super!

Ma sain täna kirja. Selles kirjas ütles üks mu kallitest inimestest, et tavaliselt jäävadki just positiivsed mõtted ütlemata. Mõtlesin asja üle järgi. Ja tal on niiii õigus. Kui tihti me mõtleme, et see inimene üle tee näeb jube kihvt välja või et see poiss teisest pingist ütleb alati nii ägedaid asju, aga kui tihti me seda nendele ka ütleme? Liiga harva. Me arvame, et küllap inimesed oskavad ise ka enda headele külgedele tähelepanu pöörata. Aga alati ei oska. Ja kui ka oskavad, siis iga üks meist naudib kui keegi talle miskit head ütleb. Miks me kunagi ei arva, et inimesed enda halbadest külgedest teadlikud on? Sest neid me ju karjume pidevalt kellelegi näkku. Nähvame, solvame, õiendame. Kelle tuju see paremaks teeb? Isegi mitte Su enda.

Niisiis. Võtke aru pähe, eks? :)

Sellepärast näiteks läks Su öeldu eriti hinge, Reet. (: Thankes! ^^

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji