atmosfäär.

Oeh, ma olen jälle koos oma vana sõbra Erich Maria Remarque'ga. Ma armun temasse ikka ja jälle.

"Viimaks ometi üks tütarlaps, nagu olema peab, ilus, loomulik, ja mis kõige olulisem, atmosfääriga," - ta jättis lause pooleli - "kas sa ülepea tead, mis on atmosfäär?"
"Õhk, mida autokummi pumbatakse," selgitasin sapiselt.
"Muidugi," ütles ta haletsevalt ja põlglikult, "õhk muidugi! Atmosfäär, aura, sära, soojus, saladus - see, mis ilu tõeliselt hingestab ja elavaks muudab - aga miks ma seda räägin, sinu atmosfäär on rummiaur - "

:'