Panin just enda bakatöö elektroonilise versiooni teele. See on veidi hirmutav, sest mu bakatöö on nagu Tallinn ja ei saa tegelikult mitte kunagi valmis.
Aga samas tähendab see sammu lähemale suvele ja koolilõpetamisele ja elule ja kõikidele muudele asjadele, nii et.. ma ütlen hurraa! Hommikut alustan printimise ja köitmisega ning siis ma lähen premeerin ennast sõprade ja teatriga. Kõlab nagu uhke plaan.

(ja ma tean, et see on juba teine "ma-lõpetan-kooli"-postitus ja võib-olla tuleb neid veelgi, aga mulle lihtsalt ei jõua mitte kuidagi kohale, et see juba läbi saab. Alles ma nutsin kodus, et ma pean Tartusse kolima; alles ma avastasin, et Tartu on tegelikult minu zsa-zsa-zsu; alles ma avastasin, et mul on ilmatult toredad kursusekaaslased; alles ma avastasin, mida ma oma erialadest tegelikult arvan ja alles ma avastasin, et kõike seda ühendav kool on paari nädala pärast otsas.)

Kommentaarid

  1. Haha, täpselt minu mõte! Just ütlesin emale, et see ei saa kunagi valmis, sest alati on midagi veel vaja muuta. Ma jätan köitmise igaks juhuks viimasele minutile :D (ehk homsele)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma jätsin ka viimasele minutile, aga ma lõpuks enam ei vaevunud mõtlema sellele, et tegelikult peaks terve töö veel ümber kirjutama. :D Juhendajad suhtusid ka kuidagi väga rahulikult asjasse, nii et küllap vast kõige hullem ei ole. :D

      Kustuta
    2. Hehe, viisin ka nüüd lõpuks ära, nii mõnus oli korraks enda käes ka hoida :)

      Kustuta
    3. Tubli laps!
      Pärast köitmist oli tõesti tunne, et nüüd on see mingi päris asi.

      Aga jõudu kaitsmisele!

      Kustuta
  2. nii põnev ja uskumatu:) väike baka-suss:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On eks? Ma arvan, et mulle ei jõua isegi pärast lõpetamist kohale, et mul ülikoolist kraad on (olgugi et pisike).

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?