Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

no algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, aga ma pean siin viimase aastanumbri sees veel mõned asjad ikkagi ära rääkima. Täna öösel saatis üks väga dear friend of mine mulle sõnumi ja ütles otse välja, mis ta asjast arvab. Sõnumi lõppu kirjutas, et ta ei hooli, kuidas mina asjasse suhtun. Ja kui ma siis leidsin ennast peale selle sõnumi lugemist südamlikult naeratamas, taipasin, et nii hea on mõnda inimest pea et läbi ja lõhki tunda. Naeratasin, sest sõnum pakatas temalikkusest. Äratundmisrõõm. Missest, et ma oleksin pidanud peale selle sõnumi lugemist ehk kerget häbi või piinlikust tundma, ei saanud ma siiski teha muud kui naeratada ja olla õnnelik, et mul on see inimene, kes mulle selliseid sõnumeid saadab. Head aastavahetust teile, nublud! Ma nüüd lähen õgima ja telekat vaatama ja jelly beanse ootama.

ja ma siinkohal mainin kõigile ära, et Ade on totakas timbulimbu! yesyes. Tõi mulle just karbi geisha komme ^.^ Meeldiv aasta lõpp: mission accomplished!

Laura siin muudkui mainib mulle, et ma blogi kirjutaksin, sest temal olevat igav. Ma ju võin vanal aastal ennast veel viimast korda kätte võtta. Lugu on nii et.. see aasta on jube imelik olnud. Kõik sai alguse suvest, mis oli täiesssti erinev ühestki teisest. Kõik oli hea ja veel paremgi. Uued tutvused ja hilisöised jutuajamised. Taevalik. Ja no olgem ausad, ega sellist sügistki pole enne nähtud. Ülikool on ikka gümnaasiumiga võrreldes vähe teine tera. Talv on olnud suht kool ja kodu ja viietoaline korter. Jeg liker det! Merilin ütles mulle ühel päeval, et ma enda uusaastalubadused kirja paneks. See võttis mind küllaltki sõnatuks. Mida mul ikka endale lubada on?! Eks ikka jätkuvat tugevust, õnne ja tervist, aight? no saab tehtud! Ja no ühe asja osas võiks ennast siiski käsile võtta. Ma tahaks nii väga paberkandjal päevikut pidada. Lihtsalt sellist hästi lambikalt triviaalset, kuid samas mõtteküllast. Homme on aastavahetus, mille ma küllaltki suure tõenäosusega oma kodus veedan. Gee

Naljakas, mul on nii palju asju, mille pärast ma põen ja mille pärast ma nii hirmsasti muretsen ja keegi isegi ei tea, et ma seda teen. See on õige lause, et igal ühel meist on public life, private life ja secret life. Aga muidu on Harry Potter elu, sõbrad on musid ja täna pole üldse minu päev.

Ma olin täna printsess ja kolm inimest isegi ütlesid mulle niimoodi. (':  ma armastan printsesse ehk siis alustasin enesekindluse ja eneseusu kogumist. Ja mis on üks õige printsess ilma oma tiaarata...

Lapsed läksid Rootsi. Näeme jõululaupäeval! Kallid-musid-paid. (ja kui kedagi huvitab, mis ma vahepeal tegin, siis same old-same old, aga jubetore. (: Merry holidays!

Täna sain taaskord kinnitust, milleks sõbrad vajalikud on. Kui Sa oled jälle hulluks minemas, siis ta ütleb sulle paar asja, mida sa tead, aga uskuda ei taha ja teeb täiesti idiootse nalja ning mõneks hetkeks sulle tundub, et kõik ongi jälle täiesti korras. (':

Kuna ma olen vahel veidi rumal, siis ma istusin täna hommikul päris tükk aega Joti bussikas ja mõlgutasin elu puudutavaid mõtteid. Jõudsin päris mitmele järeldusele. Naljakas, nüüd tulin koju ja lugesin oma horoskoopi, mis ütles mulle, et ma jõuan nende järeldusteni. Natuke naljakas, yesyes.

Rõõmsal Nelel on kuidagi jube rõõmus omadus inimesi rõõmsaks teha. (':

Mia Susanna Oja says (11:36) What's wrong with you? You're so random. :D  kertu karner says (11:36) olengi :D ma ei saa :D  ma kirjutan sulle alati kui ma sinuga räägin kõike mis mulle pähe tuleb :D sa oled nagu mu isiklik blogi :D

Eesti keel - C!  Great success, yesyes. :)

Ma mõtlesin, et teen seda Mary stiilis teemat nüüd mõnikord. Et kui ma ei viitsi endale lugusid antud hetkel tõmmata, siis ma viskan nad siia, et teine kord hea võtta oleks. Aga muidu mõtlesin, et ma ikkagi räägin sellest koduskäigust pikemalt. Neljapäeva hommikul istusin ülikooli peamaja koridori pingil ning ootasin mitte üldse närviliselt (ilma irooniata) üldkeeleteaduse eksamit (mille ma muide E või D asemel B sain. jah, ikka  veel ei usu.) Seal istudes avastasin, et mul on empsilt vastamata kõne ning helistasin tagasi. E: "Kas Sa tuled täna koju või?" S: "Ja." E: "Aga hakka siis juba tulema!" Naersin veidi ja ütlesin, et ei saa, eksam on. Em arvas, et peaksin siis peale seda siiski tulema, sest lumetorm Monika plaanis hullama hakata. No kui öeldakse, et tule loengutest ära, siis eks ma ikka kasutan võimalust. KUIGI need 2 loengut, millest ma puudusin, olid mu lemmikud. Peale eksamit läksin Tasku Peetri Pizzasse istuma. Sõin singi-ananassi-seene

Minu nädalavahetus: We are young, we run free Stay up late, we don’t sleep Got our friends, got the night We’ll be alright Travie McCoy - We'll Be Alright. oli tore Kose-Joti-Tade nv, yesyes. 

Kui ma juba ühe korra olen teiste blogisid quotinud, siis ma võin seda veel teha. Rõõmus Nele made my day, kui ma ta reedest blogiposti lugesin. Mulle meeldib inimesi vaadata. Äge kuidas inimene lihtsalt teeb seda mida tahab ja ei mõtle. Meeldib näiteks kuidas Suss mööda tuba/korterit ringi jalutab ja laulab suvalt kaasa. Ma tean, et mina mõtleks enne sada korda, kas ma laulan mööda või ei. nii nummu. :')

Jään ennast vist igavesti teistega võrdlema.

Loen Anne saadetud üldkeeleteaduse eksamikonspekti ja mis ma leian: 7. Mis on grammatika? A pain in the ass. Tundub, et ma pole ainuke, kes oma konspektidesse kelmikaid märkusi kirjutab. :D Ja seekord tuleb mul Annega nõustuda! pain in the ass it is.

Huh, kogu selle hullumeelse nädalavahetuse kõrvalt said ka kõik homsed kodutööd tehtud. Elu on lill, or what? Vahepeal kui ma siin istusin ja järsku taipasin, et toas on kottpime, valitseb täielik vaikus ning et akna taga on kõik lihtsalt täiesti vaikiv, siis oli hetkeks creepy küll. Selline üksi jäetud preili tunne oli, aga lõpuks sain sellest üle. Mulle ju tegelikult meeldivad home alone'id. :) Aga nüüd kui ma telekast "Üle heki" hakkasin vaatama, tuleb jube uni peale. Eks paistab, kas vean saate lõpuni välja. Never knows. Aga teate, olge tublid! eksjuonju. :' Viige enda unistusi ellu n'stuff.

Mia Susanna Oja says (15:12) mul jookseb jällllllle ninast verd :( Age Kruusamägi says (15:12) aga päriselt, miks`? mine arsti juurde kutsu kiirabi niiiii nunnu :')

Age Kruusamägi says (14:53) antenn jagab biiti   Siinkohal viide 5.detsembri esimesele postitusele. :D

Mia Susanna Oja says (14:51) -.- olen kade, jaa Age Kruusamägi says (14:51) kui ma sellist inimest kohtaks, kes mu kirjeldusele vastab, siis ma oleks ka

Ahjaa, kolm asja veel. Esiteks, suur aitäh, Risto, kes sa parandasid meie väga annoyingult vigase kraani keset ööd ära. Teiseks, suuur vabandus, Kertu, et ma naersin, aga ma tõesti ei suutnud vastu panna. Ja asi polnud selles, et need naljad sinu pihta käisid, vaid naljades endas. Oleks need ükskõik, kelle teise kohta käinud, ma oleksin samamoodi lagistanud. You know me, bad humor makes me rofl. Ja kolmandaks, peale seda Lõunaka loomapoe külastamist olime me Agega veendunud, et igal pool olid kilgid. Kui näiteks elektrit polnud ja me taskulamp käes kahekesi minu tillukesse pimedasse tuppa läksime, tegime me ideaalset tiimitööd. Mina kuulsin häält ja mõtlesin, mis see olla võiks ning Age edastas reaktsiooni: kiljatas ja jooksis toast välja. Sellest piisas mulle ka, et ma ei tahtnud enam seal toas kauem viibida. Then again, pärast me läksime ja heitsime kõik koos sinna kilkide hulka pikali ja polnud hullu midagi. 4.- a piece.

Jah, küllap eelmine blogipostitus juba andis aimu õhtute intensiivsusest, mölast ja heast tujust. Kuid siiski ma leian, et keda siin ei olnud, ei saa eales mõista selle nädalavahetuse hiiglama sick'i naljavalikut ning suurepärast seltskonda. Esimesest õhtust nagu ei teagi miskit märkimisväärset rääkida. Mitte, et halb oleks olnud, aga laupäeva õhtu lihtsalt ületas oma mölaga kõik piirid. :'D Esimesel õhtul istusime külalistega maha ja lobisesime ja tegime LANpartyt ja olime vahvad. Ahjaa, võiks vist üldse mainida, et kes meil külas käisid. Kõigepealt tuli kella poole üheksa paiku Kosekandist üks autotäis rahvast: Age, Erki, Kertu, Meelis ja Risto ning veel rohkem õhtul ühinesid meiega veel väga r(R)õõmus Nele, Mammu ja Mehis ning mingil määramata ajahetkel Laura ja Anti. Plaan oli veidi siin tiksuda ning siis küla peale minna, aga kodus oli tore küll ja sel õhtul me ei viitsinudki majast välja minna. Pidulised vajusid vaikselt uksest välja ning me, kes me alle jäime, pugesi

Täna oli lihtsalt maailma kõige parem ärkamine. Kui mingi kole äratus mu venna telefonist mu peale karjuma hakkas, krapsasin püsti, jooksin lauani ja vajutasin selle kuss. Ise samal ajal pingsalt mõeldes "mis päev täna on?", "kus ma täna minema pean?", "KAS ma pean täna kuhugi minema?", "whaaat?!". Siis taipasin: on neljapäev, õues paistab imeline päike, mul on toas jubevärske õhk, ma magasin terve öö maailma kõige sügavamat und, mul on üks loeng ja norra filmi vaatamine ja märkimisväärselt hea tuju. Eks nii juhtub, kui õhtu msni-peo ja naltsidega lõpetada. Mu sisetunne ütleb, et tänane koolijalutamine tuleb sama wonderful kui mu hommik siiani on olnud! (':

Mia Susanna Oja says (23:52) 7 min veel Merilin-Ingrid Münter says (23:53) :) sa oled nii armas Mia Susanna Oja says (23:53) haha, mismõttes? sest ma idioot olen? : D Merilin-Ingrid Münter says (23:53) mkmmmmmm sest sa oled Merilin-Ingrid Münter says (23:54) väiksed asjad nagu horoskoop kell 12 öösel   teate küll, mida ma väikestest asjadest arvan. means the world, kui keegi mulle nii ütleb. :'  <3

Ma tavaliselt ei harrasta selliseid asju, aga.. here it comes. Mer'i blogipostitus, mis mulle hinge läks. Must copy! (ütlesin viimased kaks sõna just roboti-häälega) Mõni on ikka geniaalne. Just need vähesed ja supersisuga laused. Nt kui trükin telefoni midagi, teen pausi ja siis ta küsib, et kas vaatan telefonist unenägusid. Et vb olen paremad sinna salvestanud. What? Sweeeeeeeeet! Või siis kui enne lahkuminekut mainib ära, et kuule sinust küll Kädit ei saa. Vihje oli ilmselgelt mu jalanõudele, mis lumes hirmsasti krudisema kipuvad:)

Maeiteemidagi-maeikäikuskil. Lihtsalt tunnen, et eksisteerin. Ühes oma rüperaaliga ja kooliga ka, aga kool ajab mind mõnikord lihtsalt asjatult endast välja. Kui muidugi välja arvata juhud, mil me Triinu, Tene ja Maritiga enda juuste varjus kõõksume ning Triinu läbi naerupisarate poetab "Sa oled kogu aeg nii õnnelik." Iidsed tsivilisatsioonid on ametlikult minu suurimaks vihaobjektis, yesyes. Täna oli mul 10tunnise koolipäeva asemel üks 2tunnine loengupoiss. Ega mul just kõige põnevam polnud, aga kannatasin ära. Seejärel hakkasin Näituse tänavalt koju kõndima ja the winter got me under its spell. Jalutasin mööda säravlumist raagus alled ja tundsin vaimustavat slowmotionit enda ümber. Kõik teised kiirustasid ja olid sihikindlad, aga mina üksinda elasin selles väikses aeglases vaikses maailmas ja piilusin aknast välja teiste peale. Ma lihtsalt nagu oleksin enda mullis edasi veerenud ja eemal näinud neid inimesi jooksmas. Te ei kujuta ette ka kui vaikne oli. Ainult enda sammud

Mis siis kui Sigatüüka kool on tegelikult olemas ja ma ei tea sellest ainult sellepärast, et ma olen mugu?! :'(

Age Kruusamägi says (22:20) Sus Mia Susanna Oja says (22:20) jah Age Kruusamägi says (22:21) Kas me lisaks ilusatele ja koledatele sõnadele oleme leidnud ka mõne eriti gei sõna? Olen ma kunagi öelnud, et ma jumaldan lambikaid küsimusi? :'D

Nädalavahetus oli esimeses osas praktiline, teises osas päris tore. Läbitud sõidueksam, Habaja tšill, Pärna tänava huumor ja laupäevaöine telekamaraton. :'D Eile öösel magasin pool tundi, mis oli ka kogemata ja nüüd mul on uni, yesyes. Hommikul jalutan Ristile ja olengi jälle Tartus. Jään nädalavahetust ootama. Vennene mine vil besøke meg. :') Susanna ja helesinised naeratustega unistused. (ma olen staadiumis, kus mõte ei liigu, nii et heal juhul kuulete homme kõigest pikemalt, kui ma oma üle pea kasvava kodutööde hunniku tagant välja pääsen.)

ehk minu 800s postitus. 26.11.2010 Elu pakub poeesiat ja salapära. Ootamatud kohtumised ja pilgud toovad romantikat. Sa ei muretse, vaid lähed vooluga kaasa. Jään ootama, jaa!

Tänane päev on küllaltki huvitav ja produktiivne olnud. Teotahe on selline sees, et ei saa magamagi mindud. Hommik oli hea ja rahulik ja lumine. Siis oli kodune norra keel ja Ingunni pommitavad küsimused. Peale seda lippasin Vildesse, sõin korraliku kõhutäie ja vana lemmiku Kräsupea. Good old times, Kati, eh? :') Seejärel kõmpisin Ekraani, kus linastus nii kurb ja ilus ja minu vaieldamatu lemmik Harry Potter. Jah, ma võin valju häälega tunnistada, et olen andunud fänn! Jään järgmist osa ootama. Tuleks suvi ainult rutem. Peale Harryt läksin Näituse tänavale vene keelde, kus ma olin jälle liiga tark ja enne mida ma mõnusa "Tarkade klubi" lugemisringi tegin. Sealt edasi kõndisin linna poole. Üritades Triinut telefoni teel kätte saada, jõudsin ma väga mittegraatsiliselt tänavale selili käia, üles tõusta, hea kõhutäie naerda ja siis lõpuks Triinuga kohtuda, et siis koos ristimisele minna. Tänasest olen ametlikult skandinavistika rebane. Laenan vanematele koolikaaslastele ko

Jätkan rutiini "pilla igal hommikul üks asi köögipõrandale"!

Tänasest alates algas minul ja Merilinil kampaania "Oleme Tublid 2010" ja loodetavasti 2011 ka. Aga igatahes tähendab see seda, et aitab looderdamisest, me muutume enda jaoks kasulikumaks. Vot tak. Seega oleks vist siinkohal paslik ära mainida, et ma olin juba eile tubli. Ärkasin hommikul ja õppisin 7tundi järjest morfoloogiat ja liiklust, mis tagas mulle A minu morfoloogia testis ning autokooli teooriaeksami sooritamise positiivsele hindele. Täna vaatasin poolmeelelahutuslikku dokfilmi "Battel of the Brains" ja nüüd hakkan tegelema enda norra keele koduste töödega, et ma maha ei jääks omadega. Seega tsutsufrei ja minu tubliduse või siis ehk pigem asjalikkuse update'e võib siit tihedaminigi ehk lugema hakata. Miski ju peab motiveerima ka. Ja Migga, teeme nii, et kolmas kord läheb õnneks! :'D

hah, beat that! kas teil on sõbranna, kes helistab enne laagrisse minekut ja räägib a la, et "Susanna, Sa ei pea enda madratsit kaasa vedama, ma vean sinu eest."? Ei ole? no shit happens, mul on! ;) vastutasuks väike naeruravi, nagu tema seda nimetab. Saab tehtud!

Ma tegin endale just sellise õhtusöögi, et kuigi ma vihkan toidupilte, oleks tahtnud sellest pilti teha. :D

semiootika. "Tüdruk suudleb poissi." Tüdruk on tegija ja poiss on kannataja. vot tak. :'D

kui te tahate minu stiilis hommikutoimetusi teha, siis pillake igal hommikul köögis vähemalt üks asi maha!

Väikeste update'dega oma virtuaalses elus, siin ja seal, keerasin koos sõbrannaga uue lehe. Täna on minu ülejäänud elu esimene päev. Let's enjoy! Kuigi.. veidi valel ajal alustan seda uut elu. Tähtajad ootavad mind juba esimestel päevadel. Aga ehk annavadki põhjust ennast kuidagi kohe stardijoonel tõestada. jadööd.

lillekas says (19:36): mul ükskord oli ka see, et olin keni juures eks siis istusin ülikaugel arvutist ja ta oli arvuti taga, nägin su profiilipilti ja karjusin, et OHHH susannnaaa! siis ken imestas, et ma nii kaugelt nägin, alguses mõtles, et ma tajusin raudselt kuidagi su kohalolu haha! Jeg liker det! :'D

"No ega mina süüdi ei ole, et ma selline pohhuist olen. Aga noh.. (pilk minule) ma olen parimalt õppinud!" mõlemad naeravad üle linna. :D

Yiruma on viimasel ajal lihtsalt niiiiii minu meeleolumuusika :') ja siis Poets of the Fall, Everlast, Lifehouse ja Linkin Parki - Iridescent moodustavad kõik ülejäänu! <3 muusika on veel parem kui kunagi. :'

Neljapäevast jäi midagi puudu. Reede oli seltskond, klatš ja Tartu pubid. ning laupäeval polnud üldse halb ärgata selle peale, kui noormees sulle roosi ulatab. :') päeva märksõnad: ahjuvõikud, lebo ja õhtune selskap.

üksik kurbik.

Dear World, We are real, but for some reason, you call us rhinos. Sincerely, Unicorns.

MA KIRJUTASIN. :') Mitte kohustustest, mitte sest kellelgi oli vaja, vaid selleks, et kirjutada. Mitte miadgi mainimisväärset küll, aga ehk sain käe soojaks. "Ken-Kristjan jäi vaikseks. Ta keerutas räsitud kõrt oma nõtkete sõrmedega ning jälgis klaasistunud pilgul seinapraos tunglevate sipelgate emotsioonitut elukäiku. "Huvitav, kas nad oleksid õnnelikud, kui nad suudaksid mõista, et neil puudub ilumeel," mõtiskles poiss. "Üks olulisemaid omadusi, mis eristab mind sellest sipelgast. Mina oleksin nende asemel eufoorias." Ka Reet jäi enda eelnevalt peetud monoloogi üle järele mõtlema. Samal ajal luristas ta enda kõrrejoogi lõppu ning ahmis endasse allesjäänud sigareti mõrkjat mekki."   Üks katkend saavutatust. soojem hakkas küll. :)

susanna! says (22:26): aga ilus on ka . :') kas sa ei ole kunagi tähele pannud, et kõik kurb on kuidagimoodi ilus? merilin says (22:26): muidugi on susanna! says (22:27): nii nõme, et kui sa kurb oled, siis sul on aega mõelda sellele kui ilus kõik on, aga kui sa oled siiralt rõõmus, siis sa lihtsalt naudid hetke ja ei mõtle sellistele asjadele. okei, juba jäin kuss. :' D merilin says (22:27): sa oled nii sina praegu! 

ahjaa. ja mis minu melanhoolsusele veel eile korraliku põntsu pani. voodisse pugedes kuulsin järsku laua peal telefoni helisemas. kerge torinaga ajasin ennast taas püsti ning nägin, et helistajaks on keegi salapärane "Varjatud". Võtsin telefoni vastu ning madal ning veidi ärritunud naisehääl küsis "Kas teie kutsusite kiirabi?". Veidi ehmunud ja segaduses ütlesin "ei!". Ta torises veel midagi, püüdsin talle selgeks teha, et ei tea asjast midagi ning siis ta lausus veel, et "nojah, keegi teie tuttavatest andis meile teie numbri ning ütles, et te olete kannatanuga koos." ei osanud kippu ega kõppu lausuda, lõpetasin triviaalsete viisakusväljenditega kõne ning pugesin ehmunult ja kerge creepy tundega naha all voodisse tagasi. vot tak.

Jah, just Merilin-Ingridiga lobisedes sain ma täpselt aru, mida tähendab väljend "Kodu on seal, kus on su süda." Mõnikord tuleb mul asjad kõva häälega välja öelda, et ma neist aru saaksin. Seepärast... Tuhat tänu suurepärase nädalvahetuse eest, sõbrad!

Ilmselgelt ei kujune novembrist minu blogi uus rekordpostituste kuu, aga ma vahepeal pajatan veidi ikkagi. Hellõu, Tartu! Hellõu, ülelaskmine! Hellõu, Midnight Sun ja melanhoolia! Istun oma pesas, punane kleit seljas, liiga lühikeseks lõigatud juuksesalk silmas ja kuulan Lifehouse'i, Poets of the Falli ning taevapisaraid aknaklaasil. Selline tunne on, et tahaks hästi sügavalt sisse hingata. Mõnikord tuleb selline tunne ja peale hingamist on jälle killuke lihtsam olla. Nädalavahetus oli tore! Jah, tore. Reedel käisin Volkonski "Viimast suudlust" vaatamas Genis. Te oleksite pidanud seal olema. See oli jälle üks neid õhtuid, mil ma kuul(a)sin vaikust. Selles saalis oli vaikus kuidagi nii kandev ja sõnad jäid palju kauemaks õhku rippuma kui tavaliselt. Etendus iseenesest jooksis minu jaoks vahepeal veidi kokku ja oli liialt staatiline, kuid siis tuli jälle paar pensionäri nalja ja ma turtsusin oma kohal naerda. Peale etendust seisin üksi seal eesruumi nurgas ning üks noor

Age says: sinu asemel ja sinu ideedega ma ainult panga ülekandeid teekski. haha, nii nunnu. *icc* vähemalt Age peab minu loomingust lugu. :'D

Do I dazzle you? 

ohjah, what a night. :D

Mari-Ann: "Kui sina ütled, et midagi on nunnu, siis see võib väga veider olla." what's that supposed to mean. :D

Minu kodu on sinu kodu sai just uue tähenduse.

Nick and Norahs Infinite Playlist! minu uus lemmik-lemmik-lemmik film. :') ar-mas-tan!

Täna oli tore päev. Mulle meeldivad toredad päevad. Ja euroopa ideede ajalugu on ikka veel nii lavlimavli ja semiootika on siiani mindfuck ja kallidel ning paidel pole tõesti viga midagi. (: Nüüd on lebo-lebo-lebo. Filmid. Raamatud. Tumblr. Ja ehk isegi natuke koolitöid. :'

We go way back. She's kind of like my better half.

ma lihtsalt enda  tarbeks teeks siia nüüd nimekirja ilusatest-headest-toredatest näitlejatest, et ma teinekord ise teaksin. mõnikord läheb vaja, aga siis ei tule üldse meelde. ja ei jonni, et siin hästi tüüpilised nimed on, ega nad ilma asjata popiks ei saanud.. :'D mehed Andrew Garfield Johnny Depp Robert Downey Jr Cillian Murphy Bradley Cooper Leonardo DiCaprio Joseph Gordon-Levitt Jude Law Penn Badgely Edward Norton Elijah Wood Shane West Orlando Bloom Heath Ledger Gerard Butler Jason Statham Adrien Brody Patrick Dempsey Michael Cera naised Zooey Deschanel Angelina Jolie Samaire Armstrong Winona Ryder Kristen Stewart Dakota Fanning Kirsten Dunst Anne Hathaway Audrey Hepburn to be continued...

Igatsen koduseid pikki hommikuid, mil ma lihtsalt nautisin fakti, et ma eksisteerin.

Hommik algas jälle kellakeeramisefeiliga. Kui ma selle olin veidikese lisaunega ületanud, tulin msni, kus Migga msni-nimi mind nõnda kummitama hakkas, et pidin Poets of the Falli diskograafia tõmbama. Ja nii ma siis tümmisin, nosisin, õppisin ja vaatasin the big bang theory't. Veldig bra. Kella kaheks läksin kooli, kus sain teada, et mind peetakse meie kursuse arvutifriigiks. Tehnikaalastes küsimustes vaadatakse mulle otsa, a little funny. *its* Täna käis Ingunni mees Lars ka meil külas ja rääkis, kus nad Norras elavad n'stuff. Istusin ja vaatasin suu lahti. Täiesti hämmastav muinasjutu elu on neil seal Norras, ma ei saa aru, mida nad siin Tartus kükitavad. Nüüd igatahes tulin koju, pleilistis on Everlast, Lifehouse ja Poets of the Fall, mis kõik on väga lovely. Nüüd teen kiired õppimisringid, siis väikse tõlketöö ning sellele järgneb õhtune lebo koos mingi hea filmiga ehk. Ja loomulikult Grey kuuenda osaga. Vot tak. tsiu.

triinu says (23:45): appi laamad on nii napakad *its* :D

susanna! says (22:23): praegu läheks istuks sinuga peldu ielale maha, teeks väikse skåli ja räägiks kohvri-nalju !! triinu says (22:24): see oleks küll super-hygggelig See oleks lihtsalt kirss tänase päeva otsa!

susanna! says (22:16): :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D ma arvan, et Sa oled Tartu kõige naljakam inimene Su huumor sobib mulle :D triinu says (22:17): ma arvan, et ei ole, kuna sa tulid tartusse ja pakud tugevat konkurentsi :D damn, kes oleks osanud arvata, et maailmas leidub inimesi, kellele mu kohvri-huumor peale läheb. :D 

Genereerime Triinuga tõlkeseminari stiilis norra keele koduse töö lauseid! Tuntud näitleja on tuntud. See, kes on näitleja, läheb kõige ees. Maailma väiksem suusataja läks kõige ees. DROP DEAD! XD (jah, te ei peagi naljast aru saama. aga me Triinuga siiski kukume laudade ja voodite alla naeru tõttu. vot tak!)

hah, ja ma hakkasingi asjalikuks. Ise ei suuda ka uskuda. Koristasin 3h korterit, mis isegi eriti sassis polnud. Pesin pesu, põrandaid, tegin riidekapi korda, pesin peeglit etc. Seejärel istusin oma rohelisse biinbäägi ja vaatasin "Rainmani" lõpuks ära ning siis lippasin esimest korda elus Siilu poodi, kus oli, erinevalt Kuu poest, väga meeldiv müüja. Siis tulin korterisse tagasi ning mõtlesin, et teeks pannkooke. Kuna ma tavaliselt alati retseptidega feilin, siis toppisin lihtsalt oma suva järgi kõik asjad kaussi kokku ning lõpptulemus oli ideaalselt magusad pannikad. Poole pannikaprotsessi vahepeal mõtlesin, et peaks ikka mingi soolase roa ka tegema. Siinkohal tuleb kuhugi linnuke teha: ma KEETSIN endale riisimögla. Jah, just nimelt. Kes mind vähe paremini tunnevad, ilmselt teavad minu suhet toidu keetmisega. Igatahes.. nii tubli olingi. Nüüd tuleb sellele home alone lebo nädalavahetusele joon alla tõmmata ja õppima hakata. Vene keel ja norra keel! yeeesss. Btw, see oktoo

Mõtlesin ja muretsesin, et mis ma siin Tartus üksi peale hakkan, aga nagu ikka leppisin ma faktiga, et üksindust nautida. Kes üksi olla ei oska, ei oska teistega koos ka. Alustasin hommikut lebo ja teleka ja asjadega. Siis mõtlesin kaltsukatretile minna, aga midagi ostuväärilist ei leidnud. Esialgu ei leidnud neid sekkareidki linna pealt üles. Kondasin oma kõpsudel mööda tänavaid instead. Siis tulin korra korterisse tagasi, istusin, tegelesin msni-lobisemisega ja kell 18:30 seadsin sammud Ekraani poole. Jah, ma käisin üksi kinos. Ekraan on niiiiiiiiiiiii armas kino. Tegelt ka. Sinna lähen küll tagasi. Seal isegi pole imelik üksi käia. Hoopis selline mõnus filmihuvilise tunne jääb, kui seal üksi istuda ja oma assotsiatsioone luua. Seda ma kordan, for sure! Social Networki käisin vaatamas muidu. Andrew Garfield. <3 Mm.. iseenesest mulle meeldis see film. Väga isegi. Aga see lõpp oli kuidagi liiga lihtne ja järsk. Ma olen ju puäntide fänn. *its* Aga jah, seal rõhuti rohkem protsessile

Ahjaa.. ja Riia kohta veel nii palju, et esimest korda elus oli minu nime moonutatud. Enamasti on mind ikka Susannaks nimetatud, kuid seekord seisis bussipileti peal vähe rahvusvahelisem Susan.

Hei, paksud! Ma olen Riiast tagasi Eestimaa pinnal. Reis oli iseensest nii ja naa. Seminar oli natuke feil, aga see-eest saime kursakatega veidi bondida. Seminaril harrastasime me kas kõrvade teritamist või mute'i peal naermist. Esimesel päeval naerutas meid lepardimustrilise pluusiga kogukas daam Hanna ees ning meid Triinuga muidugi naerutas kõik muu ka. Teisel päeval pidime me Triinuga ära lämbuma feiknaeru ja tõlkefeilide kätte. Raske oli. :'D Kolmapäeva õhtul jõudsime peale 3 tundi ja 50 minutit Riiga, viskasime asjad hostelisse, kus mina isiklikult jagasin tuba kahe Leedu tüdrukuga, ja läksime linna peale kolama. Kõigepealt kondasime kaheksakesi koos ja otsisime kohta, mis tunduks piisavalt äge, et sisse minna, aga peale mitmetunnist rännakut jäi selline koht leidmata. Neli meist läksid tagasi hostelisse ning 4 vaprat - Triinu, Marit, mina ja Marianna, jätkasime otsinguid. Peale vestlust mõne kohaliku noorega lõpetasime ühes väga pika nimega kohas, mis asus Peldu ielal.

Oeh, ma olen jälle koos oma vana sõbra Erich Maria Remarque'ga. Ma armun temasse ikka ja jälle. "Viimaks ometi üks tütarlaps, nagu olema peab, ilus, loomulik, ja mis kõige olulisem, atmosfääriga," - ta jättis lause pooleli - "kas sa ülepea tead, mis on atmosfäär?" "Õhk, mida autokummi pumbatakse," selgitasin sapiselt. "Muidugi," ütles ta haletsevalt ja põlglikult, "õhk muidugi! Atmosfäär, aura, sära, soojus, saladus - see, mis ilu tõeliselt hingestab ja elavaks muudab - aga miks ma seda räägin, sinu atmosfäär on rummiaur - " :'

Kertu. says (18:08): :O kuule sul on mingi kahtlaste isikute ligitõmbamis võime? :D:D ohjah, eks ta ole, eks ta ole! :'D

Praegu on selline aeg, et ma ei julge seisma jääda.. kardan, et see lakkamatu viitsimine ja teotahe kaob ära. Ta võiks veidikeseks jääda, seltsi pakkuda. Siis ma isegi kirjutaksin ja loeksin ja haaraksin kõike tarkust endaga. Muidu läheb ka hästi. See nädalavahetus mõjus mulle jubemeeldivalt ja tänane presentatsioon oli veldig bra! Käisin täna raamatupoes tiksumas. Tore oli. (: Vaatasin, et seal on hässsti cozyd aknaalused istumiskohad, kus võiks ju kõige kallimaid raamatuid lugemas käia. :) Toiduostoksil käisin ka ja see kujunes tavapärasest nauditavamaks. Ja Tartu kodu oli ka nauditav.. olin usin ja tegin süüa ja tegin isegi oma ndebele keele uurimuse ära. Käisin blogiposti kirjutamise vahepeal uue päeva horoskoopi lugemas: Uus intellektuaalne väljakutse paneb sinu vaimu proovile. Õnneks on sul varasemaid kogemusi, millele toetuda. Aktiivne eluvaade tuleb samuti kasuks. that's what I'm talkin' 'bout. Tegelikult tahtsingi asjad paari sõnaga kirja panna. "

triinu says (23:56): vähemalt ibsenil on lausa hämmastavalt kohevad juuksed tundub, et kellegi arust on veel igas asjas midagi toredat. :D:D:D

Tegelikult, kui ma nüüd siin asjade üle järele mõtlen, siis eilne õhtu oli too good to be true. Palun tagasi eilsesse õhtusse koos Murilini, venna ja karja kosekatega. Ma jääksin hea meelega sinna. Aitäh.

Olin eile tunnistajaks kahe sõbranna taasühinemisel. See oli päris õnnelik kohtumine. Need olime ju mina ja Mürka. Kohtusime pealinnas, seal kus talle meeldib. Järelikult kodus. Tegime kiire ostoksi ning läksime mu venna juurde, kus timbulimbud catch-up'ida said. Seal ennast ilusaks tehes rääkis ta mulle ühe loo ka, mis põhimõtteliselt ütles mulle, et minu helesinine unistus on täide läinud. Ta arvas, et see lugu teeb mind kurvaks, aga kõik oli otse vastupidi. Kõik tundus järsku ideaalne. Ühel hetkel, kui me tundsime, et me oleme piisavalt kenad, läksime me Vice'i, mis lõpuks kujunes lihtsalt tõsiseks kose peoks. Üks hea pilt sai ka selle õhtu jooksul jäädvustatud - mina, Migga, Merilin ja Caroline. Punahuulsed bestikad. Eks varsti näete. Õhtu mööduski enamasti Vice's. Kuskil enne kolme liikusime tõsiselt ülerahvastatud Levvi, suures segaduses töllerdasime seal veidi ringi ning jõudsime Muriliniga hoopis järeldusele, et Hess sounds like a plan. Mõeldud-tehtud. Üks igati as

22.10.2010 Ebaharilikud lood ja ebastandardne käitumine? Võid endaga anda kõneainet ka kollasele ajakirjandusele. Mu tänane horoskoop. Arvestades, et ma täna Muriliniga linna pralletama läheme, siis kas ma peaksin muretsema? :'D

susanna! says (15:16): +o( sel juhul tapke mind ära. :) Kertu. says (15:16): oooo..we will susanna! says (15:16): sänkju. true friend! Kertu. says (15:16): pigem (tapame)  ***i ikkagi Kertu. says (15:16): sind meil võib tarvis minna veel :D haha, nii nunnu. :'D

Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.

Suss ja mingi poiss peavad vene keeles kirja panema üksteise välimuse ja siis nad küsisid üksteiselt järjest, et mis pikkus ja mis figuur ja millised silmad ja etc. Poiss: Milline figuur sul on? Sus (suht casual-usualilt, ilma mõtlemata): täidlane. Poiss: Kindel v? :O:O (ohjah, you should've see his face. see oli niiiiii naljakas. :D ja siis ta kirjutas sihvakas. :D)

ma nägin täna niiii imelik-õudset unenägu. See oli ilmselt inspireeritud ühest Grey Anatoomia osast. Ma ei tea, kas te teate seda. See, kus on see naine, kes on kogu aeg hästi õnnelik ja siis tuleb välja, et see lakkamatu õnn on ainult ühe mingi kasvaja pärast. Ja siis ma täna unes nägin, et avastati, et ma olen ka õnnelik ainult sellepärast, et mu mingil ajuosal on midagi viga (sorri, ma pole terminoloogiaga kursis.) ja siis ma pidin opile minema. Ma seda enam ei näinud, kuidas ma opile läksin, aga ma olin nii kurb kui üks õnnelik inimene olla sai. Mul oli niiiiii kahju, et ma polnudki kunagi päriselt-päriselt rõõmus ja cheery olnud ja et edaspidi ma ei saanud seda olla ka. ilus mõte, millega hommikut alustada. (: aga ma ei tea.. mul on vist siiani ajuga midagi, sest mul on endiselt hea tuju. :D

Ms. Izzie aka haige värdja šedööver.

Minu pesa. (: (tulukesed annavad päriselt mu pimedas toas rohkem efekti, aga timbulimbu on ikkagi.)  Mu sõbrad on alati minuga. (:  Dream-catcher. *süda* öökapiraamatutpole. Püüdsin sügist täna enda lemmikul vahtrapõllul. (: Vabandan piltide kvaliteedi pärast, aga ma tõesti ei viitsinud siin õhtuhämaruses jännata, tahtsin lihtsalt miski ära jäädvustada. Teinekord teen korralikumalt. (:

Nädalavahetus on olnud küllaltki kodukootud kui Age sünnipäev ja suvikõrvitsa söömine Jaanise juures välja arvata. Age sünnipäev oli mõnus ja hubane. Enamasti hängisin enda taunost sõbra Erkiga ja vahepeal lobisesin Ergo ja Kaalri ja Age ja Kairega ka. Ma arvan, et sünnipäeva maskotiks oli viirpapagoi Alejandro, kes nüüd Villu omandiks on. Nofi juures oli lihtsalt segane seltskond ja kaardimäng. :D + tõsiasi, et Imps suutis väga legendaarselt pitsi ära lõhkuda ja Ras suutis üsna kelmikalt kaardimängu kaotada. :D Täna olen kodus passinud ja isegi õppinud ja filmi vaadanud ja Gossipiga jälle algust teinud ja muidu äge olnud. Nüüd ma suren igavusse, aga elan üle.. Homme hommikul lähen taaskord 8:45 bussiga Tartumaale ja käin ilusti koolis. Tegime Triinuga pakti, et see kes järgmisel nädalal rohkem koolis käib, võidab. :D Muidu on tegelikult küllaltki melanhoolne nädalavahetus olnud. Suht üksi ja oma mõtetega, aga äkki ongi parem. Sain paar ideed juurde ja ehk törtsuke julgust ka.

Ma olen õnnelik, et ma üle pika aja vahelduseks kurb olen. Good old times: tassitäis kakaod, oma tuba, Grey anatoomia, vastupandamatud vikerkaarevärvilised pisarad ning mina ühe parjalt suure teki varjus. hea.

Plaan selleks reedeks: hommikul ärkan, teen ära enda yrkenite jutu, käin Konsumis ostoksil, nolifin ning seejärel üritan ennast arvestatavalt ilusaks teha, et siis pealinna Age sünnipäevale minna, et siis hiljem koju tulla ning uhkes üksinduses selle pehme teki varju magusasse unne vajuda. (: vat nii. Kui Kosel sõpru pole, siis tuleb ise nende juurde minna. pea on mõtteid täis. kas sa nüüd tead? või olen ma paranoiline? (võinoh, seda olen ma nkn. :'D) kes sina oled? kuidas sa mulle vastaks, kui ma küsiks? kui kaua ma sind näinud pole? kui kaua ma sinuga ennast lihtsalt pisarates laua alla pole naernud? mõtlen, et sul on ilus olla. kuidas sa reisil hakkama saad? kuidas sa oled mõelnud kõiki neid asju, mis sa öelnud oled? mõtlen, et mu mõtetes on nii palju sinasid. jah, öö liialdab. läksin tuttu.

susanna! says (22:22): okei, ma hakkan normaalseks :) :D timbulimbu-merilin says (22:22): :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D päeva kild

Ma ei räägi kunagi, kui mult ei küsita. Mitte kellelegi, mitte midagi. Küsige, kui teada tahate.

Teate, ma tulin oma tavapärases õhinas koju, jõudsin ilmas pettuda, kuid siiski lõpuks õnnelikult koduuksest siseneda ning pool tundi hiljem ma avastasin, et mitte ühtegi mu sõpra pole Kosel. Ja Erki, kui Sa nüüd jonnima tahad hakata, siis tea et Sa ei ela Kosel ja Sa mängid palli. -.- What should I do?

timbulimbu-merilin says (14:07): sa oleksid võinud selle salati kellelegi pähe kogemata ajada :D see oleks naljakasolnud :D:D susanna! says (14:08): TSHHHH!!!!111 veel rohkem piinlikust timbulimbu-merilin says (14:08): tõuse püsti ja küsi kõva häälega, kus on lähim taaraautomaat :D:D:D:D:D:D sick bastard, ma räägin. :D

susanna! says (14:05): Merilin! Ma valmistan endale praegu piinlikkust! :D timbulimbu-merilin says (14:06): ära muretse ma arvan, et teised on ammu sinu iseäraliku käitumise ja vaimse ebastabiilsusega harjunud :) susanna! says (14:06): hahahahah,- need teised pole mind elusees enne näinudki :D:D timbulimbu-merilin says (14:07): see ei võta kaua aega, et aru saada, et sa oled seal ruumis see "special" :D

Teate, kui te sööte salatit ja te järsku tunnete, et te enam ei soovi, aga ei oska sellega midagi peale ka hakata, siis visake see maha. Mina näiteks just tegin niimoodi. :D

susanna! said (12:21): mu lemmikhetk nädalas. istun üksi oma lemmikloengus, burn'i pudel kõrval, nosin pitsalootsikut ja kuulan tarka juttu ning tean, et in no time saan ma koju minna. (:

Teate, homme saab koju ja see taaskord muudab mind nii õnnelikuks. (: Niimoodi võib veel mulje jääda, et mulle ei meeldigi Tartus, aga see if I care. Olen kodulembene. Teen edale ühe järjekordse pika koduse nädalavahetuse. Reedel Age sünnale ja ülejäänud päevadel ilmselt pean endale ise lõbustusi otsima, sest kedagi väga vist ei ole Kosel, aga will do!

kaisa says (16:20): sa oled joonud v? nii muuseas küsin susanna! says (16:20): ei ole kaisa says (16:20): ok siis sul on cool tuju nagu alati nii on õige (Y) hahaha, nii nunnu. :'

ahjaa, ja Nightwishi - Tristania ehk siis Nightiwishi versioon Carmina Buranast :O:O:O GREAT SUCCESS!!1

Teate täna poolunes, kui Mer mööda korterit ringi tuuseldas, leidsin ma ennast mõttes laulmas ühte laulu, mille viis ja sõnad mulle EALES niisama lihtsalt pähe ei tuleks. Võib lausa öelda, et ma ei tea selle laulu sõnu ja viisi, sest ma alles sain selle enda playlisti ja ma ei ole just kõige helgema mäluga tütarlaps. Aga mul millegi pärast oli nii tunne, et ma tean, mis laul see on ja siis ma tulin hommikul kontrollima ja oligi nii. Mul on üldse selle lauluga mingid imelikud lood. Linkin Park - Iridescent

Täna sain veidi enda unistuste õhtut nautida, homme lähme ristime pliksidega Mammu klubihundiks. Kaua nii saab. :'D Muidu olen haige timbulimbu, kes üritab nüüd ilmatult nunnuks hakata!

merilin says (22:22): ei jesus christ merilin says (22:23): sa kunagi õpid kaa minu vigadest või merilin says (22:23): nahui ma neid üldse siis tegin kui see pole true friend, siis ma ei tea, kes on! *süda* edit: loen juba mingi sajandat korda seda postitust and i love it!

triinu says (13:34): hei susanna! says (13:34): tsiu triinu says (13:34): ops, sa ei ole see inimene, kellega ma tahtsin rääkida :D:D kursaõed on mul nutikad. :D

Nädalavahetus oli sündmusterohke: kross, Mammu sünna ja hooaja esimene oxapidu. Mer arvas, et ma peaksin nädalavahetuse kokkuvõtte sellise tegema: :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D Ega ma siis ei hakkagi rohkem tähemärke sellele kulutama. :'D Täna tulin enda Tartu koju ära, nolifisin veidi ja siis otsustasin veidi elu ilusamaks teha. Panin enda voodipeatsi külge värvilised tulukesed, mis loovad toas ideaalse õhkkonna ning hakkasin Grey seitsmendat hooaega vaatama. Sellega võib teate täitsa ära harjuda. (: KH kutsus mind homme õhtul Vildesse, aga siis ma peaksin otse koolist minema. Eks paistab, mis ma teen.. ma praegu ei luba midagi. Praegu ma lähen hoopis crashin tuttu, sest nädalavahetus võrdub üks pontsakas unevõlg. Yeeessss. tsiu. (ja minu arust on jube armas, kui preili Murakas mulle vahepeal täiesti lambikate kõnedega naltsi teeb. järgmine laupäev, sis! räägime suud puhtaks ja pead sigrimigriliseks. (: )

Üks võõras noormees kinkis mulle eile Mammu sünnal tumepunase roosi. See oli jubearmas. (': Roos läks kuivatamisele, noormees sai naeratuse osaliseks ja mul polnud isegi kahju, et ma polnud ainuke.

Ma tahaksin nüüd sinna jõuluõhtusöögile. nii väga. :(

supergirl-merilin says (10:45): armas :) susanna! says (10:45): you're sick. :)

Laughter and tears are both responses to frustration and exhaustion. I myself prefer to laugh, since there is less cleaning up to do afterward. (K.Vonnegut) Hah, näe Mer, ma sain aru, mis mind vaevab. Ma lihtsalt pean puhkama! :'D

tänase päeva lühikokkuvõte: there's no place like home <3

Teate?! Täna saab koju minna. (: Igakord kui ma tean, et on kojumineku aeg, siis ma nii hirrrmsasti ootan seda. (: Nagu mu nädalad oleksid 2x pikemad kui teistel. Ma käin ka igal nädalalõpul kodus, ainult et minu 1 nädal on 14 päeva. Eriti veel kui Kosekandis nii palju juhtub ilma minuta. Isegi preili Murakas on minu äraolekul hakanuud magusat sööma and that's something new! Aga nojah, kui mind seal pole, siis keegi peab ju sööma.Ma loodan, et asap saame me juba koos magusat nosida. (: Aga noh, nüüd vahepeal on mu nädalad sama pikad kui teistel, sest ma pean teie mõistes 3 nädalavahetust kodus käima. Will do! okei, ma nüüd lähen teen norra keele sõnade töö ära, siis käin šoppamas ja tulen koju pakkima. :') õhtul näeme!

Tänasest hakkasin päevapüüdjaks. (: Mul oli täna üks kiire ja küllaltki pealiskaudne diskussioon teemal, kas elu peaks olema lihtne või keeruline ja see teema jäi mind hässsti natukene kummitama. Ma leian, et isegi siis kui elu on lihtne, võib lõbus olla. Tegelikult on asi lihtsalt selles, kuidas Sa kõigesse suhtud. Ma arvan, et huviatvust võib ka lihtsas leida. Less is more, teate küll. Kui Sa arvad, et Sa suudad lihtsalt lebamisegi endale huvitavaks muuta, siis tee seda. Isegi kui teised arvavad, et see on maailma kõige igavam ja mõttetum tegevus. Sisetunde järgi tuleb tegutseda. Niikuinii tuleb teinekord janu vahelduse järgi, iga inimene tahab vaheldusrikast elu ja kui Sa ühel hetkel lebadki, siis see ei tähenda, et teisel hetkel ei võiks Sa võtta näiteks mõnda oma hirmu ja seda pihuks ja põrmuks teha. Hirmudele tuleb vastu hakata, ainult et mõne hirmu seljatamine nõuab rohkem aega ja vaimset ettevalmistust; teine aga nõuab vaid sõbralikku tuge. Teinekord võib see isegi lõbus olla.

"Only promise me one thing. Don't take me home until I'm drunk. Very drunk indeed." -Breakfast at Tiffany's. :'

“My relationship with my body is like that of an egomaniac with a self-esteem problem. Mostly I think about myself and how much I suck. But there are rare moments when I walk around for hours and think I look amazing. Either I feel great about myself or I’ve decided some guy is checking me out. Then I catch a side view of myself in a store window or a department store mirror and I’m plunged into despair. If I could always live in a place with no mirrors or disapproving glances, I would think I was the prettiest girl around. ” — Conversations with the Fat Girl by Liza Palmer Millegi pärast mulle tundub, et paljudel tüdrukutel on sama lugu.. :'D

06.10.2010 Kui aasta alguses pidid kokku puutuma vingumise ja soigumisega, siis nüüdseks on need kadunud. Naudid elu, mis pakub lootust ja optimismi. Minu masti horoskoop! :'D

Hei, blogisõbrad. Minu blogi on olnud küll avalik, küll privaatne, küll kutsetega. Inimestele teada ja teinekord mitte nii väga. Enda blogimasina 718s postituses tahan ma avaldada enda uudishimu selle vastu, et kes seda blogi loevad? Ma tean küll, et curiosity killed the cat, aga ikkagi mul oleks päris hea meel, kui kõik kes mu blogi jälgivad kommentaaridesse endast märgi maha jätaks. Et ma lihtsalt teaks. See minu meelest ei ole väga selline asi, mida minu eest saladuses peaks hoidma.. : D See on nii imelik palve küll, aga.. i hope you'd do it for me. :D

Ma just ühel päeval mõtlesin, et mis on saanud minu kirjutamisest? Miks ma enam sellega ei tegele? Kunagi see pakkus mulle nii palju ja ärgitas mind ringi vaatama ja päevi püüdma. Märkasin asju, mida kõik alati tähele ei pane. Kandsin alati märkmiku kaasas, et üles tähendada kõik kentsakad sõnaühendid ja huvitavad mõtted. Isegi Inspiration Point sai selleks puhuks loodud. Mis sai tollest reekvieme kirjutavast poisist; sigarettidest ja kõrrejoogist; Violetast; leinavast lesetriost; teatrist, kus on ainult tüdrukud ning näidendist, milles on miim? Mis sai plaanist ja soovitusest hakata järgmiseks Hemingwayks? Mis sellest kõigest sai? Kuhu see jäi? Minu sisse jäi, aga miks.. seda ma ei tea. Isegi blogikirjutamisel ei vaevu ma enam õigekirjast kinni pidama. Sõnakasutusel ei hoia ma ammugi silma peal. Kõik on küllaltki ligadi-logadi ja ausalt öeldes üldse mitte lugemist väärt. Lugemisvara peab olema köitev ja haarav ja sellest peab jääma miskit mõtlemiseks, aga minu blogi seda ilmselgelt

Koolis ma juba ei viitsi käia, nagu mul ikka kombeks on. :'D Nädalavahetus oli selle-eest tuumatore. Erki ja Age tulid reede õhtul külla mulle. (: Läksime küla peale ja käisime Ristiisas, kus me teiste kosekatega kokku põrkasime ja lobisesime. Rääkisin haldjakõrvadega Kaarliga ja hülgejalgadega Erkiga ja Agega ja Lindaga ka. Ja loomulikult sai Anettiga lobisetud, võinoh pigem kuulatud igasuguseid üllatavaid ja lõbusaid lugusid. :'D Käisime veel vanalinnale ringi peale, tiksusime veel Ristiisas ja tulime koju, kus me veel jutu ajasime ja üsna varsti magusasse unne suikusime. Hommikul ärkasime üsna ühel ajal, tegime ühise töö tulemusena pannkooke ja läksime linna ekskurssijale. Käisime sellistes kohtades ka, kus ma enne pole käinud. Üsna huvitav oli niimoodi Tartu ekskurssiooni teha, et ise avastasid ka uusi kohti. Käisime veel miniostoksil ka ja siis tulime koju pitsatama ja seltskonda nautima. Iga natukese aja tagant tõstsime sõrme püsti ja naersime. Õhtul käisime veel linnas

Kaarel.: no vaata, tavaline inimene sellise asja peale ei tuleks, aga sina tuled:D susanna!:  :D:D:D:D:D hahaha, ma küll tänan, aga Kaarel, i must dissapoint you, ma olen ka tavaline inimene. :D Kaarel.: seda arvad sina:D susanna!: :D:D:D ma tänan, ma tänan. Kaarel.: paabulind võib ka arvata et ta on tavaline kana aga ei ole     msni-jutud, ma räägin nohh! :'D

Kaarel. says (16:38): sa oled 50% ave oja, ma bioloogias õppisin vat, mis huvitavaid asju koolis õpetama hakati, kui meie ära lõpetasime. :D

"Väikseid lapsi ei tohiks voodisse saata. Nad ärkavad alati päev vanemana." -Finding Neverland

:'

ja ma tean, et need pildid jäid liiga värdjas suuruses, aga no.. teie enda huvides, muidu te peaks silmad peast välja kissitama, et teada saada, millist iba me tõelised sõbrannad üksteisele ajame.. :D See on siis stiilinäide meie hüvastijätust, kui Murilin laksu all on. :D:D:D

ma istun oma pehmetes tudukates, saarasoeng peas suure ja koheva teki sees ning teostan tuumanolifimist ja Mer küsib minult :O:O:O-näol, et kas ma täna peole ei lähegi?? :'D hihiii. (:

Susanna istub kahe loengu vahel audikas ning Mer on kodus. susanna! said (13:27): valva läbi neti mu arvutit, kuni ma vetsus käin (: tähe méri says (13:28): olks OU, AHV, ÄRA ÜLDSE VAATA SIIA POOLE! KUULSID VÕI! susanna! says (13:28): :D:D:D tähe méri says (13:29): C'MOOOOON SA JÄLLE PIILUSID TEGELE OMA ASJADEGA susanna! says (13:29): nii nunnu tähe méri says (13:29): SUL ENDAL POLE EKRAANI??? SINA MINE VETSU MA TEGELEN NENDEGA :D She really is a keeper! :'D Ja Erki ütleb niisama, et ta ühe kõrvaga kuulab ja teise silmaga teeb teisi asju. :'D ohjah.. inimesed räägivad msnis viimasel ajal nii köitvaid lugusid, et ei teagi kohe, mida kõike siia ära peistida.. :D mõne inimese vestlused peaks ma siia vist tervete chat logidena tõstma. :'D

Just jõudis kätte see hetk, mida ma olen oodanud hetkest, mil ma täna hommikul silmad avasin. Minu voodi, minu padi, minu tekk, minu uni, minu muusika. Täiesti mina ja maailm. *süda* ja poetandaspaceman saab järjest kodusemaks..

supergirl-merilin says (10:27): näed sina saad aru Tegelikult ma alati ei saa, aga mõnikord on ka helgemad hetked. Jah, me peame Muriliniga juba hommikul vara diipe vestlusi. susanna! says (10:25): tead mis ma tahaks praegu koju nutma minna. lihtsalt niisama Vat selliseid. Istun loengus, nostalgitsen ja tahan hirmsasti koju minna, teki sisse kaevuda ja tükiks ajaks sinna jääda.