It's going to be a long one...
Kui ühel päeval sult küsitakse: "Kas sul on kõik hästi ikka? Sa ei tundunud nagu sina ise. Oled vaiksem ja pole enam üldse nii rõõmsameelne.", siis on küll hetk korra sisse ja välja hingata ning natuke mõelda, mis toimub. Mu vastus oli loomulikult kiire tulema: "Ma olen lihtsalt hässssti väsinud." Aga ma jäin ise hiljem mõtlema, et huvitav, kas sellest piisab. Kas sellest piisab, et üks mu lähedasemaid inimesi tunneb, et ta peab mulle ütlema, et ma pole enam üldse nii rõõmsameelne? Tegelikult ju ei piisa. Mine maga ja lase ajul puhata ja mõtle siis uuesti, et mis valesti on. Kiire on, palju on teha ja tahet pole alati piisavalt palju. See on juba tõele lähemal. Väga palju põhjendamatut enesepiitsutamist ja väljendi "mul on nii raske" endale korrutamist. Nüüd oleme juba päris lähedal. Seega on aeg teha kõigest "paljust tegemisest" paus ja vaadata youtube'ist Sarah Kay videosid, lugeda enda Tartu memuaare ja absoluutselt mitte välja teha se