28.11.12

Täna olen ma õnnelik selle üle, et minu Sirbid said endale uue kodu.
Täna olen ma õnnelik selle üle, et minu tuba leidis endale uusi parimaid sõpru.
Täna olen ma õnnelik selle üle, et olen teatrihuviline ja oskan piiri pidada.
Täna olen ma õnnelik selle üle, et ükskord öeldi mulle, et ebamugavas olukorras mõtle: "see tunne on varsti möödas".
Täna olen ma õnnelik ja täielikult muserdatud ühe korraga.

"Voolaku sinu elu põgus kevadöö rahulikult ja helgelt - 
kinkigu varjatud taevased jõud selles öös su kohale mõned
tähtkujud, su alla öölilled, su sisse mõned öömõtted - 
ja just nii palju pilvi, kui on tarvis ilusaks ehapunaks,
ja just nii palju vihma, kui seda vajab vikerkaar kuupaistel!"
-Jean Paul

26.11.12

Katrin Helena andis täna põhjapaneva definitsiooni minust: 
sina oled norra filoloogiat õppiv sõber Koselt.

NB! Sellist definitsiooni kasutada ainult juhul, kui te räägite
minust oma sõpradele, keda mina ei tunne.
omg, koolitöö on jälle põnev. 
Seda ei juhtu just väga tihti.
Nii palju õpihimu, nii vähe aega. 
mida teha?
ööd on veel vabad.
tuleb targaks saada!

25.11.12

Täna on juba kõik natuke parem.
Minu kõige lemmikum koolitöö on saanud positiivse vastukaja
ja õhus on ikka
such a sense of possibility.

24.11.12

Hässssti ilusad laulusõnad on.

If you'd agree to be my love,
I'd build you a world to fit like a glove,
And there you would rule and be queen,
A world with no crying.

Every time I see that you're walking by,
I look at you with my eagle eye,
And I know that you're the girl,
That's meant for, that's meant for me.

Oh how can I, how can I make you see,
If I make you love me, it's make believe,
And like I believe in you,
I want you to believe in me.
Täna ma olen kurb.
Üle pika aja olen ma lihtsalt kurb.

20.11.12

Tahan ka kunagi selline olla:

"Täna öösel lavastasin ma "Nürnbergi meisterlauljaid", esimest vaatust, proov läks väga hästi, koor töötas suurepäraselt kaasa," teatas vahel Joachim Herz hommikul ärgates rõõmsalt. Või, vastupidi, tüdinult: "Kohutav öö, "Wozzeck" ei tahtnud üldse õnnestuda, lavatehnika vedas ka alt ja ma kaotasin kannatuse." Need unenäod algasid pärast ta loobumist aktiivsest lavastamisest (2002) - nagu oleks ta ülimalt töövõimeline sisemine mootor keeldunud selle olukorraga leppimast. JH-l oli iga hetk tõepoolest loov, mõtte ja teoga täidetud. Ilmselt üks hirmutavamaid olukordi tema jaoks oli, et tal pole midagi lugeda või et ta on märkmiku koju unustanud või et pliiatsiteritaja on kadunud. Märkmik pidi olema ruudulise paberiga, spetsiaalselt piklikuks lõigatud, et mahuks hästi pintsaku või mantli vasakpoolsesse rinnataskusse. Sealt võttis siis JH selle endastmõistetava liigutusega välja etenduse vaheajal, proovis, trammis või tiheda liiklusega tänaval, jäädes häirimatult seisma ning tähele panemata möödujate pahaseid pilke. Need ülestähendused koondusid hiljem kirjadesse, artiklitesse, intervjuudesse ja ennekõike muidugi lavastustesse.

Lugemine: ka puhkusele tassisime raamatud kaasa, ainult et mina keeldusin kohvrisse pakkimast rohkem kui ühe raamatu päeva kohta. Raamat oli JH-le möödapääsmatu töövahend lavastuste ettevalmistamisel, aga ka nauding. Millegi uue teadasaamine oli talle eluline vajadus. Paraku jätkus lugemiseks aina liiga vähe aega, ja seda elu lõpuni. JH-l olid raamaturiiulites pisut eenduvalt välja tõmmatud raamatud, mida ta lähiajal kavatses vähemalt sirvida, neid oli üle kahekümne. Ja siis oli veel spetsiaalne riiul, kus ainult olidki kohe lugemisjärge ootavad raamatud. Elutoas parajasti paralleelselt loetavad raamatud. Hommikusöögilaual köögis oli paremat kätt alati prantsuse-saksa sõnastik juhuks, et kui tahab kohe mingi sõna järele vaadata."
-Kristel Pappel "Joachim Herz - in memoriam. Ooperilavastaja lähivaates", Teater.Muusika.Kino

ja see läheb seal artiklis veeeeel edasi.
loen suu ammuli, jah!

story of my life

[20:28:06] Stella Oja: käisid mingi ostlemas jälle w
anna ainult raha kätte :S
[20:28:17] Stella Oja: siis koti täis lõnga ja kaks pakki turpse :D


jup, nii on.
ja kui nüüd päris aus olla, siis mul on kõht tühi praegu.
läksin sööma, tsau!

19.11.12

"Peab olema nälg teadmiste järele.. - tuleb lugeda ja teada saada, et "kuidas seda tehakse". Ma olen sageli mõelnud, mis juhtuks, kui ma satuksin tagasi minevikku, näiteks vanasse Kreekasse. Mis juhtuks? Kas ma teaksin midagi, mida nemad ei teaks? Ma ei usu."
-Tiit Ojasoo (temuki, nr.8-9, 2012)

Jah, teatriga seonduvate artiklite ja intervjuude lugemine ON üks mu vaieldamatult lemmikumaid tegevusi!
If you want to write, don’t err by setting the bar too low. Maybe you want to write like Emily Dickinson. Maybe you want to write like Nabokov. Just we willing, at the end of the day, to look at your work and say, ‘That’s not as good as Nabokov, but boy, it’s as good as I could make it today.’ Fall in love with books and with modes of being. I just spent a pile of money I can’t afford on opera tickets to see Wagner’sGötterdämmerung. Think of all the cocaine I could have bought with that eight hundred dollars! Yet here I am blowing it to go sit in a room with a bunch of stiffs next Tuesday night. I’m in love, I can’t help it.
Mary Karr in My Ideal Bookshelf

18.11.12

Kruusitäis teed, mustikakook ja teatriraamat enne lauluproovi.
Can this Sunday get any better?

16.11.12


See on täna terve päeva mu peas keerelnud.
Ilus on, aga ilmselgelt ei tea ma rohkem sõnu kui ainult refrääni.
Nii et ma laulan kogu aeg "la, la, la je ne l'ose dire, la, la, la" jne...

Jään ootama 9. detsembri kontserti. (:
Mulle meeldib juba ainuüksi nende ansambli nimi - "Kiivad armastajad".
Rääkimata siis nende madrigalidest.
on ju ilus ja hingele pai

14.11.12

Juhhei, mehed!

Käisime täna Stelziga "Musta pori" vaatamas ja god knows, et mul oli tunne nagu ma oleksin pärast pikka ja väsitavat ja tüütut nädalat jälle koju jõudnud. Vanemuine on praegu minu meka, minu puhkus ja minu kõige südamelähedasem koht. Võib-olla mitte oma kõikide teatritükkidega, kuid kindlasti oma pideva olemasoluga.
Tahan tagasi ikka ja jälle!

9.11.12

Eilses proovis käies, kogesin ma esimest korda elus enda naha peal, et tutvused tõepoolest loevad.
Tänu sellele on minu tänane hommik tunduvalt rõõmsam, kui see oleks muidu olnud ja meie läheme Mariaga teatrisse. Hurraa-hurraa-hurraa! Kõik tänud kuuluvad ainuisikuliselt Otile.
Mu põhieesmärk on minna ja vaadata, kuidas Priit Strandberg esitab maailma kõige lahedama "Valguse" üldse (!) (see on tõesti hea!) ja ka seda, kuidas teised laval naltsi teevad ja suudavad mind pärast päris mitut  (10t) proovi ikka veel huvitatuna hoida.
Täna hakkab Vanemuises musta pori lendama.

8.11.12

Kui ma täna Meeri lõbuks unenäoseletajat sirvisin, siis sattusin ka ühe enda tänaöise unenäo väga põneva seletuse peale. See piibel lubas mulle armastuse ja soojuse leidmist, nii et ma jään huviga ootama. 
Nalja nabani! (küsige Meeri käest, kui teil minu huumorisse usku pole)

7.11.12

Oeh, kas see pole mitte kõige õigem ja parem tsitaat maailmas? 

Whether you think you can, or you think you can't - you're right!
-Henry Ford

4.11.12

Ma olen üsna kindel, et tänase õhtu saadan ma mööda Veiko Tubina laule kuulates, ühte suure leegiga küünalt põletades ja kirjutamisele mõeldes. Kuigi need mõtted libisevad ilmselt üsna tihti üle homsele, mis tõotab tulla ideaalne päev. Meeletutes kogustes teatrit, hästi natukene kooli ja sõbranna, kes ootab mind Rüütli tänaval.

tahaks nagu elu puhtandit
tahaks nagu elu pühapäeva
---
elu läheb mööda ja ei märkagi
hing on nagu janus ja näljas

3.11.12

Jah, ma ikka veel pole blogisse videopostitaja tüüpi, aga kes teab.. äkki on ajad muutumas, sest nii palju asju on teisiti. Ja kuna mul on olnud imeline nädal, mille sees on olnud nii palju ilusat, siis ma ei pea vaevaks, lisada siia veel üks laul, mis pole üldse kole.


And I took you by the hand
And we stood tall,
And remembered our own land,
What we lived for.

Ma olen peaaegu iga päev teatris käinud ja mitte etendusi vaatamas, vaid jälgimas, kuidas unistused teoks saavad. Teater ei peagi olema nii kurb koht nagu ma seda alati arvanud olen ja võib-olla hakkan ma hästi väikeste sammude haaval mõnedele asjadele pihta saama.

Ja iga kord kui ma siia järjekordset sellist postitust kirjutan, kumisevad mul peas Erki sõnad, kuidas mu blogi on nii igav, sest ma kirjutan nagu kõik oleks kogu aeg nii ilus ja tore ja kena. Aga asi on vist lihtsalt selles, et halbadest asjadest ma ei kirjuta ja ega neid nii palju olegi. Halbu asju ma hoian endale, aga rõõmu tahaks ju ikkagi jagada.
Olen õnnelik laps.