triinu says (23:45): appi laamad on nii napakad *its* :D
Postitused
huumor.
susanna! says (22:16): :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D ma arvan, et Sa oled Tartu kõige naljakam inimene Su huumor sobib mulle :D triinu says (22:17): ma arvan, et ei ole, kuna sa tulid tartusse ja pakud tugevat konkurentsi :D damn, kes oleks osanud arvata, et maailmas leidub inimesi, kellele mu kohvri-huumor peale läheb. :D
Genereerime Triinuga tõlkeseminari stiilis norra keele koduse töö lauseid! Tuntud näitleja on tuntud. See, kes on näitleja, läheb kõige ees. Maailma väiksem suusataja läks kõige ees. DROP DEAD! XD (jah, te ei peagi naljast aru saama. aga me Triinuga siiski kukume laudade ja voodite alla naeru tõttu. vot tak!)
hah, ja ma hakkasingi asjalikuks. Ise ei suuda ka uskuda. Koristasin 3h korterit, mis isegi eriti sassis polnud. Pesin pesu, põrandaid, tegin riidekapi korda, pesin peeglit etc. Seejärel istusin oma rohelisse biinbäägi ja vaatasin "Rainmani" lõpuks ära ning siis lippasin esimest korda elus Siilu poodi, kus oli, erinevalt Kuu poest, väga meeldiv müüja. Siis tulin korterisse tagasi ning mõtlesin, et teeks pannkooke. Kuna ma tavaliselt alati retseptidega feilin, siis toppisin lihtsalt oma suva järgi kõik asjad kaussi kokku ning lõpptulemus oli ideaalselt magusad pannikad. Poole pannikaprotsessi vahepeal mõtlesin, et peaks ikka mingi soolase roa ka tegema. Siinkohal tuleb kuhugi linnuke teha: ma KEETSIN endale riisimögla. Jah, just nimelt. Kes mind vähe paremini tunnevad, ilmselt teavad minu suhet toidu keetmisega. Igatahes.. nii tubli olingi. Nüüd tuleb sellele home alone lebo nädalavahetusele joon alla tõmmata ja õppima hakata. Vene keel ja norra keel! yeeesss. Btw, see oktoo
propeller.
Mõtlesin ja muretsesin, et mis ma siin Tartus üksi peale hakkan, aga nagu ikka leppisin ma faktiga, et üksindust nautida. Kes üksi olla ei oska, ei oska teistega koos ka. Alustasin hommikut lebo ja teleka ja asjadega. Siis mõtlesin kaltsukatretile minna, aga midagi ostuväärilist ei leidnud. Esialgu ei leidnud neid sekkareidki linna pealt üles. Kondasin oma kõpsudel mööda tänavaid instead. Siis tulin korra korterisse tagasi, istusin, tegelesin msni-lobisemisega ja kell 18:30 seadsin sammud Ekraani poole. Jah, ma käisin üksi kinos. Ekraan on niiiiiiiiiiiii armas kino. Tegelt ka. Sinna lähen küll tagasi. Seal isegi pole imelik üksi käia. Hoopis selline mõnus filmihuvilise tunne jääb, kui seal üksi istuda ja oma assotsiatsioone luua. Seda ma kordan, for sure! Social Networki käisin vaatamas muidu. Andrew Garfield. <3 Mm.. iseenesest mulle meeldis see film. Väga isegi. Aga see lõpp oli kuidagi liiga lihtne ja järsk. Ma olen ju puäntide fänn. *its* Aga jah, seal rõhuti rohkem protsessile
kohvriga mees (läks) kohvriga mees.
Hei, paksud! Ma olen Riiast tagasi Eestimaa pinnal. Reis oli iseensest nii ja naa. Seminar oli natuke feil, aga see-eest saime kursakatega veidi bondida. Seminaril harrastasime me kas kõrvade teritamist või mute'i peal naermist. Esimesel päeval naerutas meid lepardimustrilise pluusiga kogukas daam Hanna ees ning meid Triinuga muidugi naerutas kõik muu ka. Teisel päeval pidime me Triinuga ära lämbuma feiknaeru ja tõlkefeilide kätte. Raske oli. :'D Kolmapäeva õhtul jõudsime peale 3 tundi ja 50 minutit Riiga, viskasime asjad hostelisse, kus mina isiklikult jagasin tuba kahe Leedu tüdrukuga, ja läksime linna peale kolama. Kõigepealt kondasime kaheksakesi koos ja otsisime kohta, mis tunduks piisavalt äge, et sisse minna, aga peale mitmetunnist rännakut jäi selline koht leidmata. Neli meist läksid tagasi hostelisse ning 4 vaprat - Triinu, Marit, mina ja Marianna, jätkasime otsinguid. Peale vestlust mõne kohaliku noorega lõpetasime ühes väga pika nimega kohas, mis asus Peldu ielal.
atmosfäär.
Oeh, ma olen jälle koos oma vana sõbra Erich Maria Remarque'ga. Ma armun temasse ikka ja jälle. "Viimaks ometi üks tütarlaps, nagu olema peab, ilus, loomulik, ja mis kõige olulisem, atmosfääriga," - ta jättis lause pooleli - "kas sa ülepea tead, mis on atmosfäär?" "Õhk, mida autokummi pumbatakse," selgitasin sapiselt. "Muidugi," ütles ta haletsevalt ja põlglikult, "õhk muidugi! Atmosfäär, aura, sära, soojus, saladus - see, mis ilu tõeliselt hingestab ja elavaks muudab - aga miks ma seda räägin, sinu atmosfäär on rummiaur - " :'
Mul on taskus delfiinid... (õnnelikud)
Praegu on selline aeg, et ma ei julge seisma jääda.. kardan, et see lakkamatu viitsimine ja teotahe kaob ära. Ta võiks veidikeseks jääda, seltsi pakkuda. Siis ma isegi kirjutaksin ja loeksin ja haaraksin kõike tarkust endaga. Muidu läheb ka hästi. See nädalavahetus mõjus mulle jubemeeldivalt ja tänane presentatsioon oli veldig bra! Käisin täna raamatupoes tiksumas. Tore oli. (: Vaatasin, et seal on hässsti cozyd aknaalused istumiskohad, kus võiks ju kõige kallimaid raamatuid lugemas käia. :) Toiduostoksil käisin ka ja see kujunes tavapärasest nauditavamaks. Ja Tartu kodu oli ka nauditav.. olin usin ja tegin süüa ja tegin isegi oma ndebele keele uurimuse ära. Käisin blogiposti kirjutamise vahepeal uue päeva horoskoopi lugemas: Uus intellektuaalne väljakutse paneb sinu vaimu proovile. Õnneks on sul varasemaid kogemusi, millele toetuda. Aktiivne eluvaade tuleb samuti kasuks. that's what I'm talkin' 'bout. Tegelikult tahtsingi asjad paari sõnaga kirja panna. "
kõik on hea ja veel parem.
Olin eile tunnistajaks kahe sõbranna taasühinemisel. See oli päris õnnelik kohtumine. Need olime ju mina ja Mürka. Kohtusime pealinnas, seal kus talle meeldib. Järelikult kodus. Tegime kiire ostoksi ning läksime mu venna juurde, kus timbulimbud catch-up'ida said. Seal ennast ilusaks tehes rääkis ta mulle ühe loo ka, mis põhimõtteliselt ütles mulle, et minu helesinine unistus on täide läinud. Ta arvas, et see lugu teeb mind kurvaks, aga kõik oli otse vastupidi. Kõik tundus järsku ideaalne. Ühel hetkel, kui me tundsime, et me oleme piisavalt kenad, läksime me Vice'i, mis lõpuks kujunes lihtsalt tõsiseks kose peoks. Üks hea pilt sai ka selle õhtu jooksul jäädvustatud - mina, Migga, Merilin ja Caroline. Punahuulsed bestikad. Eks varsti näete. Õhtu mööduski enamasti Vice's. Kuskil enne kolme liikusime tõsiselt ülerahvastatud Levvi, suures segaduses töllerdasime seal veidi ringi ning jõudsime Muriliniga hoopis järeldusele, et Hess sounds like a plan. Mõeldud-tehtud. Üks igati as
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
Suss ja mingi poiss peavad vene keeles kirja panema üksteise välimuse ja siis nad küsisid üksteiselt järjest, et mis pikkus ja mis figuur ja millised silmad ja etc. Poiss: Milline figuur sul on? Sus (suht casual-usualilt, ilma mõtlemata): täidlane. Poiss: Kindel v? :O:O (ohjah, you should've see his face. see oli niiiiii naljakas. :D ja siis ta kirjutas sihvakas. :D)
let you're dreams flood in
ma nägin täna niiii imelik-õudset unenägu. See oli ilmselt inspireeritud ühest Grey Anatoomia osast. Ma ei tea, kas te teate seda. See, kus on see naine, kes on kogu aeg hästi õnnelik ja siis tuleb välja, et see lakkamatu õnn on ainult ühe mingi kasvaja pärast. Ja siis ma täna unes nägin, et avastati, et ma olen ka õnnelik ainult sellepärast, et mu mingil ajuosal on midagi viga (sorri, ma pole terminoloogiaga kursis.) ja siis ma pidin opile minema. Ma seda enam ei näinud, kuidas ma opile läksin, aga ma olin nii kurb kui üks õnnelik inimene olla sai. Mul oli niiiiii kahju, et ma polnudki kunagi päriselt-päriselt rõõmus ja cheery olnud ja et edaspidi ma ei saanud seda olla ka. ilus mõte, millega hommikut alustada. (: aga ma ei tea.. mul on vist siiani ajuga midagi, sest mul on endiselt hea tuju. :D
minu pesa. (:
Minu pesa. (: (tulukesed annavad päriselt mu pimedas toas rohkem efekti, aga timbulimbu on ikkagi.) Mu sõbrad on alati minuga. (: Dream-catcher. *süda* öökapiraamatutpole. Püüdsin sügist täna enda lemmikul vahtrapõllul. (: Vabandan piltide kvaliteedi pärast, aga ma tõesti ei viitsinud siin õhtuhämaruses jännata, tahtsin lihtsalt miski ära jäädvustada. Teinekord teen korralikumalt. (:
and I want to invite you.
Nädalavahetus on olnud küllaltki kodukootud kui Age sünnipäev ja suvikõrvitsa söömine Jaanise juures välja arvata. Age sünnipäev oli mõnus ja hubane. Enamasti hängisin enda taunost sõbra Erkiga ja vahepeal lobisesin Ergo ja Kaalri ja Age ja Kairega ka. Ma arvan, et sünnipäeva maskotiks oli viirpapagoi Alejandro, kes nüüd Villu omandiks on. Nofi juures oli lihtsalt segane seltskond ja kaardimäng. :D + tõsiasi, et Imps suutis väga legendaarselt pitsi ära lõhkuda ja Ras suutis üsna kelmikalt kaardimängu kaotada. :D Täna olen kodus passinud ja isegi õppinud ja filmi vaadanud ja Gossipiga jälle algust teinud ja muidu äge olnud. Nüüd ma suren igavusse, aga elan üle.. Homme hommikul lähen taaskord 8:45 bussiga Tartumaale ja käin ilusti koolis. Tegime Triinuga pakti, et see kes järgmisel nädalal rohkem koolis käib, võidab. :D Muidu on tegelikult küllaltki melanhoolne nädalavahetus olnud. Suht üksi ja oma mõtetega, aga äkki ongi parem. Sain paar ideed juurde ja ehk törtsuke julgust ka.
Plaan selleks reedeks: hommikul ärkan, teen ära enda yrkenite jutu, käin Konsumis ostoksil, nolifin ning seejärel üritan ennast arvestatavalt ilusaks teha, et siis pealinna Age sünnipäevale minna, et siis hiljem koju tulla ning uhkes üksinduses selle pehme teki varju magusasse unne vajuda. (: vat nii. Kui Kosel sõpru pole, siis tuleb ise nende juurde minna. pea on mõtteid täis. kas sa nüüd tead? või olen ma paranoiline? (võinoh, seda olen ma nkn. :'D) kes sina oled? kuidas sa mulle vastaks, kui ma küsiks? kui kaua ma sind näinud pole? kui kaua ma sinuga ennast lihtsalt pisarates laua alla pole naernud? mõtlen, et sul on ilus olla. kuidas sa reisil hakkama saad? kuidas sa oled mõelnud kõiki neid asju, mis sa öelnud oled? mõtlen, et mu mõtetes on nii palju sinasid. jah, öö liialdab. läksin tuttu.
Teate, ma tulin oma tavapärases õhinas koju, jõudsin ilmas pettuda, kuid siiski lõpuks õnnelikult koduuksest siseneda ning pool tundi hiljem ma avastasin, et mitte ühtegi mu sõpra pole Kosel. Ja Erki, kui Sa nüüd jonnima tahad hakata, siis tea et Sa ei ela Kosel ja Sa mängid palli. -.- What should I do?
timbulimbu-merilin says (14:07): sa oleksid võinud selle salati kellelegi pähe kogemata ajada :D see oleks naljakasolnud :D:D susanna! says (14:08): TSHHHH!!!!111 veel rohkem piinlikust timbulimbu-merilin says (14:08): tõuse püsti ja küsi kõva häälega, kus on lähim taaraautomaat :D:D:D:D:D:D sick bastard, ma räägin. :D
susanna! says (14:05): Merilin! Ma valmistan endale praegu piinlikkust! :D timbulimbu-merilin says (14:06): ära muretse ma arvan, et teised on ammu sinu iseäraliku käitumise ja vaimse ebastabiilsusega harjunud :) susanna! says (14:06): hahahahah,- need teised pole mind elusees enne näinudki :D:D timbulimbu-merilin says (14:07): see ei võta kaua aega, et aru saada, et sa oled seal ruumis see "special" :D
lemmikhetk nr.2
susanna! said (12:21): mu lemmikhetk nädalas. istun üksi oma lemmikloengus, burn'i pudel kõrval, nosin pitsalootsikut ja kuulan tarka juttu ning tean, et in no time saan ma koju minna. (:
Teate, homme saab koju ja see taaskord muudab mind nii õnnelikuks. (: Niimoodi võib veel mulje jääda, et mulle ei meeldigi Tartus, aga see if I care. Olen kodulembene. Teen edale ühe järjekordse pika koduse nädalavahetuse. Reedel Age sünnale ja ülejäänud päevadel ilmselt pean endale ise lõbustusi otsima, sest kedagi väga vist ei ole Kosel, aga will do!
Iridescent.
Teate täna poolunes, kui Mer mööda korterit ringi tuuseldas, leidsin ma ennast mõttes laulmas ühte laulu, mille viis ja sõnad mulle EALES niisama lihtsalt pähe ei tuleks. Võib lausa öelda, et ma ei tea selle laulu sõnu ja viisi, sest ma alles sain selle enda playlisti ja ma ei ole just kõige helgema mäluga tütarlaps. Aga mul millegi pärast oli nii tunne, et ma tean, mis laul see on ja siis ma tulin hommikul kontrollima ja oligi nii. Mul on üldse selle lauluga mingid imelikud lood. Linkin Park - Iridescent
Nädalavahetus oli sündmusterohke: kross, Mammu sünna ja hooaja esimene oxapidu. Mer arvas, et ma peaksin nädalavahetuse kokkuvõtte sellise tegema: :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D Ega ma siis ei hakkagi rohkem tähemärke sellele kulutama. :'D Täna tulin enda Tartu koju ära, nolifisin veidi ja siis otsustasin veidi elu ilusamaks teha. Panin enda voodipeatsi külge värvilised tulukesed, mis loovad toas ideaalse õhkkonna ning hakkasin Grey seitsmendat hooaega vaatama. Sellega võib teate täitsa ära harjuda. (: KH kutsus mind homme õhtul Vildesse, aga siis ma peaksin otse koolist minema. Eks paistab, mis ma teen.. ma praegu ei luba midagi. Praegu ma lähen hoopis crashin tuttu, sest nädalavahetus võrdub üks pontsakas unevõlg. Yeeessss. tsiu. (ja minu arust on jube armas, kui preili Murakas mulle vahepeal täiesti lambikate kõnedega naltsi teeb. järgmine laupäev, sis! räägime suud puhtaks ja pead sigrimigriliseks. (: )
Teate?! Täna saab koju minna. (: Igakord kui ma tean, et on kojumineku aeg, siis ma nii hirrrmsasti ootan seda. (: Nagu mu nädalad oleksid 2x pikemad kui teistel. Ma käin ka igal nädalalõpul kodus, ainult et minu 1 nädal on 14 päeva. Eriti veel kui Kosekandis nii palju juhtub ilma minuta. Isegi preili Murakas on minu äraolekul hakanuud magusat sööma and that's something new! Aga nojah, kui mind seal pole, siis keegi peab ju sööma.Ma loodan, et asap saame me juba koos magusat nosida. (: Aga noh, nüüd vahepeal on mu nädalad sama pikad kui teistel, sest ma pean teie mõistes 3 nädalavahetust kodus käima. Will do! okei, ma nüüd lähen teen norra keele sõnade töö ära, siis käin šoppamas ja tulen koju pakkima. :') õhtul näeme!
Tänasest hakkasin päevapüüdjaks. (: Mul oli täna üks kiire ja küllaltki pealiskaudne diskussioon teemal, kas elu peaks olema lihtne või keeruline ja see teema jäi mind hässsti natukene kummitama. Ma leian, et isegi siis kui elu on lihtne, võib lõbus olla. Tegelikult on asi lihtsalt selles, kuidas Sa kõigesse suhtud. Ma arvan, et huviatvust võib ka lihtsas leida. Less is more, teate küll. Kui Sa arvad, et Sa suudad lihtsalt lebamisegi endale huvitavaks muuta, siis tee seda. Isegi kui teised arvavad, et see on maailma kõige igavam ja mõttetum tegevus. Sisetunde järgi tuleb tegutseda. Niikuinii tuleb teinekord janu vahelduse järgi, iga inimene tahab vaheldusrikast elu ja kui Sa ühel hetkel lebadki, siis see ei tähenda, et teisel hetkel ei võiks Sa võtta näiteks mõnda oma hirmu ja seda pihuks ja põrmuks teha. Hirmudele tuleb vastu hakata, ainult et mõne hirmu seljatamine nõuab rohkem aega ja vaimset ettevalmistust; teine aga nõuab vaid sõbralikku tuge. Teinekord võib see isegi lõbus olla.
“My relationship with my body is like that of an egomaniac with a self-esteem problem. Mostly I think about myself and how much I suck. But there are rare moments when I walk around for hours and think I look amazing. Either I feel great about myself or I’ve decided some guy is checking me out. Then I catch a side view of myself in a store window or a department store mirror and I’m plunged into despair. If I could always live in a place with no mirrors or disapproving glances, I would think I was the prettiest girl around. ” — Conversations with the Fat Girl by Liza Palmer Millegi pärast mulle tundub, et paljudel tüdrukutel on sama lugu.. :'D
kes?
Hei, blogisõbrad. Minu blogi on olnud küll avalik, küll privaatne, küll kutsetega. Inimestele teada ja teinekord mitte nii väga. Enda blogimasina 718s postituses tahan ma avaldada enda uudishimu selle vastu, et kes seda blogi loevad? Ma tean küll, et curiosity killed the cat, aga ikkagi mul oleks päris hea meel, kui kõik kes mu blogi jälgivad kommentaaridesse endast märgi maha jätaks. Et ma lihtsalt teaks. See minu meelest ei ole väga selline asi, mida minu eest saladuses peaks hoidma.. : D See on nii imelik palve küll, aga.. i hope you'd do it for me. :D
a collection of thoughts put into words
Ma just ühel päeval mõtlesin, et mis on saanud minu kirjutamisest? Miks ma enam sellega ei tegele? Kunagi see pakkus mulle nii palju ja ärgitas mind ringi vaatama ja päevi püüdma. Märkasin asju, mida kõik alati tähele ei pane. Kandsin alati märkmiku kaasas, et üles tähendada kõik kentsakad sõnaühendid ja huvitavad mõtted. Isegi Inspiration Point sai selleks puhuks loodud. Mis sai tollest reekvieme kirjutavast poisist; sigarettidest ja kõrrejoogist; Violetast; leinavast lesetriost; teatrist, kus on ainult tüdrukud ning näidendist, milles on miim? Mis sai plaanist ja soovitusest hakata järgmiseks Hemingwayks? Mis sellest kõigest sai? Kuhu see jäi? Minu sisse jäi, aga miks.. seda ma ei tea. Isegi blogikirjutamisel ei vaevu ma enam õigekirjast kinni pidama. Sõnakasutusel ei hoia ma ammugi silma peal. Kõik on küllaltki ligadi-logadi ja ausalt öeldes üldse mitte lugemist väärt. Lugemisvara peab olema köitev ja haarav ja sellest peab jääma miskit mõtlemiseks, aga minu blogi seda ilmselgelt
one last breath.
Koolis ma juba ei viitsi käia, nagu mul ikka kombeks on. :'D Nädalavahetus oli selle-eest tuumatore. Erki ja Age tulid reede õhtul külla mulle. (: Läksime küla peale ja käisime Ristiisas, kus me teiste kosekatega kokku põrkasime ja lobisesime. Rääkisin haldjakõrvadega Kaarliga ja hülgejalgadega Erkiga ja Agega ja Lindaga ka. Ja loomulikult sai Anettiga lobisetud, võinoh pigem kuulatud igasuguseid üllatavaid ja lõbusaid lugusid. :'D Käisime veel vanalinnale ringi peale, tiksusime veel Ristiisas ja tulime koju, kus me veel jutu ajasime ja üsna varsti magusasse unne suikusime. Hommikul ärkasime üsna ühel ajal, tegime ühise töö tulemusena pannkooke ja läksime linna ekskurssijale. Käisime sellistes kohtades ka, kus ma enne pole käinud. Üsna huvitav oli niimoodi Tartu ekskurssiooni teha, et ise avastasid ka uusi kohti. Käisime veel miniostoksil ka ja siis tulime koju pitsatama ja seltskonda nautima. Iga natukese aja tagant tõstsime sõrme püsti ja naersime. Õhtul käisime veel linnas
Kaarel.: no vaata, tavaline inimene sellise asja peale ei tuleks, aga sina tuled:D susanna!: :D:D:D:D:D hahaha, ma küll tänan, aga Kaarel, i must dissapoint you, ma olen ka tavaline inimene. :D Kaarel.: seda arvad sina:D susanna!: :D:D:D ma tänan, ma tänan. Kaarel.: paabulind võib ka arvata et ta on tavaline kana aga ei ole msni-jutud, ma räägin nohh! :'D
true friends! :'D
ja ma tean, et need pildid jäid liiga värdjas suuruses, aga no.. teie enda huvides, muidu te peaks silmad peast välja kissitama, et teada saada, millist iba me tõelised sõbrannad üksteisele ajame.. :D See on siis stiilinäide meie hüvastijätust, kui Murilin laksu all on. :D:D:D