Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ma alustan laupäevast.
Üks kõige vingemaid päevi üle pika aja. Kõigepealt pidime me Meriliniga linna minema, kuid natuke enne bussi väljumist teatas ta, et ta ei saa tulla. Ma mõistsin teda. Otsustasin siis üksi pealinna kolama minna. Linna jõudes helistasin Ringole, keda ma polnud juba 100 aastat näinud. Umbes tunni aja pärast oli ta kesklinnas. Mul oli nii hea meel teda näha, sest no ma tõesti polnud teda väääga ammu näinud. Siis me läksime kinno. Sellel kellaajal oli ainult üks film "Alvin ja koopaoravad" xDDD Ma ei ole kunagi midagi nii haiget näinud. Siiamaani ajab naerma, kui jabur see oli.
Kinost lahkudes ei suutnud me otsustada kuhu minna. Me kõndisime siis niisama linnas ringi. Käisime Rinxile linnahalli kõrval olevast Statoilist süüa ostmas ja siis jalutasime vanalinna, millele me suhteliselt suure ringi peale tegime ja siis me käisime kaks korda Vabaduse platsil ja siis kaks korda vanalinnas ja kaks korda sadama juures ja siis Balti Jaamas ja igal pool käisime. :P J…

Täna nägin ma Maid. ^^ Sain temaga umbes 20min rääkida, kuid siis ta pidi juba lahkuma.
See kõik hakkas nii.. hommikul mul läks väga kiireks ning seetõttu jäi mul telefon koju. (Ma koolist praegu ei räägi, sest mul ei ole praegu seda kirjutamistuhinat kätes.) Koju jõudes ma leidsin sõnumi, et Mai tuleb täna ikka kindlasti külla mulle. Ma muutusin hästi närviliseks ja passisin aknal, et näha kui ta tuleb, sest kell oli juba sealmaal. Minutid möödusid, aga mina teda ei näinud. Muutusin veel närvilisemaks. Mul oli süda sellest närvitsemisest paha. Miski kuyidagi näris mu sees. Vahepeal tundsin ennast olevat minestuse äärel, kuid samas oleksin nagu pilvedes heljunud. Kuna mul krediiti ei olnud, siis ei saanud ma helistada ka. Ma olin kujutluses loonud juba kümneid versioone põhjustest, miks ta siiski tulla ei saanud. Lõpuks mulle meenus lauatelefon ja ma helistasin. Ta ütles, et on õe juures ning, et ta kohe varsti tuleb mulle külla. Ma olin nii õnnelik. Ma pole temast vist mingi kaks kuud…

Täna hommikul ärgates tundsin, et täna on see õige päev, kus oleks kõige meeldivam olla omas mullis. Lihtsalt selline mõnus. Sina ja sinu mõtted. Olin veendunud, et mul läheb see ka korda, kuid ei. Kooli puhvetist mahla ostes, helises mu telefon ja vastu võttes avastasin ma ennast lobisemast Sirliga, kes palus mul kokku ajada jõulutoitudekonkursi žürii. Eks ma siis pidin hakkama seda organiseerima. Ja siis järjest tuli selliseid nõmedaid asju ja minu isiklikud naljakad mõtted jäid tahaplaanile. Ma tegelikult nii väga tahtsin seda üksinda muhelemise päeva. ^^
Eks ma elan üle, kuigi seda ei ela ma eal üle, et meie jõulukuusk ei saanud mingit kohta. Kas kellelgi on üldse õrna aimu kui palju vaeva me nende tiibadega nägime?! Me kõrvetasime ennast liimipüstoliga nii, et villid olid järel. Kipsvormid lagunesid üksteise järel, sest need lihtsalt ei tahtnud kokku jääda. Pidime laduma sulghaaval tiivavormid täis, et need ikka ühte pidi jääksid. Seejärel pidime need kokku õmblema ja kõik üle kon…

Ma teen lühidalt, sest mul on uni.
Keijo sünnipäev oli väga vinge. Ma lausa arrrrrrrmastan. Seal oli nii ägedaid inimesi ja ma ju arrrmastan neid, nagu juba öeldud. ^^ Ilmar, Silver, Erik, Keijo ise, Kaisa jnejnejne. Niiiii lahe. :)
Kuulasin kuidas Keijo ja Silver ja siis vahepeal Ilmar ka rokkisid ja naersin enamus ajast. xD Lihtne ja tabav xD
Sain teada, et pean uue näo ostma, sest mu praegune on liiga vallatu ja tean, et pidudel Viimset reliikviat vaadata on lahe xD Mulle meeldib pidudel juukseid ka lõigata ja vaadata, kuidas iga veerand tunni tagant midagi laual või kapil ümber lükati. ^^
Kõige vingem oli veel see, et ma sain teha seda, mida ma kõige paremini oskan. Ma sain inimesi jälgida ja see oli lausa jumalik. Tulemused samuti. ^^

Aga olgu, ma nüüd lähen magama, sest te nagunii ei saa aru kui väga lahedad inimesed nad olid. *Kui väga ägedad nad minu arust olid. xD

Head ööd. ^__^

P.S. Ma sain endale lõpuks ihaldatud beanbagi ^^ Täpselt samasuguse nagu Keijo juures oli, aga rohelise ;…

Täna ma siis lõpuks jõudsingi kooli ka. ^^ Mitte midagi meeldivat seal muidugi ei olnud. Mu allakäigu hooaeg on jälle täies hoos. Kas pole mitte vinge? Keemia töö 2, geo töö 3, ajaloo jutustamine 2, sest tal oli hästi raske mind küsida ju esimesena, kui ma seda tegelikult osanud ka oleksin. Ma juba olin selle hinde jama ära unustanud, aga nüüd ma tulin siia ja kõik meenus taas. See selleks. Ma ei saa sinna enam midagi parata. Keemia tööd lähen parandama, kuid muudega on mu võimalused juba otsas.
Muidu oli mu enesetunne koolis mõnus. Ma tundsin ennast kuidagi vabana. Oli hetki, kus inimesed lihtsalt ajasid nii demendi juttu, et tekkis soov põgeneda, kuid samas, mida uut selles kõiges oli? Peale geograafia töö kätte saamist ma mõtlesin, et ma pean mingi imega hakkama saama ja õppima hakkama. Ka selles pole midagi uut. Millegi pärast see idee ei saa kunagi teoks. Ehk on liialt vähe sponsoreid? Ei tea.
Peale kooli läksin ostsin endale juuksevärvi. ^^ Jah, ma tõesti otsustasin jätkata vana t…

Praegu on mõnus ja hubane olla. Küünlad põlevad ja tuju on suhteliselt hea. Olen umbes 2 tundi Mürka jõulukingi kallal pusinud. Nüüd pean päeva või paar ootama ja saan edasi tegutseda. ^^
Eelmise postituse kohta nii palju, et kui mu õde mu blogi luges, siis ta arvas, et ma peaksin meie endise vene keele õpetaja Silvi Rootsu juurde kolima. Siis ma saaksin raamatukogu naaber olla ^.^ Aga mul on oma praeguseski kodus hea. Eks ma võin jalga raamatute nimel kulutada küll. :)
Täna ei ole eriti tegus päev olnud. Peale eelmist postitust ma natuke aitasin veel õel õppida, siis tuli Ergo mulle külla ja peale seda hakkasin ma õega telekat vaatama. Siis pidi õde kokandusringi minema ja nii ma siia üksi jäingi. Ootan huviga teiste blogide täiendusi. Ma hakkan vist vaikselt nende lugemisest sõltuvusse sattuma. ^^ Nii huvitav on lugeda, kuidas keegi teine ennast väljendab või midagi kirjeldab.
Peale õe lahkumist ma igatahes tulin siia tuppa Mürka kingiga jamama. Alguses olin jumalast hasardis, aga ega …

Mul oli kaks vaba päeva ^^ See tähendab, ma tegin endale kaks vaba päeva (A) Ma natukene olin haige ja ega ma natukene ei viitsinud ennast kodust välja vedada ka, kuigiii.. ma käisin eile raamatukogus. Ohjah, see on ikka nii vinge koht. Ma võiks raamatukogu naaber olla :)
Eile ma enda jaoks millegi kasulikuga hakkama ei saanud. Enamus aja ma tegin õele reisiprogrammi lummavasse keskaegsesse Pariisi ja aitasin tal vene keele sõnu õppida. Ma ei oleks uskunudki, et üks reisiprogrammi koostamine võib nii huvitav olla. Valida need kohad kuhu reisijad viia, otsida hotell ja toitlustus jms. Nii tore oli. (: Vene keele sõnadega ma käisin talle lihtsalt pinda, sest ta ei suuda eristada susisevaid häälikuid ja mina suudan. Ja siis ma kiusasingi teda natuke.
Aga tegelikult ma sain õega eile vägagi hästi läbi. Me pidime õhtul ära surema naeru kätte. Täitsa lõpp, mis kildu Stella siin rebis xDDD Praegugi ajab naerma.
Homme ma lähen kooli, kui eeskujulik õpilane. Peaksingi ajalugu õppima. Ma enne tegi…

Ja veel midagi kogu täiega Merilinile. :) xD Ärge arvake, et ma hulluks lähen. Lugege tema blogi ja te mõistate, mis see on, mis nüüd tuleb . ^^

Soe õhtu New Yorgis. Tuul sasib mu juukseid ning lennutab mu kleidisaba omasoodu. Ma olen 24 ning mu unistus on täitunud. Ma seisan siin mere ääres ning vaatan päikest mere taha vajumas. Pastelsed värvid ümbritsevad mind ning kõik tundub nii rahulik. Elegantsus saadab mind igal sammul, kui hakkan trepiastme haaval liikuma restorani ukse juurde. Ometigi, ma olen ju kutsutud. Ukse peal ootab mind kelner kandikuga ning pakub mulle klaasikese tippklassi punast veini. Ma võtan selle kõhklemata vastu, sest see värv sobib ideaalselt mu kleidiga. Astun edasi kuulatades melu, mis on mu ümber, südametukseid, mis on mu sees ja omaenese kingade klõpsumist.
Ma olin nõus peole tulema, teadmata isegi miks, sest ma ei tundnud siit kedagi, kuid siiski liuglesin ma mööda ruumi ning lobisesin inimestega. Kõik tundusid niivõrd sõbralikud. Ma ei tea, kas see tuleb …

Viimasel ajal on populaarseks läinud jutt, et kiire on ja ei jõuta midagi tehtud ja, et endale ei jää üldse aega. Ma nii tean mida nad sellega mõtlevad. Ma ei mõtle sellega, et kümnes klass on mingi ületamatu takistus või minu huviringid liiga tiheda ajakavaga. Ma olen ise selle tee valinud ja taganemiseks võimalust ei ole.
Jah, ma tõesti õpin mõnikord kella 3-4 öösel ja mõnikord tõesti on tunne käega lüüa, sest mitte mingit tulemust pole kuskilt otsast näha. See tunne on tegelikult päris tihti. Samas aga on hea kui kiire on, sest siis jääb mulje, et sa oled eriti kasulik.
Millegi pärast on mul sellel aastal anti-vingumise tuju. Kõik peab edasi minema ja ma leian, et ma ei tohi mitte millegi kohta öelda, et ma ei jõua. Kuid samas olen mõelnud, et vähemalt huvialadega peaksin natuke koomale tõmbama. Ma tean, et mulle meeldivad need kõik väga, kuid siiski. Eks paistab ja eks aeg näitab, mis peale jõule juhtuma hakkab.

Teistele ma soovitan, et rassige edasi. :) Ma tean, et on raske, aga kun…

Selle postituse peateemaks on jõulutunne. Ja see on kogu täiega Merilinile.
Jõulutunne on see kui sa kuuled koputust uksele, avades märkad sa, et ukse taga on punase ninaga Merilin, kes on sulle külla tulnud. Siis te panete küünlad põlema, kustutate tuled ja räägite poistest ja tüdrukutest, raamatutest ja filmidest, ilmast ja koolist. Jah, ma tean, et nendest asjadest räägitakse ka muul ajal, kuid siis ei ole selles seda salapära. Jõulumüstika jaoks ei ole vaja päkapikke ja jõuluvanasid.Igatahes niimoodi me istume seal ja joome teed (isegi siis, kui on teada, et Susanna teed ei joo) Ja me sööme kommi ja laseme kõik rahvatantsud ja laulmised ja muud asjad üle, et lihtsalt seda hetke veel kauem nautida.Siis me kustutame küünlad ja lähme õue. Külm näpistab, aga meil on ikkagi mõnus. Õhus on tunda pühade meeleolu. Kosel säravad puude ümber tuled ning on olemas ka meie päris oma kuusk. On olemas pingid kus istuda ja teed kus jalutada. Ja siis vahepeal toob Susanna Mürkale bussi vastu minnes…

Jee arvutitund.
Mürka sa panid mind jõulutunde peale mõtlema ja ma vist enam-vähem nüüd tabasin ära mis see on. Ma tahan sinuga veel rääkida sellest.
Mul on omad plaanid ;)
Ja btw, I so know what u feel. ^^
We're still alike ;)

Täna oli lebo päev. Mu eilne masendavalt kohutav silmavalu oli üle läinud. ^^ Hingamisraskused on mul siiani, kuid nendega ma olen aastate jooksul ära harjunud. ;)
Täna pühendasin aega endale ja puhkasin. Vahepeal mõtlesin asjade üle järgi ja oleksin peaaegu hulluks läinud, kuid siis tuli mu päästja Mmary, kellega me korra väljas käisime ja siis minu juurde tulime. :) Imekombel jõudsin ka natuke lugeda, kuid mitte midagi märkimisväärset. Tahaksin oma HP juurde juba jõuda^^, kuid kogu aeg on nii kiire. Praegu on aeg, mil ma tahaksin tsiteerida Jokit ja öelda, et homset päeva ei ole, sest mul on nii palju õppida, et ma ei taha homme selleks ärgata vaid ma tahaksin natuke veel puhata ^^
Ma ootan, et mu silmaarsti aeg juba kätte jõuaks. Ilma prillideta, mis mul Ungarisse jäid, on natuke palju keeruline lugeda.

Aga praegu ma lähen magama, lootes, et homme on laupäev. ^^ Head ööd (:

Btw, ma nüüd sain vist aru, mida sa Mürka mõtlesid. Kuidagi väga lihtne ja sujuv kirjutamine oli see praegu. Lihtsalt rääkisin seda mis oli, ilma ühegi mõtlemist vajava pingutuseta. ^^ xD
Thanks. (K)

JA MA TÄNAN KÕIKI ENDA TANTSUKAASLASEID, SEST TE OMATE TÄIEGA !!! :)

Täna oli Playbox. Me olime täiega vinged kuigi me auhinda ei saanud ^^ See oli vist minu esimene ja viimane kord Kuningas olla. :D
Jah, vahepeal sain niisama savikilluga silma ja siis tegin oma teadustaja debüüti. xD
Aga üldiselt on mul jah paha tuju ja sellepärast ma kirjutangi minimaalse sõnavaraga praegu . xD
Peale esinemist ja ka praegu veel on mul mu koormusastma tõttu tõsised hingamisraskused. ^__^ Aga selle ma ehk elan üle.
Jumal tänatud, et mu emme kodus oli, sest kui ma oleksin üksi pidanud olema, siis ma oleksin ära surnud siia. Empsiga oli hea lobiseda : )
Mürka, ole nüüd meelitatud ^^ Sinule kirjutan praegu, sest ma ju kirjutangi oma päevast (:
Ma üldiselt ei vingu, et mul paha tuju on ja mõne teise asja pärast ka, mida ma üldse mainima ei hakka. : )
Ja praegu ma lähen eemale oma smailide rohkest postitusest ja süvenen "Vähktõvekorpusesse" ja täidan oma mõttepäevikut ja olen niisama diip xD
Ja uskuge mind, mu tuju pole üldse nii hull, kui siit postitusest irooniaga kaja…

Laulge mulle, tantsige mulle, lugege mulle, näidelge mulle, kirjutage mulle, joonistage mulle... ja ma olen kade.
Ma kadestan teid kõiki ! Miks teil on see ? See sära ja võim ?

Ma tahaks kurta, ma tahaks vinguda, ma tahaks osata ja ma tahaks...
aga ma ei tee seda. Ma ei ole nagu teie. Kuigi kohati ju võiksin. Oleks mul midagi teilt kõigilt, siis ma oleksin superinimene. ^^
Loota ju võib.. :)

Selle asemel ma laulan, ma tantsin, ma loen, ma näitlen, ma kirjutan, ma vahepeal isegi joonistan ja ma ikka pole rahul. Või kui see rahulolu minuni kunagi jõuab, siis ei ole teised rahul. Lihtne.

Merilin küsib ikkagi minult, et miks ma ei kirjuta enda päevast või midagi ? Ja ma ikka veel vastan, et ma ei oska. See tähendab oskan, aga mitte hästi. Minu stiil on rohkem olla vaatleja. Märgata ja analüüsida. Eksju. : )
Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan kirjanikuks ütleb raamatu nimi, aga mina mitte. Teadke seda ^^

KADEDUSEUSS.

Tervist!
Ma tahaksin siia praegu midagi hästi mõtekat kirjutada, aga ma vist ei oska. Ma ei oska üldse paljusid asju, aga ma siiski näppasin oma vabast ajast ühe hetke siia kirjutamiseks.
Ehk te ütleksite mulle, miks mina ei kirjuta blogisse seda mida ma täna tegin või midagi. Ma kirjutan alati mingit mööda teemat ja mulle üldse ei meeldi kuidas ma kirjutan.
Ma nüüd siis proovin selle enda puhul magedusega hakkama saada.
Täna ma ärkasin kella üheksa paiku, kui kuulsin, et äratus kuskil toa teises nurgas oma tüütut viisikest hakkas laulma. Jah, laulmine, sellepärast ma ju tegelikult ärkasingi, sest meil oli advendi puhul esinemine. Kodus ma veel sättisin natuke tugitooli korda, viskasin pesu masinasse, pesin pead, kirjutasin 2 lauset oma suurepärasest kirjanduse konspektist ja siis suundusin otsejoones puruvanasse, et küünal osta ja siis kirikusse. See oli ka omamoodi huvitav esinemine, sest ma sain ühe noodi alles seal kätte ja ma polnud seda enne näinudki. Selline väike üllatus, aga no e…

Minu unistus. Ma tahaksin olla lendur !
Ärge nüüd kõike ka uskuge, mis ma räägin. :D Ma tahan minna Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemiasse. See oleks unistuse täitumine. Ma saaksin lavastada, näidelda, tantsida, olla kultuuuuuurne. Ahhh, kas pole mitte vapsutav ?! Ma õpiksin teatri ajalugu, kõnetehnikat, tantsimist, näitlemist, lavastamist, filosooooofiat.
damn, kui lahe. ^^
Ma nüüd pean minema ja olema ülikiire ja õppima, nii et ma räägin teinekord edasi.