Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ma sain täna kirja. Selles kirjas ütles üks mu kallitest inimestest, et tavaliselt jäävadki just positiivsed mõtted ütlemata. Mõtlesin asja üle järgi. Ja tal on niiii õigus. Kui tihti me mõtleme, et see inimene üle tee näeb jube kihvt välja või et see poiss teisest pingist ütleb alati nii ägedaid asju, aga kui tihti me seda nendele ka ütleme? Liiga harva. Me arvame, et küllap inimesed oskavad ise ka enda headele külgedele tähelepanu pöörata. Aga alati ei oska. Ja kui ka oskavad, siis iga üks meist naudib kui keegi talle miskit head ütleb. Miks me kunagi ei arva, et inimesed enda halbadest külgedest teadlikud on? Sest neid me ju karjume pidevalt kellelegi näkku. Nähvame, solvame, õiendame. Kelle tuju see paremaks teeb? Isegi mitte Su enda. Niisiis. Võtke aru pähe, eks? :) Sellepärast näiteks läks Su öeldu eriti hinge, Reet. (: Thankes! ^^

Tsau, läksin teatrisse ja maale vanaema juurde jõulule. Suhkrupaidest ja päikesejänkudest räägime teinekord pikemalt. Kui tagasi jõuan teeme kokkuvõtte aastast ja tulemustest ja olemistest. Praegu lähen magan ning seejärel pakin ennast nii sisse kui vähegi saab ja bussile ning lumme hullama. (': Ingellikke jõule ja kuratlikku aastavahetust! -Sus.

Kõikide blogikodud pakatavad jõulujuttudest ja ega minagi targem ole. Siiski räägime me ju lumest ja sellest imelikust punase mütsiga tundest, mis igal detsembrikuul mu üle võimust võtab. Sel aastal võtsin nõuks isegi jõulukingitusi teha, mis pole minu puhul väga common. Aga LUMI ON MAAS ja külm on ja miski näpistab kui nina ukse vahelt õue pista. Niiii tore. (': See on täpselt see tore, et kui Kati koolist koju jalutab, siis ta mõtleb, et "Susannale raudselt meeldiks see ilm." Teate küll. Nüüd ma olin kaks päeva kodus vähe tõbine, aga oligi natuke mõnus. (: Sain jälle lugemisega järje peale ja veidi puhata ka enne viimaseid jõulusaginaid. Raske on uskuda, et juba järgmisel nädalal ongi jõulud. See aasta tulid nad kuidagi eriti rutuga, aga ega ma neile ette ei heidagi, sest õhus puhkav pinge annab juba tükk aega mõista, et kõigile kuluks pisuke lõõgastust ära. Pean piinlikusega tunnistama, et ma tõepoolest pole ammu enda mõnusasse blogimaailma ära eksinud, kuid internet o

Muidu läheb mul hästi, käisime Teeviidal ja kinos 2012 vaatamas tüdrukutega. Jube tore oli. (: Vahepeal tuli surnud-joon ka kätte ja saatsin Lavakasse kõik kavalad asjad ära. Tubli olen, jaa! Nüüd hoian endale kõiki maailma pöidlaid. (: Kinost ja toredast sõpradest räägin teinekord edasi. Praegu jätkan suremisega veebis ja homme lähen venna näitust vaatama ja ükskord ma müün teile päikesejänkusid, kes pommitaks teid enda hea tujuga, sest te olete nii kurjad ja väsinud. (': -Sus.

Ikka veel vihkan veebi. (': Love, -S.