Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2010 postitused

< / 2 0 1 0 >

no algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, aga ma pean siin viimase aastanumbri sees veel mõned asjad ikkagi ära rääkima.

Täna öösel saatis üks väga dear friend of mine mulle sõnumi ja ütles otse välja, mis ta asjast arvab. Sõnumi lõppu kirjutas, et ta ei hooli, kuidas mina asjasse suhtun. Ja kui ma siis leidsin ennast peale selle sõnumi lugemist südamlikult naeratamas, taipasin, et nii hea on mõnda inimest pea et läbi ja lõhki tunda. Naeratasin, sest sõnum pakatas temalikkusest. Äratundmisrõõm. Missest, et ma oleksin pidanud peale selle sõnumi lugemist ehk kerget häbi või piinlikust tundma, ei saanud ma siiski teha muud kui naeratada ja olla õnnelik, et mul on see inimene, kes mulle selliseid sõnumeid saadab.

Head aastavahetust teile, nublud!
Ma nüüd lähen õgima ja telekat vaatama ja jelly beanse ootama.
ja ma siinkohal mainin kõigile ära, et Ade on totakas timbulimbu!
yesyes.
Tõi mulle just karbi geisha komme ^.^
Meeldiv aasta lõpp: mission accomplished!

expelliarmus!

Laura siin muudkui mainib mulle, et ma blogi kirjutaksin, sest temal olevat igav. Ma ju võin vanal aastal ennast veel viimast korda kätte võtta.
Lugu on nii et.. see aasta on jube imelik olnud. Kõik sai alguse suvest, mis oli täiesssti erinev ühestki teisest. Kõik oli hea ja veel paremgi. Uued tutvused ja hilisöised jutuajamised. Taevalik. Ja no olgem ausad, ega sellist sügistki pole enne nähtud. Ülikool on ikka gümnaasiumiga võrreldes vähe teine tera. Talv on olnud suht kool ja kodu ja viietoaline korter. Jeg liker det!
Merilin ütles mulle ühel päeval, et ma enda uusaastalubadused kirja paneks. See võttis mind küllaltki sõnatuks. Mida mul ikka endale lubada on?! Eks ikka jätkuvat tugevust, õnne ja tervist, aight? no saab tehtud! Ja no ühe asja osas võiks ennast siiski käsile võtta. Ma tahaks nii väga paberkandjal päevikut pidada. Lihtsalt sellist hästi lambikalt triviaalset, kuid samas mõtteküllast.

Homme on aastavahetus, mille ma küllaltki suure tõenäosusega oma kodus veedan. Geek…

rumal, aga uudishimulik.

Naljakas, mul on nii palju asju, mille pärast ma põen ja mille pärast ma nii hirmsasti muretsen ja keegi isegi ei tea, et ma seda teen. See on õige lause, et igal ühel meist on public life, private life ja secret life.

Aga muidu on Harry Potter elu, sõbrad on musid ja täna pole üldse minu päev.

printsess!

Kujutis
Ma olin täna printsess ja kolm inimest isegi ütlesid mulle niimoodi. (':  ma armastan printsesse ehk siis alustasin enesekindluse ja eneseusu kogumist.

Ja mis on üks õige printsess ilma oma tiaarata...

Vi dro til Sverige.

Lapsed läksid Rootsi. Näeme jõululaupäeval!
Kallid-musid-paid.

(ja kui kedagi huvitab, mis ma vahepeal tegin, siis same old-same old, aga jubetore. (:

Merry holidays!

mim

Täna sain taaskord kinnitust, milleks sõbrad vajalikud on. Kui Sa oled jälle hulluks minemas, siis ta ütleb sulle paar asja, mida sa tead, aga uskuda ei taha ja teeb täiesti idiootse nalja ning mõneks hetkeks sulle tundub, et kõik ongi jälle täiesti korras. (':

naljakas.

Kuna ma olen vahel veidi rumal, siis ma istusin täna hommikul päris tükk aega Joti bussikas ja mõlgutasin elu puudutavaid mõtteid. Jõudsin päris mitmele järeldusele. Naljakas, nüüd tulin koju ja lugesin oma horoskoopi, mis ütles mulle, et ma jõuan nende järeldusteni. Natuke naljakas, yesyes.

rõõmus.

Rõõmsal Nelel on kuidagi jube rõõmus omadus inimesi rõõmsaks teha. (':

isiklik blogi.

Mia Susanna Oja says (11:36) What's wrong with you? You're so random. :D  kertu karner says (11:36) olengi :D ma ei saa :D  ma kirjutan sulle alati kui ma sinuga räägin kõike mis mulle pähe tuleb :D sa oled nagu mu isiklik blogi :D

ccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccc

Eesti keel - C!  Great success, yesyes. :)

nädalavahetus nr. LEMMIK-008

Ma mõtlesin, et teen seda Mary stiilis teemat nüüd mõnikord. Et kui ma ei viitsi endale lugusid antud hetkel tõmmata, siis ma viskan nad siia, et teine kord hea võtta oleks.



Aga muidu mõtlesin, et ma ikkagi räägin sellest koduskäigust pikemalt.

Neljapäeva hommikul istusin ülikooli peamaja koridori pingil ning ootasin mitte üldse närviliselt (ilma irooniata) üldkeeleteaduse eksamit (mille ma muide E või D asemel B sain. jah, ikka  veel ei usu.) Seal istudes avastasin, et mul on empsilt vastamata kõne ning helistasin tagasi. E: "Kas Sa tuled täna koju või?" S: "Ja." E: "Aga hakka siis juba tulema!" Naersin veidi ja ütlesin, et ei saa, eksam on. Em arvas, et peaksin siis peale seda siiski tulema, sest lumetorm Monika plaanis hullama hakata. No kui öeldakse, et tule loengutest ära, siis eks ma ikka kasutan võimalust. KUIGI need 2 loengut, millest ma puudusin, olid mu lemmikud.
Peale eksamit läksin Tasku Peetri Pizzasse istuma. Sõin singi-ananassi-seene pitsat…

We'll be alright!

Minu nädalavahetus:

We are young, we run free
Stay up late, we don’t sleep
Got our friends, got the night
We’ll be alright


Travie McCoy - We'll Be Alright.


oli tore Kose-Joti-Tade nv, yesyes.

esmamulje.

Kui ma juba ühe korra olen teiste blogisid quotinud, siis ma võin seda veel teha. Rõõmus Nele made my day, kui ma ta reedest blogiposti lugesin.

Mulle meeldib inimesi vaadata. Äge kuidas inimene lihtsalt teeb seda mida tahab ja ei mõtle. Meeldib näiteks kuidas Suss mööda tuba/korterit ringi jalutab ja laulab suvalt kaasa. Ma tean, et mina mõtleks enne sada korda, kas ma laulan mööda või ei.
nii nummu. :')
Jään ennast vist igavesti teistega võrdlema.

a pain in the ass.

Loen Anne saadetud üldkeeleteaduse eksamikonspekti ja mis ma leian:

7. Mis on grammatika? A pain in the ass.



Tundub, et ma pole ainuke, kes oma konspektidesse kelmikaid märkusi kirjutab. :D Ja seekord tuleb mul Annega nõustuda! pain in the ass it is.

but tonight I'm on my own.

Huh, kogu selle hullumeelse nädalavahetuse kõrvalt said ka kõik homsed kodutööd tehtud. Elu on lill, or what?
Vahepeal kui ma siin istusin ja järsku taipasin, et toas on kottpime, valitseb täielik vaikus ning et akna taga on kõik lihtsalt täiesti vaikiv, siis oli hetkeks creepy küll. Selline üksi jäetud preili tunne oli, aga lõpuks sain sellest üle. Mulle ju tegelikult meeldivad home alone'id. :) Aga nüüd kui ma telekast "Üle heki" hakkasin vaatama, tuleb jube uni peale. Eks paistab, kas vean saate lõpuni välja. Never knows.

Aga teate, olge tublid! eksjuonju. :'
Viige enda unistusi ellu n'stuff.
Mia Susanna Oja says (15:12)
mul jookseb jällllllle ninast verd :(
Age Kruusamägi says (15:12)
aga päriselt, miks`?
mine arsti juurde
kutsu kiirabi

niiiii nunnu :')
Age Kruusamägi says (14:53)
antenn jagab biiti


Siinkohal viide 5.detsembri esimesele postitusele. :D
Mia Susanna Oja says (14:51)
-.-
olen kade, jaa
Age Kruusamägi says (14:51)
kui ma sellist inimest kohtaks, kes mu kirjeldusele vastab, siis ma oleks ka
Ahjaa, kolm asja veel.

Esiteks, suur aitäh, Risto, kes sa parandasid meie väga annoyingult vigase kraani keset ööd ära.

Teiseks, suuur vabandus, Kertu, et ma naersin, aga ma tõesti ei suutnud vastu panna. Ja asi polnud selles, et need naljad sinu pihta käisid, vaid naljades endas. Oleks need ükskõik, kelle teise kohta käinud, ma oleksin samamoodi lagistanud. You know me, bad humor makes me rofl.

Ja kolmandaks, peale seda Lõunaka loomapoe külastamist olime me Agega veendunud, et igal pool olid kilgid. Kui näiteks elektrit polnud ja me taskulamp käes kahekesi minu tillukesse pimedasse tuppa läksime, tegime me ideaalset tiimitööd. Mina kuulsin häält ja mõtlesin, mis see olla võiks ning Age edastas reaktsiooni: kiljatas ja jooksis toast välja. Sellest piisas mulle ka, et ma ei tahtnud enam seal toas kauem viibida. Then again, pärast me läksime ja heitsime kõik koos sinna kilkide hulka pikali ja polnud hullu midagi. 4.- a piece.

a weekend to remember.

Jah, küllap eelmine blogipostitus juba andis aimu õhtute intensiivsusest, mölast ja heast tujust. Kuid siiski ma leian, et keda siin ei olnud, ei saa eales mõista selle nädalavahetuse hiiglama sick'i naljavalikut ning suurepärast seltskonda.

Esimesest õhtust nagu ei teagi miskit märkimisväärset rääkida. Mitte, et halb oleks olnud, aga laupäeva õhtu lihtsalt ületas oma mölaga kõik piirid. :'D
Esimesel õhtul istusime külalistega maha ja lobisesime ja tegime LANpartyt ja olime vahvad. Ahjaa, võiks vist üldse mainida, et kes meil külas käisid. Kõigepealt tuli kella poole üheksa paiku Kosekandist üks autotäis rahvast: Age, Erki, Kertu, Meelis ja Risto ning veel rohkem õhtul ühinesid meiega veel väga r(R)õõmus Nele, Mammu ja Mehis ning mingil määramata ajahetkel Laura ja Anti.
Plaan oli veidi siin tiksuda ning siis küla peale minna, aga kodus oli tore küll ja sel õhtul me ei viitsinudki majast välja minna. Pidulised vajusid vaikselt uksest välja ning me, kes me alle jäime, pugesime…

Hip-hip-hurraa for the mornings!

Täna oli lihtsalt maailma kõige parem ärkamine. Kui mingi kole äratus mu venna telefonist mu peale karjuma hakkas, krapsasin püsti, jooksin lauani ja vajutasin selle kuss. Ise samal ajal pingsalt mõeldes "mis päev täna on?", "kus ma täna minema pean?", "KAS ma pean täna kuhugi minema?", "whaaat?!". Siis taipasin: on neljapäev, õues paistab imeline päike, mul on toas jubevärske õhk, ma magasin terve öö maailma kõige sügavamat und, mul on üks loeng ja norra filmi vaatamine ja märkimisväärselt hea tuju. Eks nii juhtub, kui õhtu msni-peo ja naltsidega lõpetada.
Mu sisetunne ütleb, et tänane koolijalutamine tuleb sama wonderful kui mu hommik siiani on olnud! (':

Ma olen väikesed asjad.

Mia Susanna Oja says (23:52)
7 min veel
Merilin-Ingrid Münter says (23:53)
:)
sa oled nii armas
Mia Susanna Oja says (23:53)
haha, mismõttes?
sest ma idioot olen?
: D
Merilin-Ingrid Münter says (23:53)
mkmmmmmm
sest sa oled
Merilin-Ingrid Münter says (23:54)
väiksed asjad
nagu horoskoop kell 12 öösel


teate küll, mida ma väikestest asjadest arvan. means the world, kui keegi mulle nii ütleb. :'  <3

Mer.

Ma tavaliselt ei harrasta selliseid asju, aga.. here it comes. Mer'i blogipostitus, mis mulle hinge läks. Must copy! (ütlesin viimased kaks sõna just roboti-häälega)


Mõni on ikka geniaalne. Just need vähesed ja supersisuga laused. Nt kui trükin telefoni midagi, teen pausi ja siis ta küsib, et kas vaatan telefonist unenägusid. Et vb olen paremad sinna salvestanud. What? Sweeeeeeeeet! Või siis kui enne lahkuminekut mainib ära, et kuule sinust küll Kädit ei saa. Vihje oli ilmselgelt mu jalanõudele, mis lumes hirmsasti krudisema kipuvad:)

vaikus!

Maeiteemidagi-maeikäikuskil. Lihtsalt tunnen, et eksisteerin. Ühes oma rüperaaliga ja kooliga ka, aga kool ajab mind mõnikord lihtsalt asjatult endast välja. Kui muidugi välja arvata juhud, mil me Triinu, Tene ja Maritiga enda juuste varjus kõõksume ning Triinu läbi naerupisarate poetab "Sa oled kogu aeg nii õnnelik."
Iidsed tsivilisatsioonid on ametlikult minu suurimaks vihaobjektis, yesyes.
Täna oli mul 10tunnise koolipäeva asemel üks 2tunnine loengupoiss. Ega mul just kõige põnevam polnud, aga kannatasin ära. Seejärel hakkasin Näituse tänavalt koju kõndima ja the winter got me under its spell. Jalutasin mööda säravlumist raagus alled ja tundsin vaimustavat slowmotionit enda ümber. Kõik teised kiirustasid ja olid sihikindlad, aga mina üksinda elasin selles väikses aeglases vaikses maailmas ja piilusin aknast välja teiste peale. Ma lihtsalt nagu oleksin enda mullis edasi veerenud ja eemal näinud neid inimesi jooksmas. Te ei kujuta ette ka kui vaikne oli. Ainult enda sammud…
Mis siis kui Sigatüüka kool on tegelikult olemas ja ma ei tea sellest ainult sellepärast, et ma olen mugu?! :'(