poetandaspaceman.blogspot.com
Postitused
One foot in the grave. One foot in the shower.
Gary Jules - Falling Awake. "Monkeys in my heart. Rattling theire cages." See on hea laul ja te peaksite kuulama seda. Mina leidsin selle enda jaoks järjekordset "Grey anatoomia" osa vaadates. Nagu paljud teisedki, ei ole ma ammu kirjutamise eesmärgil enda blogimasinat külastanud. Ma nüüd tulin. Ma tahtsin tulla. (: Viimastest päevadest teen lühidad kokkuvõtted. Lood on nii, et eelmine nädalavahetus oli imetore. Esiteks, sest Gert ja Mai käisid külas ja teiseks, sest laupäeva õhtu möödus mul oma toa rahus, vaikuses ja üksinduses. Panin küünlad lauale põlema, läksin suure teki sisse, sõin kala ja salatit ja vaatasin "Grey anatoomiaid". Minu jaoks tekitas, kogu kupatus, emotsiooni missuguse. Pühapäev möödus puhkusenoodiga. Ja kummalgi päeval ei unustanud ma muidugi O.C-d. Esmaspäev oli õudne koolipäev, sest tahe on otsas ja suvi tulemas. Õnneks libises päev käest. Ülejäänud päevad on suht sarnased olnud. Kool, siis koju, siis Merilinga midagi tegema ja siis
Ali Whitton - The Storm.
Geniaalsed lyricsid. Ali Whitton on perfect! These melancholy daydreams that possess me when you leave Are dripping from the ceiling and waking from their sleep I'm just like a child pressing bruises on his knee Well isn't every bruise a memory? Something you did to me Something you did to me... I'm sobered by the silence and defeated by the clocks Investing time in poetry and rejoicing in the dark I’m reveling in bleeding cos' blood's the substance of our hearts You know by our design we're meant to hurt We've got to hurt Let's make it worse You want to aim for happiness but humanity is flawed Every story has a twist and it's the twist we do applaud You want to see tranquility but you must first see out the storm And all I want to do is keep you warm I'll keep you warm Bring on the storm... These melancholy daydreams that possess me when you leave Are dripping from the ceiling and waking from their sleep I'm just like a child pressing brui
Siis kui..
Kuna ma lisan siia alati vähe pilte, siis ma lisan nüüd mõned siia. Siis kui üks mu lemmikfotofanaatik pilti teeb. ^^ Siis kui Susannal õhtuti fotokas on. Siis kui on hea idee ja hea teostus. Siis kui hetke tabatakse. See emotsioon. (: Siis kui kõik koledad olid. xD Siis kui mu venna oma fotoaparaadi jalutama viis. Siis kui me laululaagris käime. =^.^= Siis kui enam eriti ei viitsi. -.- Siis kui Andrese juures hõumid olemised on. (: Siis kui me Lapimaal laulmas ja elu nautimas käime. Siis kui Marten ja Ringo teesklevad, et nad on head poisid. ^^ Siis kui Gerdil ja Ringol kõht tühjaks läheb! xd Ma alustasin blogi, kui käis Ali Whittoni laul "If it is so" ja ma lõpetasin, kui see sama laul uuel ringil oli. Everyone dies to be free.
Mpka aku on tühi. =( Jälle.
Reedel oli üks põhjalik hundiratta päev. Hommiku algust ma ei mäleta. Kõige eredamalt mäletan seda, kuidas me Paukaga tegime esta koridoris hundirattaid ja siis ma tegin kukerpalli ka ja kõik vaatasid ja vahepeal plaksutasid ja naersid ja. Me olime Paukaga nagu külanarrid, aga jumalast naljakas oli. xD Ega jah, kellegi muu kui Paukaga ma ei rokiks ka keset esta tundi öökuninganna aaria järgi, vms iganes selle nimi oli. xD See on jumalast meie laul. Vahetunnis ka laulsime seda. xd Igatahes oli ülikõva Paukaga tantsida ja laulda ja joonistada ja kirjutada ja naerda. Ja seda kõike keset kirjanduse tundi. Ja meie teame, et Goethe on Dexteri poeg. xD Reedel käisin ma mingi kell laulmas. Suht mage. Peale seda läksime Merilinga Aasukale hundirattaid tegema. xd Mammu ja Kertu tulid ka millalgi ja siis me tegime kõik koos. Kertu ei teinud. Dunno why. Inimesi kõndis sealt igasuguseid mööda. Martinil oli sünnipäev ka. Laupäeval käisin laadal esinemas. Üks margimaid esinemisi mu elus. Nii tantsu k
Half the World Away.
Nüüd ma istun jälle kodus koos coca ja suhteliselt hea tujuga. Kuulan Oasist ja mõtlen minu ja Mürka peale, kes me oleme jumalast öö ja päev. Jah, ma ei saa, ma tean, et ma olen rääkinud sellest enne, aga see ei ole enam normaalne. xD Kui tema ütleb poes, et Lion on täiega hea šokolaad, siis peaks juba ette teada olema, et minule see ei maitse. Kui ma tahan talle öelda, et üks inimene on nii äge, siis tema tahab mulle täpselt seda sama öelda, aga teise nimega. Inimeste suhtes on muidu meil maitse suhteliselt sarnane. Aga meie eelistused nende suhtes on natuke erinevad. Te ei pidanudki sellest lausest aru saama, oluline on, et mina mõistaksin. Ma hakkan vaikselt juba seda juttu uskuma, et vastandid tõmbuvad. See asi on vist nii, et maitsed ja eelistused peavad erinema, aga sellised mõned suured asjad nagu enamik inimesi ja huvialad peaksid enam-vähem klappima. Pisiasjad, mis on ometigi nii olulised, peavad erinema. Nii on ideaalne. ^^ Täna peale eelmist blogimist helistas peagi Merilin
Bowl of Oranges.
Äratus oli varajasem kui tavaliselt. 6:25, kui nüüd täpsem olla. Ärkasin ja esimene mõte oli, et ma ikka lükkan natuke edasi, aga suutsin täna oma mõtetest üle olla. Selle asemel haarasin hoopis füüsika õpiku ja kordasin kõik, enda meelest vajalikud asjad, üle. Tunne oli kohe palju kindlam. Terve õppimise aja kummitas mind mõte, et ma teen ruttu ja siis saan veel 10-20min magada. Lõpetasin lugemise 50 kanti ning mõtesin hetkeks magamisele, kuid mõtlesin kohe ümber ka, sest ma ei tundnud seda rusuvat väsinud. Olin pigem hoopis ergas. Isegi üllatusin. Läksin kooli. Koolis olid tunnid. Esimene tund oli füüsika töö. Enne seda käis klassi ees tihe sagimine ja üksteise käest erinevate asjade küsimine. Üllatusin jällegi, avastades, et mu loogika ei olegi iga kord nii mööda. Tööd ma enam-vähem oskasin. Nelja peaks vist ikka saama. Hoian endale pöialt. Järgmine ülioluline õppeaine oli klassijuhataja tund, kus ma lugesin natuke raamatut, kirjutasin muusikat ja kuulasin, mida teised räägivad. See
Hommikul oli vaevaline äratus nagu juba mitmetel varasematel päevadel. Kuid siiski jõudsin ma üllatavalt vara kooli ning istusin eesti keele klassi ukse taga ja ootasin inimesi ning koolikella. Vaikselt hakkasid kõik kooli tilkuma ning Merilin ei pääsenud üllatusest, et mina ükskord struktuuriõpetuse ajaks üle pika aja õigeks ajaks koolis olen. Täna tegin tunnis usinalt tööd kaasa. Kaarel oli ka meie tunnis, sest muidu ta oleks nagu heidik, pidanud terve tund aega koridoris istuma üksinda. Õppisime tüvevokaali ja mingit neist vaheldustest. Peale estat hakkas matemaatika, kus lahendasime kolmnurka. Reedel on töö. Elan üle küll, ma arvan. Seejärel oli vene keel õpetaja Ninja seltsis, kes ennastunustavalt minu ja Mariga põhiliselt juttu vestis. Kertuga ka. Rääkisime elust ja olust. Põhiliselt siiski koolist. Terve järgneva vahetunni tegime me Kertu ja Gerliga üksteisele selgeks, et me ei taha, me ei suuda, me ei viitsi ja me ei jõua enam koolis käia. Iga üks meist ilmutas üleväsimuse märk
Hommikul luuke kergitades mõistsin õudusega, et ma olen jälle kohutavalt sisse maganud, sest päike säras aknast sisse ja unepoiss ei olnud ka eriti kiuslik. Haarasin kiiruga kella järele. TÜNG! Kell oli tegelikult alles 5:44 ^^ Heitsin rahulikult pikali tagasi ja magasin ühe täiusliku tunnikese. 6:45 avasin silmad lõplikult ning kobisin vannituppa pead pesema. Seejärel astusin paari sammuga oma tuppa tagasi ja loopisin tänased õppevahendid kotti. Sealhulgas kummikindad ja käterätiku. xd Panin riidesse, sõin ühe kotletivõileva, jõin pool tassi piima ja vaatasin multikaid. Seejärel läksin ootusärevusega kooli. Enda maja nurgal kohtasin taas Age, kellega oli seltsis segasem. Ootusärevus oli kunstiajalugude pärast. Täna oli päev, kus tuli vaseliini ja kipsiga jännata. Alustasin kipsi ribadeks lõikumisega. Seejärel möksisime Kertu näo vaseliiniseks ja terve esimese tunni ladusin ma talle neid märgi kipsiribasid näkku. Ladusin kuni silmad ja suu ja kõik oli korralikult kaetud. Seejärel hakka
Okei, enne oma blogisse neid asju kirjutades ma ei ainult muigasin nende üle, aga praegu ma lämbun nii et vähe pole. xD On olnud ka ohtlikke olukordi, kus ma oleksin coca kätte lämbunud või selle klaviatuurile pursanud. xD Merilin leidis, et see kummituse jutt oli kahtlane ja siis ma lugesin üle ja oli jah, aga kõik sellest oli jumalast sulatõsi. xD Rinx arvas, et Kose on haunted! xdddddd ' meriliningrid <3 says: see öösärgi heljumine kammis mul kaa ära ' meriliningrid <3 says: oi blinnnnnn Mia Susanna says: saad aru see oli jumalast karm xD Mia Susanna says: Ma mõtlesin, et mingid coca aurud vms Mia Susanna says: xD ' meriliningrid <3 says: ahahahahahaha xd ' meriliningrid <3 says: sa viskad täna ikka nii sitaks kildu ' meriliningrid <3 says: saa üle juba Ja nii ongi noh xD SAAAAGE ARU!!! xd Ja siis Merilin tuletas mulle meelde, kuidas Ravilas tekk Anu kohal heljus ja nüüd muutus olukord eluohtlikumaks. xD meriliningrid <3 says: heljuma on niiii n
Nii, peale pikka hoovõttu, jõudsingi ma lõpuks siia. xd Hommikut plaanisin ma pikka, aga sain ülilühikese. Esimene tund oli mul vaba ning mõtlesin, et ärkan siiski seitsme paiku. Tühja sellega. Peale esimest kella edasi lükkamist, mis on ülimalt tavaline, tuli uni magus. Simad avasin ma järgmine kord kell 9:18. Avasin ja tegin tempoga. Jõudsin struktuuriõpetusse 10 min enne tunni lõppu ja asjad olin ma ka koju unustanud nagu paljud muud asjadki täna. xd Selle magusa une jooksul nägin ma jumalast kõva unenägu. Mitte midagi sisutihedat või seotut, aga ägedat. Alustuseks kirjeldan miljööd. Oli kevad ning kool oli hiiglaslik, umbes nagu Ameerika filmides. Igatahes oli meil tohutu kooliaed, mida ma jumaldasin. Ja tohutult oli õpilasi ka. Suured muruplatsid ja selliseid väiksed künkad, teate küll. Esimene klipp, mida ma mäletan oli see, et me mängisime nagu me oleksime kolmandas klassis. Ma ei tea miks. xd Igatahes ehitasime me Sandri ja Otiga legodest torni. Meil olid kindlad mõõdud ette an
Kolmapäeval pidin ma koolis olema 5 akadeemilist tundi, sest jällegi jäid meil saksa keeled ära. Seekord teadmata põhjustel. Milline õnn! Ma usun, et kõik on minuga ühel nõul. Peale seda tulin koju, vaatasin pisut telekat, pakkisin asjad ning asusin vanaema poole teele. Enne seda käis Mari ka külas. Vanaema juurde sõitsin koos õe ja Rihetiga. Nii mõnus. Natuke aega ma magasin autos ja siis käisin ringi enda muusikamaailmas ja nautisin üldse sõitu nagu tavaliselt. Vanaema juures ootas mind ees rabarberikissell, oma voodi ja üks tore jutt, mille ma leidsin. Issver kus meenutas vanu aegu. Nojah, see selleks. Õhtul sõime liha ja kartulit ning magamamineku aeg. Enne uinumist lugesin E.Hemingway "Ja päike tõuseb". Järjekordne hullude tegelastega raamat. xd Nad on nii lahedad, kuigi nende elu ma endale ei tahaks. Lugesin kuni ma lihtsalt enam ei suutnud, silm vajus kinni ja sisust ei saanud ma enam midagi aru. Hommikul ärkasin kell hilja ja läksin hommikust sööma. Tavalised võileiva