31.5.14

Natuke inglisekeelset Knausgaardi ja Tartu zeni meie kõigi laupäeva õhtusse:

"I returned the glass to the table and stubbed out my cigarette. There was nothing left of my feelings for those I had just spent several hours with. The whole crowd of them could have burned in hell for all I cared. This was a role in my life. When I was with other people I was bound to them, the nearness I felt was immense, the empathy great. Indeed, so great that their well-being was always more important than my own. I subordinated myself, almost to the verge of self-effacement; some uncontrollable internal mechanism caused me to put their thoughts and opinions before mine. But the moment I was alone others meant nothing to me. It wasn’t that I disliked them, or nurtured feelings of loathing for them, on the contrary, I liked most of them, and the ones I didn’t actually like I could always see some worth in, some attribute I could identify with, or at least find interesting, something that could occupy my mind for the moment. But liking them was not the same as caring about them. It was the social situation that bound me, the people within it did not. Between these two perspectives there was no halfway point."
-K.O. Knausgaard, "Min kamp"
esimene raamat

23.5.14

Mõistsin, et olen aastaaegade osas lootusetu juhtum, 
kui täna käis mu peast läbi rõõmus 
ja entusiastlik mõte: 
"oh, varsti on ju jälle jõulud!" 

Täna on üks nendest vanadest tuttavatest "mina üksi Tartu öös"-olemistest. Vedelen diivanil, muusika mängib, aknast tuleb jahedat sirelihõngu ja mu põlvedel pikutab läbimõeldud sõnadest tulvil sõbrapäevik, mis täna taas tee minuni leidis.
Mul pole ammu seda üksiolemise tunnet olnud, aga täna jõudis see nii mitme asja kombona minu juurde tagasi ja ennist arutatud sentimentalism lõi välja. Aga vähemalt sain just ühe kosutava suveõhtuse jalutuskäigu võrra rikkamaks. Tartu on oma pimedates üksikutes tänavates parim. Hea on teada, et Tartu on alati olemas.

6.5.14

Päeva parim kompliment:
Sa oled nagu kreeka jumalanna,
ainult et tumedates toonides.

EDIT: Uus päev, uus kompliment, sama riietus:
Sa näed välja nagu nõid.
(pisike paus)
AGA AINULT KÕIGE PAREMAS MÕTTES!

1.5.14

Täna on Tartus nii uskumatult hea. Ma ei ole kindel, kas asi on minu piiritus sentimentalismis ja nostalgitsemises, aga täna õhtul on Tartu jälle minu zsa-zsa-zsu ja liblikad kõhus. Veel mõned nädalad armastust.