Selle postituse peateemaks on jõulutunne. Ja see on kogu täiega Merilinile.
Jõulutunne on see kui sa kuuled koputust uksele, avades märkad sa, et ukse taga on punase ninaga Merilin, kes on sulle külla tulnud. Siis te panete küünlad põlema, kustutate tuled ja räägite poistest ja tüdrukutest, raamatutest ja filmidest, ilmast ja koolist. Jah, ma tean, et nendest asjadest räägitakse ka muul ajal, kuid siis ei ole selles seda salapära. Jõulumüstika jaoks ei ole vaja päkapikke ja jõuluvanasid.Igatahes niimoodi me istume seal ja joome teed (isegi siis, kui on teada, et Susanna teed ei joo) Ja me sööme kommi ja laseme kõik rahvatantsud ja laulmised ja muud asjad üle, et lihtsalt seda hetke veel kauem nautida.Siis me kustutame küünlad ja lähme õue. Külm näpistab, aga meil on ikkagi mõnus. Õhus on tunda pühade meeleolu. Kosel säravad puude ümber tuled ning on olemas ka meie päris oma kuusk. On olemas pingid kus istuda ja teed kus jalutada. Ja siis vahepeal toob Susanna Mürkale bussi vastu minnes piparkooki või mõne roosi. Peale seda me lähme jälitame mööda pimedaid tänavaid teisi inimesi, ise südamest lõkerdades ja mõistes kui imelikud me oleme, aga meile meeldib. ^^
Jõulutunne on see kui Merilin tuleb koolis su juurde naeratades terve oma olekuga ja kallistab sind, sest tal lihtsalt on tuju. Ka selles on pühade erilisust ja tegelikult me mõlemad tundsime seda. Et kellelegi näidata kui eriline ta on, ei ole vaja kingitusi. Piisab sõnadest ja väljendusrikkusest. Sellest Merilinil puudu ei tulnud.
Jõulutunne oli see kui ma tegin midagi Merilinile, kaarti või midagi muud toredat, ise juba vaimusilmas teades, kuidas ta reageerib. See tegi tuju heaks. :)
Niiviisi me kõmpisime mööda Koset või nautisime hubast õhkkonda minu juures, aga meil olid meie jõulud ja mitte keegi ei suuda ettegi kujutada, millised need olid, sest ainult meie tundsime seda niimoodi. Ainult meie mõistsime seda niimoodi. Ja ainult meie armastasime seda niimoodi.
Mäletad?Kas sa mäletad neid lõputuid kordi, kui ma sulle bussi vastu tulin või kui ma sind ära saatsin, oodates, et sa juba rutem tagasi tuleksid? Või neid sõnumeid, mis sa saatsid, kui ma maal olin? Ega sa unustanud pole?Ma loodan, et sa ei ole. Aga tea, et mul pole mitte kunagi varem olnud sellist jõulutunnet nagu eelmisel aastal ja seda kõike tänu sinule. Need olid mu elu kõige ilusamad jõulud. Jõulud, mis algasid detsembris ja lõppesid nii veebruari kanti. ^^
Jõulutunne on see kui sa kuuled koputust uksele, avades märkad sa, et ukse taga on punase ninaga Merilin, kes on sulle külla tulnud. Siis te panete küünlad põlema, kustutate tuled ja räägite poistest ja tüdrukutest, raamatutest ja filmidest, ilmast ja koolist. Jah, ma tean, et nendest asjadest räägitakse ka muul ajal, kuid siis ei ole selles seda salapära. Jõulumüstika jaoks ei ole vaja päkapikke ja jõuluvanasid.Igatahes niimoodi me istume seal ja joome teed (isegi siis, kui on teada, et Susanna teed ei joo) Ja me sööme kommi ja laseme kõik rahvatantsud ja laulmised ja muud asjad üle, et lihtsalt seda hetke veel kauem nautida.Siis me kustutame küünlad ja lähme õue. Külm näpistab, aga meil on ikkagi mõnus. Õhus on tunda pühade meeleolu. Kosel säravad puude ümber tuled ning on olemas ka meie päris oma kuusk. On olemas pingid kus istuda ja teed kus jalutada. Ja siis vahepeal toob Susanna Mürkale bussi vastu minnes piparkooki või mõne roosi. Peale seda me lähme jälitame mööda pimedaid tänavaid teisi inimesi, ise südamest lõkerdades ja mõistes kui imelikud me oleme, aga meile meeldib. ^^
Jõulutunne on see kui Merilin tuleb koolis su juurde naeratades terve oma olekuga ja kallistab sind, sest tal lihtsalt on tuju. Ka selles on pühade erilisust ja tegelikult me mõlemad tundsime seda. Et kellelegi näidata kui eriline ta on, ei ole vaja kingitusi. Piisab sõnadest ja väljendusrikkusest. Sellest Merilinil puudu ei tulnud.
Jõulutunne oli see kui ma tegin midagi Merilinile, kaarti või midagi muud toredat, ise juba vaimusilmas teades, kuidas ta reageerib. See tegi tuju heaks. :)
Niiviisi me kõmpisime mööda Koset või nautisime hubast õhkkonda minu juures, aga meil olid meie jõulud ja mitte keegi ei suuda ettegi kujutada, millised need olid, sest ainult meie tundsime seda niimoodi. Ainult meie mõistsime seda niimoodi. Ja ainult meie armastasime seda niimoodi.
Mäletad?Kas sa mäletad neid lõputuid kordi, kui ma sulle bussi vastu tulin või kui ma sind ära saatsin, oodates, et sa juba rutem tagasi tuleksid? Või neid sõnumeid, mis sa saatsid, kui ma maal olin? Ega sa unustanud pole?Ma loodan, et sa ei ole. Aga tea, et mul pole mitte kunagi varem olnud sellist jõulutunnet nagu eelmisel aastal ja seda kõike tänu sinule. Need olid mu elu kõige ilusamad jõulud. Jõulud, mis algasid detsembris ja lõppesid nii veebruari kanti. ^^
Kommentaarid
Postita kommentaar