Ma alustan laupäevast. Üks kõige vingemaid päevi üle pika aja. Kõigepealt pidime me Meriliniga linna minema, kuid natuke enne bussi väljumist teatas ta, et ta ei saa tulla. Ma mõistsin teda. Otsustasin siis üksi pealinna kolama minna. Linna jõudes helistasin Ringole, keda ma polnud juba 100 aastat näinud. Umbes tunni aja pärast oli ta kesklinnas. Mul oli nii hea meel teda näha, sest no ma tõesti polnud teda väääga ammu näinud. Siis me läksime kinno. Sellel kellaajal oli ainult üks film "Alvin ja koopaoravad" xDDD Ma ei ole kunagi midagi nii haiget näinud. Siiamaani ajab naerma, kui jabur see oli. Kinost lahkudes ei suutnud me otsustada kuhu minna. Me kõndisime siis niisama linnas ringi. Käisime Rinxile linnahalli kõrval olevast Statoilist süüa ostmas ja siis jalutasime vanalinna, millele me suhteliselt suure ringi peale tegime ja siis me käisime kaks korda Vabaduse platsil ja siis kaks korda vanalinnas ja kaks korda sadama juures ja siis Balti Jaamas ja igal pool käisime. :P
Postitused
Täna nägin ma Maid. ^^ Sain temaga umbes 20min rääkida, kuid siis ta pidi juba lahkuma. See kõik hakkas nii.. hommikul mul läks väga kiireks ning seetõttu jäi mul telefon koju. (Ma koolist praegu ei räägi, sest mul ei ole praegu seda kirjutamistuhinat kätes.) Koju jõudes ma leidsin sõnumi, et Mai tuleb täna ikka kindlasti külla mulle. Ma muutusin hästi närviliseks ja passisin aknal, et näha kui ta tuleb, sest kell oli juba sealmaal. Minutid möödusid, aga mina teda ei näinud. Muutusin veel närvilisemaks. Mul oli süda sellest närvitsemisest paha. Miski kuyidagi näris mu sees. Vahepeal tundsin ennast olevat minestuse äärel, kuid samas oleksin nagu pilvedes heljunud. Kuna mul krediiti ei olnud, siis ei saanud ma helistada ka. Ma olin kujutluses loonud juba kümneid versioone põhjustest, miks ta siiski tulla ei saanud. Lõpuks mulle meenus lauatelefon ja ma helistasin. Ta ütles, et on õe juures ning, et ta kohe varsti tuleb mulle külla. Ma olin nii õnnelik. Ma pole temast vist mingi kaks kuud
Oma-mulli-päev. ^^
Täna hommikul ärgates tundsin, et täna on see õige päev, kus oleks kõige meeldivam olla omas mullis. Lihtsalt selline mõnus. Sina ja sinu mõtted. Olin veendunud, et mul läheb see ka korda, kuid ei. Kooli puhvetist mahla ostes, helises mu telefon ja vastu võttes avastasin ma ennast lobisemast Sirliga, kes palus mul kokku ajada jõulutoitudekonkursi žürii. Eks ma siis pidin hakkama seda organiseerima. Ja siis järjest tuli selliseid nõmedaid asju ja minu isiklikud naljakad mõtted jäid tahaplaanile. Ma tegelikult nii väga tahtsin seda üksinda muhelemise päeva. ^^ Eks ma elan üle, kuigi seda ei ela ma eal üle, et meie jõulukuusk ei saanud mingit kohta. Kas kellelgi on üldse õrna aimu kui palju vaeva me nende tiibadega nägime?! Me kõrvetasime ennast liimipüstoliga nii, et villid olid järel. Kipsvormid lagunesid üksteise järel, sest need lihtsalt ei tahtnud kokku jääda. Pidime laduma sulghaaval tiivavormid täis, et need ikka ühte pidi jääksid. Seejärel pidime need kokku õmblema ja kõik üle kon
Ma teen lühidalt, sest mul on uni. Keijo sünnipäev oli väga vinge. Ma lausa arrrrrrrmastan. Seal oli nii ägedaid inimesi ja ma ju arrrmastan neid, nagu juba öeldud. ^^ Ilmar, Silver, Erik, Keijo ise, Kaisa jnejnejne. Niiiii lahe. :) Kuulasin kuidas Keijo ja Silver ja siis vahepeal Ilmar ka rokkisid ja naersin enamus ajast. xD Lihtne ja tabav xD Sain teada, et pean uue näo ostma, sest mu praegune on liiga vallatu ja tean, et pidudel Viimset reliikviat vaadata on lahe xD Mulle meeldib pidudel juukseid ka lõigata ja vaadata, kuidas iga veerand tunni tagant midagi laual või kapil ümber lükati. ^^ Kõige vingem oli veel see, et ma sain teha seda, mida ma kõige paremini oskan. Ma sain inimesi jälgida ja see oli lausa jumalik. Tulemused samuti. ^^ Aga olgu, ma nüüd lähen magama, sest te nagunii ei saa aru kui väga lahedad inimesed nad olid. *Kui väga ägedad nad minu arust olid. xD Head ööd. ^__^ P.S. Ma sain endale lõpuks ihaldatud beanbagi ^^ Täpselt samasuguse nagu Keijo juures oli, aga rohe
Täna ma siis lõpuks jõudsingi kooli ka. ^^ Mitte midagi meeldivat seal muidugi ei olnud. Mu allakäigu hooaeg on jälle täies hoos. Kas pole mitte vinge? Keemia töö 2, geo töö 3, ajaloo jutustamine 2, sest tal oli hästi raske mind küsida ju esimesena, kui ma seda tegelikult osanud ka oleksin. Ma juba olin selle hinde jama ära unustanud, aga nüüd ma tulin siia ja kõik meenus taas. See selleks. Ma ei saa sinna enam midagi parata. Keemia tööd lähen parandama, kuid muudega on mu võimalused juba otsas. Muidu oli mu enesetunne koolis mõnus. Ma tundsin ennast kuidagi vabana. Oli hetki, kus inimesed lihtsalt ajasid nii demendi juttu, et tekkis soov põgeneda, kuid samas, mida uut selles kõiges oli? Peale geograafia töö kätte saamist ma mõtlesin, et ma pean mingi imega hakkama saama ja õppima hakkama. Ka selles pole midagi uut. Millegi pärast see idee ei saa kunagi teoks. Ehk on liialt vähe sponsoreid? Ei tea. Peale kooli läksin ostsin endale juuksevärvi. ^^ Jah, ma tõesti otsustasin jätkata vana
Praegu on mõnus ja hubane olla. Küünlad põlevad ja tuju on suhteliselt hea. Olen umbes 2 tundi Mürka jõulukingi kallal pusinud. Nüüd pean päeva või paar ootama ja saan edasi tegutseda. ^^ Eelmise postituse kohta nii palju, et kui mu õde mu blogi luges, siis ta arvas, et ma peaksin meie endise vene keele õpetaja Silvi Rootsu juurde kolima. Siis ma saaksin raamatukogu naaber olla ^.^ Aga mul on oma praeguseski kodus hea. Eks ma võin jalga raamatute nimel kulutada küll. :) Täna ei ole eriti tegus päev olnud. Peale eelmist postitust ma natuke aitasin veel õel õppida, siis tuli Ergo mulle külla ja peale seda hakkasin ma õega telekat vaatama. Siis pidi õde kokandusringi minema ja nii ma siia üksi jäingi. Ootan huviga teiste blogide täiendusi. Ma hakkan vist vaikselt nende lugemisest sõltuvusse sattuma. ^^ Nii huvitav on lugeda, kuidas keegi teine ennast väljendab või midagi kirjeldab. Peale õe lahkumist ma igatahes tulin siia tuppa Mürka kingiga jamama. Alguses olin jumalast hasardis, aga eg
Mul oli kaks vaba päeva ^^ See tähendab, ma tegin endale kaks vaba päeva (A) Ma natukene olin haige ja ega ma natukene ei viitsinud ennast kodust välja vedada ka, kuigiii.. ma käisin eile raamatukogus. Ohjah, see on ikka nii vinge koht. Ma võiks raamatukogu naaber olla :) Eile ma enda jaoks millegi kasulikuga hakkama ei saanud. Enamus aja ma tegin õele reisiprogrammi lummavasse keskaegsesse Pariisi ja aitasin tal vene keele sõnu õppida. Ma ei oleks uskunudki, et üks reisiprogrammi koostamine võib nii huvitav olla. Valida need kohad kuhu reisijad viia, otsida hotell ja toitlustus jms. Nii tore oli. (: Vene keele sõnadega ma käisin talle lihtsalt pinda, sest ta ei suuda eristada susisevaid häälikuid ja mina suudan. Ja siis ma kiusasingi teda natuke. Aga tegelikult ma sain õega eile vägagi hästi läbi. Me pidime õhtul ära surema naeru kätte. Täitsa lõpp, mis kildu Stella siin rebis xDDD Praegugi ajab naerma. Homme ma lähen kooli, kui eeskujulik õpilane. Peaksingi ajalugu õppima. Ma enne te
Ja veel midagi kogu täiega Merilinile. :) xD Ärge arvake, et ma hulluks lähen. Lugege tema blogi ja te mõistate, mis see on, mis nüüd tuleb . ^^ Soe õhtu New Yorgis. Tuul sasib mu juukseid ning lennutab mu kleidisaba omasoodu. Ma olen 24 ning mu unistus on täitunud. Ma seisan siin mere ääres ning vaatan päikest mere taha vajumas. Pastelsed värvid ümbritsevad mind ning kõik tundub nii rahulik. Elegantsus saadab mind igal sammul, kui hakkan trepiastme haaval liikuma restorani ukse juurde. Ometigi, ma olen ju kutsutud. Ukse peal ootab mind kelner kandikuga ning pakub mulle klaasikese tippklassi punast veini. Ma võtan selle kõhklemata vastu, sest see värv sobib ideaalselt mu kleidiga. Astun edasi kuulatades melu, mis on mu ümber, südametukseid, mis on mu sees ja omaenese kingade klõpsumist. Ma olin nõus peole tulema, teadmata isegi miks, sest ma ei tundnud siit kedagi, kuid siiski liuglesin ma mööda ruumi ning lobisesin inimestega. Kõik tundusid niivõrd sõbralikud. Ma ei tea, kas see tuleb
Viimasel ajal on populaarseks läinud jutt, et kiire on ja ei jõuta midagi tehtud ja, et endale ei jää üldse aega. Ma nii tean mida nad sellega mõtlevad. Ma ei mõtle sellega, et kümnes klass on mingi ületamatu takistus või minu huviringid liiga tiheda ajakavaga. Ma olen ise selle tee valinud ja taganemiseks võimalust ei ole. Jah, ma tõesti õpin mõnikord kella 3-4 öösel ja mõnikord tõesti on tunne käega lüüa, sest mitte mingit tulemust pole kuskilt otsast näha. See tunne on tegelikult päris tihti. Samas aga on hea kui kiire on, sest siis jääb mulje, et sa oled eriti kasulik. Millegi pärast on mul sellel aastal anti-vingumise tuju. Kõik peab edasi minema ja ma leian, et ma ei tohi mitte millegi kohta öelda, et ma ei jõua. Kuid samas olen mõelnud, et vähemalt huvialadega peaksin natuke koomale tõmbama. Ma tean, et mulle meeldivad need kõik väga, kuid siiski. Eks paistab ja eks aeg näitab, mis peale jõule juhtuma hakkab. Teistele ma soovitan, et rassige edasi. :) Ma tean, et on raske, aga k
Selle postituse peateemaks on jõulutunne. Ja see on kogu täiega Merilinile. Jõulutunne on see kui sa kuuled koputust uksele, avades märkad sa, et ukse taga on punase ninaga Merilin, kes on sulle külla tulnud. Siis te panete küünlad põlema, kustutate tuled ja räägite poistest ja tüdrukutest, raamatutest ja filmidest, ilmast ja koolist. Jah, ma tean, et nendest asjadest räägitakse ka muul ajal, kuid siis ei ole selles seda salapära. Jõulumüstika jaoks ei ole vaja päkapikke ja jõuluvanasid.Igatahes niimoodi me istume seal ja joome teed (isegi siis, kui on teada, et Susanna teed ei joo) Ja me sööme kommi ja laseme kõik rahvatantsud ja laulmised ja muud asjad üle, et lihtsalt seda hetke veel kauem nautida.Siis me kustutame küünlad ja lähme õue. Külm näpistab, aga meil on ikkagi mõnus. Õhus on tunda pühade meeleolu. Kosel säravad puude ümber tuled ning on olemas ka meie päris oma kuusk. On olemas pingid kus istuda ja teed kus jalutada. Ja siis vahepeal toob Susanna Mürkale bussi vastu minnes
Täna oli lebo päev. Mu eilne masendavalt kohutav silmavalu oli üle läinud. ^^ Hingamisraskused on mul siiani, kuid nendega ma olen aastate jooksul ära harjunud. ;) Täna pühendasin aega endale ja puhkasin. Vahepeal mõtlesin asjade üle järgi ja oleksin peaaegu hulluks läinud, kuid siis tuli mu päästja Mmary, kellega me korra väljas käisime ja siis minu juurde tulime. :) Imekombel jõudsin ka natuke lugeda, kuid mitte midagi märkimisväärset. Tahaksin oma HP juurde juba jõuda^^, kuid kogu aeg on nii kiire. Praegu on aeg, mil ma tahaksin tsiteerida Jokit ja öelda, et homset päeva ei ole, sest mul on nii palju õppida, et ma ei taha homme selleks ärgata vaid ma tahaksin natuke veel puhata ^^ Ma ootan, et mu silmaarsti aeg juba kätte jõuaks. Ilma prillideta, mis mul Ungarisse jäid, on natuke palju keeruline lugeda. Aga praegu ma lähen magama, lootes, et homme on laupäev. ^^ Head ööd (:
Täna oli Playbox. Me olime täiega vinged kuigi me auhinda ei saanud ^^ See oli vist minu esimene ja viimane kord Kuningas olla. :D Jah, vahepeal sain niisama savikilluga silma ja siis tegin oma teadustaja debüüti. xD Aga üldiselt on mul jah paha tuju ja sellepärast ma kirjutangi minimaalse sõnavaraga praegu . xD Peale esinemist ja ka praegu veel on mul mu koormusastma tõttu tõsised hingamisraskused. ^__^ Aga selle ma ehk elan üle. Jumal tänatud, et mu emme kodus oli, sest kui ma oleksin üksi pidanud olema, siis ma oleksin ära surnud siia. Empsiga oli hea lobiseda : ) Mürka, ole nüüd meelitatud ^^ Sinule kirjutan praegu, sest ma ju kirjutangi oma päevast (: Ma üldiselt ei vingu, et mul paha tuju on ja mõne teise asja pärast ka, mida ma üldse mainima ei hakka. : ) Ja praegu ma lähen eemale oma smailide rohkest postitusest ja süvenen "Vähktõvekorpusesse" ja täidan oma mõttepäevikut ja olen niisama diip xD Ja uskuge mind, mu tuju pole üldse nii hull, kui siit postitusest iroonia
Laulge mulle, tantsige mulle, lugege mulle, näidelge mulle, kirjutage mulle, joonistage mulle... ja ma olen kade. Ma kadestan teid kõiki ! Miks teil on see ? See sära ja võim ? Ma tahaks kurta, ma tahaks vinguda, ma tahaks osata ja ma tahaks... aga ma ei tee seda. Ma ei ole nagu teie. Kuigi kohati ju võiksin. Oleks mul midagi teilt kõigilt, siis ma oleksin superinimene. ^^ Loota ju võib.. :) Selle asemel ma laulan, ma tantsin, ma loen, ma näitlen, ma kirjutan, ma vahepeal isegi joonistan ja ma ikka pole rahul. Või kui see rahulolu minuni kunagi jõuab, siis ei ole teised rahul. Lihtne. Merilin küsib ikkagi minult, et miks ma ei kirjuta enda päevast või midagi ? Ja ma ikka veel vastan, et ma ei oska. See tähendab oskan, aga mitte hästi. Minu stiil on rohkem olla vaatleja. Märgata ja analüüsida. Eksju. : ) Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan kirjanikuks ütleb raamatu nimi, aga mina mitte. Teadke seda ^^
Tervist! Ma tahaksin siia praegu midagi hästi mõtekat kirjutada, aga ma vist ei oska. Ma ei oska üldse paljusid asju, aga ma siiski näppasin oma vabast ajast ühe hetke siia kirjutamiseks. Ehk te ütleksite mulle, miks mina ei kirjuta blogisse seda mida ma täna tegin või midagi. Ma kirjutan alati mingit mööda teemat ja mulle üldse ei meeldi kuidas ma kirjutan. Ma nüüd siis proovin selle enda puhul magedusega hakkama saada. Täna ma ärkasin kella üheksa paiku, kui kuulsin, et äratus kuskil toa teises nurgas oma tüütut viisikest hakkas laulma. Jah, laulmine, sellepärast ma ju tegelikult ärkasingi, sest meil oli advendi puhul esinemine. Kodus ma veel sättisin natuke tugitooli korda, viskasin pesu masinasse, pesin pead, kirjutasin 2 lauset oma suurepärasest kirjanduse konspektist ja siis suundusin otsejoones puruvanasse, et küünal osta ja siis kirikusse. See oli ka omamoodi huvitav esinemine, sest ma sain ühe noodi alles seal kätte ja ma polnud seda enne näinudki. Selline väike üllatus, aga n
Minu unistus. Ma tahaksin olla lendur ! Ärge nüüd kõike ka uskuge, mis ma räägin. :D Ma tahan minna Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemiasse. See oleks unistuse täitumine. Ma saaksin lavastada, näidelda, tantsida, olla kultuuuuuurne. Ahhh, kas pole mitte vapsutav ?! Ma õpiksin teatri ajalugu, kõnetehnikat, tantsimist, näitlemist, lavastamist, filosooooofiat. damn, kui lahe. ^^ Ma nüüd pean minema ja olema ülikiire ja õppima, nii et ma räägin teinekord edasi.
Veel üks lühike ja imelik postitus. Ma soovitan teile, et kui te kellestki hoolite, siis innustage teda, armastage teda, olge talle toeks, lohutage teda isegi siis, kui te ei oska muud teha kui ainult kallistada, üllatage teda mõnikord, olge teie ise ja näidake alati seda poolt endast, kus on ruumi ka tema jaoks.
Armastatud inimene on see, kelle juures sa võid olla 100% sina ise. Kellega sa ei karda võistelda, sest sind ei huvita kumb teist võidab, sa oled mõlemal juhul õnnelik. Kellele sa võid helistada isegi siis kui sa tead, et ta on uberväsinud ja magab, aga samas tead, et ta ei pahanda. Keegi, kes armastab sind tingimusteta. Keegi, kelle tujudega sa üritad sammu hoida. Keegi, kelle sõnad tunduvad alati kõige armsamad. Keegi, kellega ei hakka kunagi igav ja jututeemasid on lõputult. Keegi, kes ootab sind, kui sa oled ära ja igatseb, kui ta ise on ära . Keegi, kes ... Nüüd ütle sina mulle.
Viimasel ajal on õhku tõusnud küsimus, mida ma peale gümnaasiumit teha tahan. Ma olen mõelnud.. leian, et hea idee oleks õppida midagi seoses kultuuriga-ma ju armastan kultuuri. ^^ Teine variant on lavakas, mis mind huvitaks, kuid ma kardan, et selles osas olen ma üksinda. Ajakirjanduse ja meedia variant on hakanud vaikselt tuhmuma. See ei ole mu kirg, see ei ole see mida ma teeksin kogu südamega. Mulle meeldib kirjutada, kuid reporteri töö ei köida mind . Mis teid huvitab ? Mis on teie hobid ja kired ? Ma tean, et ma esitan palju küsimusi, kuid mulle siiski meeldib kuulata, millised inimesed on . On ju huvitav?! Kas te ei mõtle mõnikord, et millega möödaminnev inimene tegeleb või kes ta on või milline ta on ?! Ma võiksin veeta tunde uurides ja analüüsides inimesi, kellest mul õrna aimugi ei ole. Tahaksin, et mul oleks aega ka selle jaoks - jälgimaks, mida inimesed igapäevaselt teevad. Ja Ringo on ka äge ja ta õel ja vennal tuleb sünnipäev ^^xD
Hei, mina jälle siin. Oleksin tahtnud juba ammu kirjutada, kuid aega napib. Ma ei tohiks tegelikult kurta, sest mulle meeldib, kui mul kiire on, sest siis jääb mulje nagu ma oleksin kasulik isegi kui keegi teine nii ei arva. Ma tahaksin aega, et lugeda, tahaksin aega, et kirjutada, tahaksin aega, et olla targem ja aega, et lihtsalt armastada ja olla armastatud. Selleks on vaja ka aega. Uskuge või mitte. Mõne inimese armastamine ei käi käigupealt. Sa tead, et sa armastad teda, aga siiski sul on vaja jõudu, et vastu pidada. See ei loe, et tema jalajäljed on su südames ja minu omad tema südames. Ma armastan sind M. Tea seda, eksole ?! M. on mu nr1 fänn ja tahab, et ma kirjutaksin, et tema lugeda saaks. Tema jaoks ju võib küll^^ Käisimegi Ungaris ka ära. Reisist eriti kustumatuid muljeid ei jäänud. Kõige meeldejäävam asi oli ilmselt see, kui Sepp mulle selgeks tegi, kui kohutav ja väsinud ma laval välja nägin. Nii tore, et ta muretses ^^^^^ Praegu ma üritan hoolega õppida ja üritan ennast
Ahjaa.. Kati kohta lisaks tahtsin ma veel seda ka rääkida, et ta on niiii andekas ja hingega inimene. Ta oskab joonistada, maalida, klaverit mängida ja tore olla. Ja lisaks paneb ta sellele kõigele hinge sisse. Kas pole mitte vahva?! :) Nii, nüüd sai vist kõik. Kui mul veel meenub midagi, siis küll ma teada annan, ärge seda kardke, et ei anna.
Seekord ma kavatsen rääkida Katist. Meie pikem jutuajamine leidis aset samal ajal, kui teised Ravilanightclubis tantsu vihtusid ning ennast mällarisse jõid. Me leppisime kokku, et ma lähen tema juurde filmi vaatama ja nii oligi. Vaatasime Boondock Saintsi, poole filmi ajal pidin ma diivanilt alla kukkuma, sest ma ei suutnud enda naerukrampide käes enam väänelda. Film sai läbi ning me olime suht toredas meeleolus. Hakkasime lobisema maast ja ilmast. Kõik mis me rääkisime oli nii siiras ja Kati on inimene, kes ALATI mõistab mind. Ta on võimeline isegi mu lauseid lõpetama ja seda ei oska just paljud. Me mõtleme ju nii ühte moodi. Mõnikord ma võisin mõelda Katist pisut halvasti, kuid enam mitte. See öö, mis ma tema juures veetsin pani mind paljusid asju õige nurga alt vaatama. Ta rääkis kõik nii selgeks, et enam mul selliseid valearvamusi ei teki. Ta on tark inimene ning mul on tohutu austus tema vastu ning tema sõprade vastu, kellel on mõned ühised omadused Katiga. Mingil määral ma isegi
Rääkige mulle oma lugu! Kas see ei kõla mitte hästi ? Ma armastan seda lauset. Sellele vastamiseks on miljoneid võimalusi. Sa võid rääkida oma loo enda lapsepõlvest või poeskäigust või enda sõbraga koos veedetud ajast, ehk enda poissõbrast või siis endast ja enda laulust. Võimalused on lõputud. Rääkige mulle oma lood ja ma luban, et ma hindan neid kõrgelt. Sest need olete Teie. Teie olete need lood. Ma leian, et need on kõige huvitavamad. Ma jään ootama. ^^
Mürks arvas, et ma peaksin midagi kirjutama. Ehk tänasest päevast või midagi. Ega mul eriti ideid pole küll, aga no eks ma midagi ju võin kirjutada. Aega on kulund palju minu viimasest külaskäigust. Me läheme ju varsti Ungarisse !! Ajad on seetõttu kiired. Aga ma ju tean, et ma saan hakkama. Ma pean saama ja ma alati saan ! ^^ Iga päev peame laulma ja tantsima ja õppima ja lugema ja olema meie ise. See on raske, kuid mitte võimatu. Täna sain ma ka ennast peotantsu lõpuks registreeritud. Ma juba kujutan vaimusilmas ette kuidas ma mööda tantsupõrandat liuglen, kuid seda ainult juhul, kui ma suudan sammud ära õppida ja sellesse kõigesse hinge sisse puhuda. Üks-kaks-kolm-kaks-kaks-kolm. Ma kindlasti näen seda nädal aega järjest unes, peas kummitamas rumbataktid. Ma täna mõtlesin, et ma tahaksin midagi kirjutada. Midagi kohe tõeliselt kirjutada. Kuid ma olen kõige viletsam kirjanik, sest minu suurimaks puuduseks on minu aju tühjus. See kumab vastu, sest ideid ju ei ole. Kõige lihtsam on, ku
Jee. Ma olen jälle tagasi. ^^ Ma pole vahepeal midagi teinud eriti, kuid ma olen mõelnud. Palju. Ja mulle tundub, et ükskordki on sellest kasu olnud. Ma olen mõelnud endast. Veidi ego võib-olla küll, kuid happens. Ma tunnen praegu, et ma olen tubli ja saan kõigega hakkama ja ma olen enda üle uhke, kuid samas mõnedes olukordades olen ma nii katki. Ma lihtsalt jooksen kokku ja ei taha nende asjadega edasi tegeleda. Mulle aitab. Liiga palju vastakaid emotsioone ehk?! Sellepärast ma ootangi kooli algust. Et oleks midagi, mis mu mõtteid mujale viiks. Koolis on ka nii palju asju teistmoodi. Ma kasutan seda eestlaste geniaalset sõna nüüd, aga ma tõesti ei viitsi hakata nende muutustega harjuma. Vahepeal ma olin selleks nii valmis, kuid praegu olen ma nii vastumeelne sellele. Mu parim sõbranna kolib ka nüüd linna ära ja mul ei ole enam inimest kelle juurde õhtul joosta, kui mul jälle on tunne, et ma hakkan eemale jääma kõigest. Kui ma tunnen, et kõike on liiga palju . Jälle üks ülivahva asi mi
Heiheii. ^^ Ma pole ammu siia kanti sattunud. Praeguseks on suvi juba poole peal. Ja põhikooliga on ühel pool. Keskkooli on paberid sisseviidud ja nüüd ainult vaja suve nautida. Tantsu- ja laulupidu oli imeline. Inimesed ikka oskavad asju välja mõelda. Eile oli Anu sünnipäev. Ei olnud küll teab mis pidu, aga siiski selline hubane istumine :P Täna rääkisin Kaisaga üle pika aja korralikumalt juttu. Ja nagu alati, kui ma Kaisaga räägin jõuame me mingile järeldusele. Seekord jõudsime me järeldusele, et väikesed lapsed on tõsiselt lahedad. Nad ei saa paljudest maailmaasjadest aru, kuid samas mõistavad nad inimesi paremini, kui keegi teine. Nii et võtke teadmiseks: väikesed lapsed valitsevad maailma. Kuigi.. üha rohkem ja rohkem kuulen ja loen ma selliseid asju, et pered ei taha lapsi, sest miks on vaja lastel kannatada sellises hirmsas kohas nagu maailm. No kuulge. Olge nüüd. Elu on lill ja laske oma lastel nautida lapsepõlve, sõpru, armastust ja kõike mis on hea. Kuid nagu alati ei ole ha
Heh. Mu jalg tunneb ennast juba hulga paremini ^^ Käisin täna linnas ja ostsin endale lõpukleidi juurde kingad ^^ Kohutavalt kenad (A) xD Ostsin salli kaa. Oh jumal, kuidas ma armastan salle. Keegi võiks mulle neid kinkida hirmuäratavtes kogustes :P Linnas oli tore. Kolasime Ergo ja Maiga mööda poode ringi ja Ergo käis juuksuris ka ^^ Jube kihvt soeng on tal nüüd, kuigi talle endale vist ei meeldi eriti =( Selline lühike, aga stiilne. Lõikasin enda juukseid ka pisut, aga ei kukkunud eriti hästi välja xD Nad võiksid juba natuke kasvada, siis oleks hea. Saaks natuke ilusamaks h4xxida nad. xP Praegu tegelen matemaatikaga. Esmaspäeval on eksam. Üritan vormis püsida ja aju ärksana hoida. :D Tahaksin praegu olla ühe oma sõbranna juures. Talle toeks olla, kuigi ma tean, et alati ma kangestun ja ei oska midagi öelda, aga ma arvan, et ta teab, et ma tahan talle alati kõike paremat. Ta on alati minu jaoks olemas ja ma üritan seda sama tema jaoks, kuid ma kardan, et alati ei kuku hästi välja. I
Pisarad voolavad hääletult mööda mu põski alla. Valus on. Hirm toob pähe tobedad mõtted. Kardan kõige hullemat. Kardan seda, millega kõik ähvardavad. See võib ju juhtuda. Ei tea mida teha. Mõistus arvab, et tuleks tegutseda, kuid tegelikult ma ei julge. Kardan, et on veel valusam, kuigi tean, et see võib aidata. Küllap ma millalgi üritangi ennast aidata, aga mitte veel. Ma pean kasutama kavalust. Taktika peab olema. Minul on, kuigi ma ei ole kindel, kas see toimib. Lets hope for the best. Hah. Nüüd te kindlasti mõtlete, et kes mu nüüd maha jättis või, mis masekas mul peal on. Ei ole midagi. Mu jalg on lihtsalt nii kohutavalt valus. Pisarad tulevad iseenesest. Ei nõua pingutust. Aga jahh. Ma nüüd lähen teise tuppa valutama. Hommikune matemaatika konsultatsioon kurnas ära. Tsaukiiii .
Ma pole kindel, kas praegu on hetk, mil päike ja kuu kohad vahetavad, kuid siin ma nüüd olen. Valmis kirjutama. Te kindlasti mõtlete, et mida kirjutama. On järjekordne moment, mil ma seda ei tea. Mõtlesin, et kirjeldan teile momenti. Maalin teile kireva pildi sellest hetkest, kui ma istun siin ja seda blogi kirjutan. Akna tagant paistavad hilised päikesekiired, mis vajuvad aina sügavamale pilvetupsudesse. Heidan pilgu aknast välja ja minu rahutu meeleolu asendub unustusega. See pilt, mis paistab on nii lõõgastav. Küllap te nüüd mõtlete, et milline merevaade mulle nüüd avaneb. Ei. Pole merevaadet. Ma näen kolme kuuske, mille tagant püüavad pea välja sirutada veel mõningad puud ja see õnnestubki neil natukene. Sellega mu vaade peaaegu, et piirnebki. Peaaegu tähendab seda, et ma näen veel ühe maja külge, millelt koorub krohvi. Jepp. See on ilus. See on tõeline. Sellepärast see mulle meeldibki. See on elus ja ma tean, et alati kui ma sinna vaatan, siis on see olemas. See on minu moment. He
Heh. Nüüd olen mina ka üks nendest blogi-inimestest. Ma ei ole eriti arvestanud, et keegi seda loeks, kuid lugege pealegi, sest ega ma tegelikult ei ole valmis paljastama oma kõige mustemaid saladusi Internetile. Kuigi mõtlema hakates, ega mul neid eriti olegi. Ei kujuta ette ka, et kas ma ka seda kohakest regulaarselt külastama hakkan, kuid mõnikord ma lihtsalt tahan kirjutada ja tihti on probleemiks see, et ei tule ideed millest kirjutada. Siia ma kirjutan ühel taolistest hetkedest ja kirjutan teile enda päevast või olemisest või millestki. Ei usu, et mingi eriti diipi juttu kirjutan, aga no kes mind teab. I may suprise. Mõnikord üllatan ennastki. Eile oli eesti keele eksam. Suht kehvasti läks, arvestades seda, et mu ema, kes on mu eesti keele õpetaja, lootis minust palju enamat, sest tema arust ma ju ometi oskan kirjutada. No sorri maan. Ma ka ei pea alati oskama, isegi kui mõnikord kukub asi paremini välja . Ma tean, et ta on vihane, kuid ma annan andeks. Ma ei hakka nurisema, et i