30.5.13

Kui te tunnete, et teie neljapäevas pole piisavalt ilu, siis ma soovitan järgnev link avada ja uppuda. 
Hunnitu oratoorium!
Good old times, kui me Preludiumit ja Heroicat ise laulsime. 


That's why Urmas Sisask on üks mu lemmikumatest Eesti heliloojatest. (kui mitte kõige lemmikum)

28.5.13

Pärast laupäevaöist ja pühapäeva varahommikust möllu ja meeltesegadust on hea teist päeva järjest lihtsalt hommikust õhtuni leboda ja üritada oma seebiooperimajandusega järjele saada.
Täna veel langetati pool kivi mu südamelt, kui ma sain teada, et mõlemad mu bakatöö oponendid on norra keele kõnelejad. See tähendab, et ma ei pea hakkama enda kõrvu taani ja rootsi keele jaoks teritama. Oh, seda rõõmu! (ilma vähimagi irooniata)
Nüüd jääb veel ainult üks eksam teha, üks töö kaitsta ja ühte telefonikõne või kirja oodata. 
Ja siis I'm done!

24.5.13

Kui teil on absoluutselt kõige õrnematki aimu, kuidas analüüsida Natsi-Saksamaa juutidevastast propagandat, tuginedes Richard Schechneri etendusuuringu materjalidele, siis nüüd oleks hästi õige aeg oma suu lahti teha ja seda teadmist teistegagi jagada.
#koolilõpp, #sess, #ülehomsestonelulill

23.5.13

Kui istuda ühel väga tavalisel kolmapäeva õhtul koos inimestega, kes suure huvi ja innuga räägivad sinuga Marcel Duchamp'ist, Emir Kusturicast ja postdramaatilisest teatrist, siis muutub tavaline õhtu minu jaoks väga eriliseks. Eriti veel kui taustaks laulavad Mumford, Florence ja McMorrow. Midagi on siin ilmas ikka õigesti ka.
Ja kuigi ma ei kaitse doktorikraadi moodsas kunstis (ega ka milleski muus), oli ülimalt mõnus rääkida asjadest, mille juures tavaliselt jututeemat vahetatakse, kui nendeni üldse in the first place jõutakse.

Rohkem kultuurseid kolmapäevi!

22.5.13

Panin just enda bakatöö elektroonilise versiooni teele. See on veidi hirmutav, sest mu bakatöö on nagu Tallinn ja ei saa tegelikult mitte kunagi valmis.
Aga samas tähendab see sammu lähemale suvele ja koolilõpetamisele ja elule ja kõikidele muudele asjadele, nii et.. ma ütlen hurraa! Hommikut alustan printimise ja köitmisega ning siis ma lähen premeerin ennast sõprade ja teatriga. Kõlab nagu uhke plaan.

(ja ma tean, et see on juba teine "ma-lõpetan-kooli"-postitus ja võib-olla tuleb neid veelgi, aga mulle lihtsalt ei jõua mitte kuidagi kohale, et see juba läbi saab. Alles ma nutsin kodus, et ma pean Tartusse kolima; alles ma avastasin, et Tartu on tegelikult minu zsa-zsa-zsu; alles ma avastasin, et mul on ilmatult toredad kursusekaaslased; alles ma avastasin, mida ma oma erialadest tegelikult arvan ja alles ma avastasin, et kõike seda ühendav kool on paari nädala pärast otsas.)

20.5.13

Mul oli täna elu viimane skandinavistika loeng. Never again. 
Täiega imelik.
Just sayin'.
okei, ma nüüd lähen õpin moodsat kunsti edasi.

ikka on imelik.

18.5.13

Millal sai minust inimene, kes ärkab laupäeva hommikul pool kaheksa, et jooksma minna?
God knows. See ei saanud küll väga ammu juhtuda.

16.5.13

ähh, Malta eurolaul oli nii armas.
nagu hambaarstist Jason Mraz.
nad olid nagu suvalised tänavalt kokku kogutud ukulele-tinistajad, aga mulle meeldis.
kerge ja mõnus suvine viisijupp.
Sellise üllatuse peale on küll tore ärgata. Ma olen öösel endale kuskilt kamalutäie tedretähne hankinud. Missest, et oli öö, aga tundub, et päike on mind armastama hakanud.

15.5.13

Mul tuli tuju üks väga klassikaline tegin seda-käisin seal-kunagi teen seda-blogipostitus teha.
Tänane hommik oli hea. Võipsid, spotify ja esimene hommik aknal. Järelikult on suvi käes. Ja tegelikult peaaegu ongi. Koolis tuleb veel teha väga viimased (kuid juberasked) lõpuspurdid ja siis on do-did-done. Kohe päris korralikult done.
See nädal on muidu igati ilus olnud. Eelkaitsmise hommik algas äiksetormi ja paduvihmaga. Ma olin kooli kõndides nii segaduses. Ma ühelt poolt tahtsin seda kõike kogu hingest nautida, aga teiselt poolt ma veidi pelgan äiksetormi, aga kui mulle kõndis vastu mees, kellel oli käes suur kimp nartsisse ja kes kõva häälega vihmas seigeldes midagi laulis, siis mul oli juba palju lihtsam otsust langetada. Loomulikult ma nautisin seda padukat.
Eelkaitsmine möödus lenneldes, sellele järgnes põgus raamatukogukülastus, paar tundi lebo, maailma parim jooks ja kinoõhtu Katiga. Käisime Samsarat vaatamas. Võttis hingetuks küll. Kuigi vahepeal oli minu maitsele pisut rõve, aga mulle ikka veel meeldib arhitektuur ja linnaplaneerimine, nii et.. mul oli ka küllalt seda, mida suu lahti vaadata.
Eilse päeva ma puhkasin natukene liiga palju, kuigi ma oleksin pidanud ennastunustavalt õppima, aga kevad on ja motivatsioon sai eelmisel nädalal otsa. Nüüd tahaks ilusaid asju teha. Aga küllap ma jõuan oma asjadega ikka valmis.
Mis on minu puhul väga veider, on see, et ma ootan suve. Ja esmakordselt mitte ainult selle suure hulga vaba aja pärast. Seekord on selles ootuses midagi rohkemat. Ma ei ole kindel, mis täpsemalt.. küllap mingi teadmatuse ärevus. We'll just have to wait and see. Aga selge, nüüd tuli aeg ennast kokku võtta ja tuhat lehekülge rootsikeelset teksti lugeda. Ja läinud ma olengi...

3.5.13

Kui juba inimesed, kes ei tea midagi minu teatrifanatismist, küsivad, kas ma töötan Vanemuises, siis on juba midagi õigesti.