Hommikul luuke kergitades mõistsin õudusega, et ma olen jälle kohutavalt sisse maganud, sest päike säras aknast sisse ja unepoiss ei olnud ka eriti kiuslik. Haarasin kiiruga kella järele. TÜNG! Kell oli tegelikult alles 5:44 ^^ Heitsin rahulikult pikali tagasi ja magasin ühe täiusliku tunnikese.
6:45 avasin silmad lõplikult ning kobisin vannituppa pead pesema. Seejärel astusin paari sammuga oma tuppa tagasi ja loopisin tänased õppevahendid kotti. Sealhulgas kummikindad ja käterätiku. xd Panin riidesse, sõin ühe kotletivõileva, jõin pool tassi piima ja vaatasin multikaid. Seejärel läksin ootusärevusega kooli. Enda maja nurgal kohtasin taas Age, kellega oli seltsis segasem.
Ootusärevus oli kunstiajalugude pärast. Täna oli päev, kus tuli vaseliini ja kipsiga jännata. Alustasin kipsi ribadeks lõikumisega. Seejärel möksisime Kertu näo vaseliiniseks ja terve esimese tunni ladusin ma talle neid märgi kipsiribasid näkku. Ladusin kuni silmad ja suu ja kõik oli korralikult kaetud. Seejärel hakkas Kertu maski all nägusid tegema ja kangutas selle enda näost lahti. Me olime esimesed, kes esimese maskiga lõpetasid. Hakkasime kibekiirelt teise kallal tegutsema, sest me ei tahtnud pärast ajahätta jääda. Niikaua kuni Kertu nägu pesi lõikusin mina uusi ribasid valmis ja koristasin enda laua ära.
Oli minu kord. Tõmbasin kilekoti üle pea ja määrisin vaseliini näkku. Ekstrakiht silmadele ja minu uberkulmudele. xd Kui ripsmed olid vaseliiniga kinni liimitud otsustasin silmi enne mitte avada kui maski äravõtmiseks läks. Nii vinge tunne oli. Alguses vaseliin küll kipitas natuke, aga kui Kertu neid mulle näkku hakkas laduma, unustasin selle sootuks. Nii vinge oli olla silmad kinni ja lihtsalt kuulata ning aimata, mis mujal klassis toimub. Ma võin imelik olla kui ma tahan. Mõnus oli kui järjest raskem kiht kipsi mu näole vajus. Siis tuli see hetk, kus ma pidin hakkama näolihaseid liigutama. Alustasin suu väntsutamisest. Nii lahe. Tundsin kuidas kips näo küljest lahti vajus. Gosh, nii vinge.
Seejärel oli minu kord nägu pesema minna. Laenasin Kertult näopesugeeli ja rätikut, sest mu enda rätik oli töö käigus mustaks läinud. Küürisin näo puhtaks ja suundusin klassi tagasi. Kuigi ma tundsin veel pikka aega, kuidas mul vaseliin silmas oli ja kuidas näonahk sellest tatine oli. xd
Meie poisid nägid ka jumalast lahedad peapaelte ja -võrudega välja. See peaks trendiks muutuma. xd Ja ma ei saa mainimata jätta, et Oti nägu oli selles maskis nii vinge. Nii korralik ja ilus. ^^
Peale kunstiajalugusid oli füüsika, kus oli natuke konspekteerimist, natuke sõnumeid ja natuke ülesandeid. Kõike parajas koguses. Peale füüsikat oli ülimasendav muusika. Kuidas ei saada aru, et põlve peal EI OLE hea kirjutada. Me võiksime ju niikaua materjali suuliselt läbi võtta. Aga ei. (värk on selles, et lauad on eksamiperioodiks muusikaklassist võimlasse viidud ;))
Seejärel tuli ajalugu, kus seitse venda kahed said. Õdede kord on järgmine kord. Peaks vist igaks juhuks üle vaatama. Peale seda jätkus Ollermaa diktatuur inglise keeles, kus me kirja kirjutasime. Kuulsime jälle mõnda ta überanekdooti ja kirjutasime ametlikud kirjad ka ära. Ei olnudki nii jube kui ma arvasin. Ma loodan, et läks hästi.
Peale inkat hakkas tekstiõpetus, mis oli minu jaoks eriti lõbus. xD Enne seda me just rääkisime kooliasjadest ja siis mul meenus, et mul on vaja järgmiseks nädalaks 3 raamatut läbi lugeda ja 2 uurimistööd teha ja siis veel terve posu väiksemaid asju ja järeltöid. Ma läksin jumalast hulluks. xd
Kui tund algas läksime klassi ja hakkasime kirjutama mingit asja teemal "Kirjutamise tarkus". Järg meie ettekandele "Lugemise tarkus". Alustasin siis suhteliselt rahulikult, kuigi mu enda mõtted ajasid mind naerma. Siis ma saatsin mingil hetkel Mürkale üle klassi sõnumi. Ja siis käis krõks ja ma hakkasin niimoodi naerma, et ma lausa kõõksusin ja pisarad voolasid. Õnneks suutsin ma seda suht hääletult teha, aga jah. Ma ei saanud pidama. Mari arvas vist, et ma keerasin lõplikult ära. Tema nimetas seda üleväsimuseks. Aga eks heal lapsel ole alati mitu nime. xd Mul oli nii naljakas. Ma räägin, et mul võib üksi ka lõbus olla. xd
Kui kell helises vurasin igaks juhuks ruttu koju enne kui ma eluohtlikuks võisin muutuda. xd Kodus tegin kiiresti natuke struktuuriõpetuse koduseid töid ja seejärel läksin laulma. Issand kui masendav proov. Selline tunne nagu kõik maailma kurdid oleksid sinna kokku kutsutud ja siis laulma pandud. Iga üks lasi omal viisil. Ja siis meid peetakse heaks kooriks v?! Phäh.
Peale koori proovi astusin kiirel sammul kooliuksest välja ja jalutasin koju, kus ma tegelesin pisut õppimisega ja pisut söömise ja geograafia uurimistööga.
Uurimistööst sai ka kiirelt villand, sest ma ei ole kunagi osav google'i geek olnud ja ma lihtsalt ei leia asju üles ja ega ma eriti entusiastlikult sellesse ei suhtu ka. Mul tuli hoopis tuju blogi kirjutada. Mitte midagi erilist, aga kirjutada on ju alati tore. ^^
Vahepeal helistas Joonas ka, rääkis kuidas tal eksamid on läinud ja värki. Sellistel hetkedel tundub mulle, et mu telefonist on isegi mõnikord kasu. xd Kuigi mu telefon on suht p*****s omadega ^^ Ta võib teile öelda, et mu telefon on välja lülitatud või isegi päriselt olla välja lülitataud, sest ta aku peab 10h. Ja muidu on ta ka tore. xd
Praegu kuulan Tracy Chapmani - Change'i, aga millegi pärast on mul seda peale lauluvõistlust nii raske kuulata. Ma ei usu, et sellepärast, et ma sellega kuhugi ei jõudnud, aga ehk ma leierdasin selle enda jaoks liialt ära.
Vahetasin laulu: Audioslave - Revelations. Sounds good to me ^^

Ma nüüd lähen ühte chat logi arhiivisügavustest üles kaevama. ^.^

Mai ja Gert tulevad mulle ülejärgmine nv külla. ^^ Ja millalgi lähen mina Pärjale muffinitega külla ja Joonas tuleb ka sööma. Ma tean, et ma kogu aeg luban, aga eks ma ükskord ju tulen ka. ^^ Te teate küll. (:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji