ajast sellele kuidas need näitlejad võiksid ennast laval tunda ja miks nad teevad seda tööd ja millised nende proovid välja võiksid näha. Mõtlesin enda tuleviku peale ka. Juba pikemat aega olen ma mõlgutanud mõtteid mida peale keskkooli teha ja üha rohkem paelub mind lavastaja elukutse või midagi taolist. Kuid teater on mulle alati väga nukra mulje jätnud. See töö on alati tundunud mu jaoks pisut üksik, kuid eile mulle jõudis kohale lõpuks, et ega kui ma kooli lõpetan, siis ega mu sõbrad kuhugi ei kao ja tekivad ju uued ka. Mida ma põen?! Kui mu sõbrad on minuga, siis on see mu unistus. ^^ Nii et, ehk püüdleme lavaka suunas. Teatrist jõudsime koju kümne paiku. Peale seda pugesin voodisse ning jätsin õppimise kus see ja teine. Ega tänaseks midagi erilist jäänudki.
Täna hommikul ärkasin normaalsel ajal. Enne Yu Gi Oh-d xD Ei naera, mulle meeldib juuugi xD Igatahes vaatasin ma multikad ära ja siis sättisin ennast minekule. Täna õppisin vahetundides ajaloo jutustamise selgeks ning ma sain Ollermaa tuju tõsta, sest vastasin talle kirjanduse osa. xD Muud koolis eriti ei toimunudki. Peale kooli jooksin ujuma. Nii mõnus oli. Kindlasti mu rahvatantsu kaaslased vihkavad mind, aga ma lasin seekord täiega üle xD Sorri noh, ma olen vist igas proovis kohal käinud ja kuna nagunii jälle nii palju inimesi puudu oli, siis ma ei hakanud ennast ka kiusama ja olin selle asemel kodus. Merilin oli ka minu juures ja siis me rääkisime koolist ja laulmisest ja inimestest ja mul oli huvitav. Mõtlesin, et ma pole ammu blogi ka kirjutanud ja nüüd ma tulin siia. Peaksin natuke nüüd õppima ka, aga homseks pole palju jäänud. Homme peab see-eest usinalt geograafiasse süvenema. Seda on siis hea teha kui emps ja Stella koolis kokkavad. Ma ei oska teile praegu midagi rohkem rääkida. Äkki isegi oskaks, aga kuna mul on täna väga jube sõnastus siis ma ei hakka ennsat piinama. Mina ju ka ei taha pärast mingit väga koledat teksti lugeda. Eksole?! xD
Olge siis tublid ja peatse kirjutamiseni/lugemiseni. ^^
Tsauuu.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji