meil on lapse meel.

Kõikide blogikodud pakatavad jõulujuttudest ja ega minagi targem ole. Siiski räägime me ju lumest ja sellest imelikust punase mütsiga tundest, mis igal detsembrikuul mu üle võimust võtab.
Sel aastal võtsin nõuks isegi jõulukingitusi teha, mis pole minu puhul väga common.
Aga LUMI ON MAAS ja külm on ja miski näpistab kui nina ukse vahelt õue pista. Niiii tore. (': See on täpselt see tore, et kui Kati koolist koju jalutab, siis ta mõtleb, et "Susannale raudselt meeldiks see ilm." Teate küll.
Nüüd ma olin kaks päeva kodus vähe tõbine, aga oligi natuke mõnus. (: Sain jälle lugemisega järje peale ja veidi puhata ka enne viimaseid jõulusaginaid. Raske on uskuda, et juba järgmisel nädalal ongi jõulud. See aasta tulid nad kuidagi eriti rutuga, aga ega ma neile ette ei heidagi, sest õhus puhkav pinge annab juba tükk aega mõista, et kõigile kuluks pisuke lõõgastust ära.
Pean piinlikusega tunnistama, et ma tõepoolest pole ammu enda mõnusasse blogimaailma ära eksinud, kuid internet on üldse veidi võõraks jäänud. Kui mul on kodus õde, kes ei väsi nõmedaid ja naljakaid nalju tegemast, siis miks ma peaks üldse netti tulema? :D
Ma mainin siin vahel veel korra selle ka ära, et päkapikud on sel aastal väga kohusetruud. Kui viimasel kahel aastal on nad nii üle päeva või harvemini käinud, siis sel hooajal pole nad veel kordagi tulemata jäänud. Küllap ma siis olen tubli olnud. (:

Aga muidu, mis ma vahepeal teinud olen?
No kooriga näiteks oli kontsert. Kuigi selle küünaldeasja peaks Lapimaa ajaks veidi selgemaks mõtlema *-) Aga muidu oli natuke tore ka, mis sest et feil oli päris suur. Aga küll me hakkama saame. Alati saame. Varsti hakkavadki Lapi-proovid. Loodan, et selleks ajaks saan hääle tagasi. (: Üleüldsegi. Me lähme ju Lappi varsti. :') Oeh, oleks maailmas inimene, kes mõistaks, mida see mulle tähendab. (':(': -38kraadi ja miljon sentimeetrit lund! Kas on midagi minumat? ^^

Ja tookord kui me tüdrukutega kinos käisime, siis me lihtsalt olime kinos need inimesed, keda ma kunagi kinos kohata ei tahaks. :D Karjusime (enamasti siiski mina :$): "JOOOOOOKSE NÜÜÜD!!! SA JÕUAD KÜLL!!!!" ja siis ma poetasin vahepeale "Hoor!" ja "Sa ole üldse vait! -.-" ja siis ma kiljusin ja nutsin ja naersin ja.. oeh. pole elu sees nii elav kinos olnud. Gerli muudkui naeris minu üle ja.. Kertu niisama nuttis ja. :D:D okeiokei. tegelt see olin mina. Aga pmst oli see üks parimaid päevi üle pika aja. (': Thankes, sistas!

Kool on tüütu, as usual. Õppimist ma väga ei harrasta, kuid samas ega ma väga ei kurda ka.

Rokikool on super. Ega ma veel midagi väga teha ei oska, aga eks ma arenen. Barret-akordid tulevad isegi juba peaaegu välja ja Timo on hea õpetaja ka. Eelmine kord pani mu mikrisse laulma ja puha. Esialgu oli natuke spooky ka. Natuke läks mööda ka, aga polnudki nii hull kui ma arvasin. (: Eks veebruaris paistab, mis me Kaisaga siis ära teeme (H).

Praegu on home alone ja mõnus olla. (:


Lähen nüüd jõulukinke tegema. tsau! <3

Loodan nüüd tihedamini siia jõuda. (A)