Mul tuli tuju üks väga klassikaline tegin seda-käisin seal-kunagi teen seda-blogipostitus teha.
Tänane hommik oli hea. Võipsid, spotify ja esimene hommik aknal. Järelikult on suvi käes. Ja tegelikult peaaegu ongi. Koolis tuleb veel teha väga viimased (kuid juberasked) lõpuspurdid ja siis on do-did-done. Kohe päris korralikult done.
See nädal on muidu igati ilus olnud. Eelkaitsmise hommik algas äiksetormi ja paduvihmaga. Ma olin kooli kõndides nii segaduses. Ma ühelt poolt tahtsin seda kõike kogu hingest nautida, aga teiselt poolt ma veidi pelgan äiksetormi, aga kui mulle kõndis vastu mees, kellel oli käes suur kimp nartsisse ja kes kõva häälega vihmas seigeldes midagi laulis, siis mul oli juba palju lihtsam otsust langetada. Loomulikult ma nautisin seda padukat.
Eelkaitsmine möödus lenneldes, sellele järgnes põgus raamatukogukülastus, paar tundi lebo, maailma parim jooks ja kinoõhtu Katiga. Käisime Samsarat vaatamas. Võttis hingetuks küll. Kuigi vahepeal oli minu maitsele pisut rõve, aga mulle ikka veel meeldib arhitektuur ja linnaplaneerimine, nii et.. mul oli ka küllalt seda, mida suu lahti vaadata.
Eilse päeva ma puhkasin natukene liiga palju, kuigi ma oleksin pidanud ennastunustavalt õppima, aga kevad on ja motivatsioon sai eelmisel nädalal otsa. Nüüd tahaks ilusaid asju teha. Aga küllap ma jõuan oma asjadega ikka valmis.
Mis on minu puhul väga veider, on see, et ma ootan suve. Ja esmakordselt mitte ainult selle suure hulga vaba aja pärast. Seekord on selles ootuses midagi rohkemat. Ma ei ole kindel, mis täpsemalt.. küllap mingi teadmatuse ärevus. We'll just have to wait and see. Aga selge, nüüd tuli aeg ennast kokku võtta ja tuhat lehekülge rootsikeelset teksti lugeda. Ja läinud ma olengi...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji