Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Kui ma tavaliselt olen igati avatud "mina ja maailm"-hetkedele, siis võin praegu ausalt üles tunnistada, et mul on sellest minust ja enda maailmast vahelduseks kõrini. Igatsen "meie ja maailm"-hetki. Jään neid ootama. Ja! Ja! Ja! Tahan ka selleks inimeseks, kes kõike jõuab.

Rõõmus Nele tuletas mulle oma viimase blogipostitusega veel meelde ühe asja, miks mulle Eesti nii väga meeldib. Kui mul on selline koht kuhu alati tagasi minna, siis miks mulle ei peaks Eesti meeldima? :') Tahan Karulasse!

Miku sai need hingematvalt ilusad lipud kaamerasilma ette. Hurraa! (': Mina olen ikka pealaest jalatallani oma riigi laps. Seetõttu ongi 24. veebruar ja 20. august minu jaoks väga reaalsed pühad ja tihtipeale olulisemad kui pseudotähtpäevad nagu jõulud, sõbrapäevad ja naistepäevad (kuigi minu pealiskaudsematel hetkedel, meeldivad mulle niivõrd kuivõrd needki). Iga kord kui kuskil lauldakse isamaalist laulu või kõneldakse Eesti riigi iseseisvumisest ja ajalookatsumustest või lihtsalt mainitakse, et "mulle meeldib siin elada", siis muutun ma hetkelt härdameelseks ja ülevoolavalt patriootlikuks. Jah, ma suudan isegi ajaloo õpikut lugedes pisaraid valada. Olen ma ju alati rääkinud, et mina juba nii naljalt välismaale ei koliks. Juba kuu aega järjest kuskil mujal viibimist paneks mu kannatuse proovile. Jah, olen oma riigi laps. Loon ja hoian Maarjamaad, yesyes. Palju õnne, Eesti. ...ära sule oma ust heale päevale, sest sel ajal kui sa naerad, sa ei nuta. .. "Ko

Mi Triinu har sagt gylne ord: kellele ma otsa irvitan, kui ingunn kobab

Hommikul ärkasin kuskil 8 paiku. Tegin algust kampaaniaga "Susanna ei lükka enam enda äratust edasi.". Üllatavalt hästi tuli välja. Seejärel kooserdasin mööda korterit ringi, tegin koolitööd ära ja valmistasin endale ühe mõnusa šampinjoni-vorsti omleti. Peale selle lõputut nosimist vaatasin veits telekat, pakkisin asjad ära ning seejärel pakkisin enda parimasse talvevarustusse, mis mul üldse siin Tartumaal olemas on. Koolitee oli märksa mugavam ja soojem kui tavaliselt. Det var hyggelig! 3 loengut ühes majas oli üllatavalt talumatu. Küllap olen selle lõputu edasi-tagasi jooksmisega nii ära harjunud. Peale eesti, ladina ja norra keele loengut käisin ostlemas. Tegin korraliku toidušopingu terveks nädalaks ja hip-hip-hurraa, sain endale esimese ajaloo riigieksami harjutuste vihiku! Drop dead, aga jah, mul on hea meel. :D Siis tulin koju, istusin korra keset tühja tuba, tõmbasin hinge ja vorpisin endale ühe riisi-ananassivoki kanaga. Nüüd on kõht täis ja ma geekin telekat veits

hip-hip-hurraa. Tegin just avastuse, et suurema osa sellest sõbrapäevast veedan ma, kas üksinda või võõraste inimeste keskel. Plus mul pole krediiti, et sõpradele helistada ka, nii et... Head sõbrapäeva! :'D Siiralt parimatega, -Sus.

jah, ma tean, et ma pole ammu enda nägu siia näidanud, aga mu rüperaal läks sanatooriumisse. Varsti tuleb koju minu juurde. (: Siis kohtume rohkem. Aga tegelikult ma tahtsin rääkida, et mul on täna selle nädala ainuke vaba päev ja seda ma kulutan surfates lehekülgedel, kus ma tavaliselt kunagi ei käi. Ja ühelt neist, leidsin ma hea artikli. http://naistekas.delfi.ee/elu_on_seiklus/kirev_maailm/viis-sopra-keda-sul-elus-vaja-laheb.d?id=39724369&l=fplead Mul on ka sellised sõbrad. (: Enamike tüüpidega tuli kohe mingi nimi meelde. Ilmselgelt on Mari-Ann "abistaja"! "Ergutajat" on raske defineerida. Mulle ei peeta erilisi pep-talke või kui see ka juhtub, siis on igakord selleks ergutajaks keegi erinev inimene. Hea on teada, et mitmed inimesed usuvad minusse. (: "Guru" on Erki, sest from all the people on ta mulle mõned kõige ausamad asjad öelnud. :D:D "Kuulaja" on without a doubt Kertu. ja no ma usun, et mitte kellelegi üllatuseks on mu

Millegi pärast tundub mulle ikka veel, et Tartus paistab alati päike.