31.3.11

natuke nali

kertu karner says:
hahaha :D
niii nunnu :D
kertu karner says:
sa oled ikka, ma ei tea mis sa oled :D



kui see pole kompliment, siis ma ei tea, mis on :'D

30.3.11

something is scratching its way out
something you want to forget about

jadöd!

HAHAHA. Sellest tuli hea enne-tuttu-jäämise-naer:

Erki Miilberg sa oled nagu paha putukas

a few seconds ago · LikeUnlike.

29.3.11

kertu karner says (22:03)
oi kui mõnna, nagu jõulud oleks :D


true that!
märts on ju. (:

28.3.11

Dear ms Woolf!

Tänasel õhtul põleb Tähe tänaval küünal proua Virginia Woolfile, kes täna 70 aastat tagasi endalt elu võttis.

Ta on legend.
Ilus inimene.
Ta on iidol.
Ta oli.

Yours truly
Sus.

õnneks see küünal, mis mul on
valgustab tuba niivõrd hästi,
et siis ei olegi nii üksi-ja-pimedas-tunne.


täna on selline tunne, et kõik halb on ka hea
ja kõik kurb on minu ja
elu on susannalikult ilus. 

27.3.11

see on laip.

harakaparv tõuseb üle pilvede ja edasi veel sinna aina kaugema poole. kuni nad enam hingata ei saa ja suled põlevad ja alles jäävad luud. harakaparv kukub alla, hõbedaselt helendavad ja sina ütled, et langev täht. püüad kinni ja vaatad mulle silma. mina ütlen, et see on laip.


-Joh.
kui ma kaevaks liiva seest lossi välja, siis jätaks ma torni juures töö pooleli, koliks sisse ja ütleks ikkagi, et see on kõrgeim koht maamunal.
-Johan.

26.3.11

Tõnis Mägi - Ballad

Ballaad
on viis, mis ei vii kuhugi,
ent see on minu elulaad.
Kuid ei ta tõuseks vist suhugi
kui mul ei oleks sünnimaad.


Ilus muusika, ilusad mõtted, imearmsad vestluskaaslased ja maailmaarrrmastus. (:

25.3.11

HAHA.

Ametlikult kõige ägedam kiri, mille ma saanud olen:

Hei Susanna
God fredag uten forvirring!
Hilsen Ingunn

20.3.11

mu sõbrad on mu sõbrad on mu sõbrad on mu sõbrad

Ma enam ei ole kurb,
sest ma enam ei tunne nii nagu enne.
Sest mul on nüüd kõik, millega võidelda selle sissepugenud üksindustunde vastu.
Ja pealegi lähen ma neljapäeval teatrisse, nii et..
raske on olla midagi muud kui ülevoolavalt õnnelik.




kuid siinne rahvas täis on imeväge...
-Peeter Volkonski

19.3.11

ta ju ei kata mind.

Minu tänase päeva ja võib-olla ehk mõne pikema aja soundtrack on Siiri Sisaski - Mis maa see on. Aga mitte see versioon, kus tema seda laulab, vaid see kui koor laulab ilusalt ja puhtalt Tõnu Kõrvitsa seadet sellest loost. Minu maa, minu kodu, minu õnn. (':
Pealegi on härra Peeter Volkonski kirjutanud sellele loole vastupandamatult armastatavad sõnad, mis praegu katkematu lindina mu peas jooksevad. Ilus on olla.
Muidu olen looder ja natuke kurb ja natuke õnnelik ja natuke plaani-pliks ja natuke same-old-self ja natuke kaootilisus evriveer.


Lähen nüüd laulu kuulama.
Ja siis uuesti.
Ja uuesti.
ja uuesti...

17.3.11

minu pere on minu elu.

OHJAH!
Uurin ja puurin oma suguvõsas
ja panen kõik ilusti ning tähelepanelikult kirja.
Põnevus ei lõppe otsa.
Palju parem kui igasugune koolitarkus.
Perekonnamälu,
minu algus.


Nüüd tahaks ainult vanaema juurde kolletunud pilte minna vaatama.

Päikest meie päeva. Eks, Rauno? (:



Tahaksin olla ilus, tark ja osav!



minor low point.

15.3.11

mhmh-mhmh.

Mia Susanna Oja says (19:37)
mhmh-mhmh :D
Rasmus . says (19:37)
:D
I live for that phrase
:D
Mia Susanna Oja says (19:37)
thought so!
:D
Rasmus . says (19:37)
reaalselt
see kuidas seda ütled
rahustab maha
argipäva mured kaovad ära
ja kunagi ei saa aru, et hmm, kas ta nüüd nõustus, viskas tal kopa ette, või lihtsalt,... tsill


ohjah, minu lemmik parasiitväljend: mhmh-mhmh. :'D

5/4

Unustasin ennist mainida, et käisin eile oma kauaoodatud massaažis.
Võin ainult nii palju öelda, et tundsin ennast nagu Christina Yang Grey anatoomia viienda hooaja neljandas osas. Oli hea. (':

postmark - Paul von Hindenburg

Vabandan üleeelmise postituse  pärast. Selle pealkiri oli kiusatus aastast 1994, aga kui ma täna nii muuseas uurisin marki ja templit, mis postkaardil olid, selgus midagi sootuks teistsugust.

Peale kerget uurimist ja googeldamist tuli välja, et need postkaardid pärinevad, mitte 1994ndast, vaid 1934ndast aastast.

Postmark pärineb kolmanda Reichi aegadest ning sellel on kujutatud Saksamaa kunagist riigitegelast ja presidenti Paul von Hindenburgi.
Margi kohta võite lugeda pikemalt siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:DR_1934_520_Paul_von_Hindenburg.jpg

14.3.11

22.9.37

Või siis foto viieliikmelisest noorperest ja kahest koerast mere ääres, mille taha on kirjutatud:

Noorpere mere ääres
Meri hakkab parajasti taganema. See puu millel istume, on tõusu ajal sügaval vee all.
Kas Beryl pole haruldane?



Ja daatumiks on just nimelt selle postituse pealkiri.

See oli veel üks minu antikvariaadi leidudest. Tahaks veel tagasi vanade fotode hunnikutesse ning inimeste ilusatesse sõnadesse ja tunnetesse.

kiusatus aastast 1994

Mul oli täna vaja aega parajaks teha ning seetõttu astusin sisse ühte antikvariaati. Alguses tuuseldasin ringi nagu tavaliselt, kuid siis leidsin ma antikvariaadi Püha Graali. See oli riiul, kus asusid inimeste märkmikud ja saadetud kirjad ning postkaardid.
Leidsin sealt kaks Berliini vaatega postkaarti, mis ma otsustasin endaga koju viia. Ma arvan, et tean üht inimest, kes peaks neid sama inspireerivaks ja armastusväärseks kui mina.

Need on adresseeritud Jenny Meenowile, kes vähemalt tol ajas elas Linda tänava kaheksandas majas. Tahtsin täna veel suures õhinas tolle maja juurest läbi käia, kuid see käik tuli järgmiseks korraks lükata.

Olin võlutud alates pöördumisest.

Armas tütarlaps!
Ega Sa vihane pole, et ma sinna ei tulnud. Mul oli see õhtu ärasõit Tartust. Teadsin juba varem, et mul tuleb sõita, kuid ma ei levita kunagi varem mingisuguseid teateid enesest. Tahan parem üllatada. Sõitsin Tallinnast Soome, Turgu, säält laevaga edasi Stetteni ja raudteel edasi Berliini. Nüüd olen siin juba nädal päevi elanud. Pikalt ma ei saa kirjutada, kuid elu on ikka suurepärasem kui meil. Juba kohutavalt kallim. Kodus räägin pikemalt. Ka ilusaid naisi on siin külluses.
Berliinis, 27.juunil 1994.
August


See oli tema esimene postkaart. Isegi Augusti aadress oli äärele kirjutatud. Küllap kirjutas preili Jenny talle väga toreda kirja vastu, sest järgmine postkaart oli selline:

Armas tütarlaps!
Tänan selle valingu ilusate ja armastusväärsete nimetuste eest, mille osaliseks sain juba paari nädala eest. Aga nüüd alles vastan. Ma pole kunagi olnud suur kirja mees, eriti veel nüüd selles lõõmavas Berliini õhus. Päris põrgu katel. Kuu aega vihma piiska pole tulnud. Berliini ma üldse enam ei vaata. Päev läbi olen supelrannal, õhtul - noh nagu juhtub. Kojusõidu pääle praegu ei mõtle veel, arvatavasti 15. aug ja 1. sept. vahel. Mis mõne (nüüd tuleb mingi sõna, mida pole postkaardi kannatada saamise tõttu võimalik välja lugeda) toomisse puutub, seda ei tea. Löön oma raha kõik läbi. Olen ju esimest, võib-olla ka viimast korda siin.
Tervitab August.


Ja rohkem polnud ma suuteline leidma kaarte, mis algaksid sõnadega "armas tütarlaps". Kuid samas polnud mul aega kogu seda pundart läbi vaadata.

Mis asja kõige toredamaks teeb, on fakt, et need postkaardid lõhnavad nagu minu vanaema lõngakapp.

mul on tunne, et tahaks igasse päeva ühte postkaarti.
Oi, tänane horoskoop, sobib kokku eilse postitusega. :'D

14.03.2011

Kellegi jultunud ja julm käitumine näitab, et sa ei tunne seda inimest üldse. Siiani pidasid teda üheks oma parimaks sõbraks.

 
kuid õnneks ma tean, et minu sõbrad nii ei tee. nad on head!
 
(ja muide, too tekialune kuur mõjus mulle vägagi tervistavalt. ma naeratan jälle.)

13.3.11

breathe out so I could breathe you in

Olen jälle Tartus. Vahelduse mõttes üksinda.
Täna on nii siiruviiruline sigrimigriline päev olnud, et mul on isegi hea meel, et see läbi on. Nii palju mõtteid on mõeldud.
Muidu oli mul väga drop-dead-gorgeus kick-ass nädalavahetus.
Sain ühel õhtul Kertuga ja teisel õhtul Katiga kõik maa ja põranda jutud räägitud.
Rääkimine on minu asi,
mulle meeldib rääkida.
Aga ainult nende inimestega, keda ma tean, et nad mind päriselt kuulavad ja minust tõeliselt aru saavad.
Ööl vastu pühapäeva uinusin mõtetega parimatest ning tõelistest sõpradest.
Nii hea on elada koos nendega.

Kõigele lisaks sain veel seltskonda ja nalja ka nautida.
Great success.
Täna olen ühes nende mõtetega, mis nädalavahetusest alles jäid.
Neid on nii palju.
Ma olen nii overwhelmed.
Ja millegi pärast..
olen ma üle pika aja jälle kurb.
Ja kui keegi küsiks miks,
siis ma ei teaks.

See kogu kirjatükk oli mu peas kordades ilusam, aga ma olen liiga kokkujooksnud, et mitu korda ilusaid sõnu mõelda.

Vajan nüüd ühte kuuri tekialuseid mõttepuntraid.
jadöd, kallid!

10.3.11

ma vist leidsin endale
uue iidoli
kirjutamismaailmas.

ta on vist
veel rohkem armastust täis
kui mina,
aga ..
ta on kurvem ka kui mina.

jah.
tahaksin kirjutada
lühilaustega
nagu tema seda teeb.



ja kas te teadsite, et norrakad loevad lihavõtete ajal ohjeldamatult krimkasid?

9.3.11

Liisi ütles oma blogis ilusti:

homme on ka alati päev, isegi
hetkedel, kui see ei pruugi tõde näida.

 
 
Ja andke andeks, et ma olen üsna blogikauge olnud viimasel ajal. Nii palju on lugeda ja haarata ja olla, et pole mahtigi teistega mõtteid jagada. Vahepeal jälitas mind minevik ja nüüd olen üsna olevikus kinni. Homme lähen koju. Üle pika aja tuleb puhkusest ja lugemisest ja õppimisest pakatav nädalavahetus. Mulle meeldib see. Esmaspäev on ka hea, lähen naudin veidi Tartu spamõnusid.
Muidu on viimase kahe päeva jooksul kevad südamesse pugenud ja koju-kooli kõnnin alati naeratus näol.
Tartule sobib kevad.
Mulle sobib ka.
Ja ma olen mõnedel hetkedel asjadega nii rahul, et endal on ka imelik ja võõras.

Snipp-snapp-snute
så er eventyret ute!

8.3.11

"Mannen som elsket Yngve"

"Kan dere sitte her og late som om verden er den samme? Når det som nettopp var grått har blitt rødt, når bladene har hengt seg opp på trærne igjen, når regnet har trukket seg tilbake i skyene, når sola har splintret taka, når det har gått et menneske gjennom skolegården og lagt gullstøv i grusen, kan dere bare sitte her og si at alt er som før?"




Oeh, ikka on ilus.

Jeg elsker Yngve!

Kogun jälle õppimise tuure.
Meil jäi tänaseks lugeda katkend tekstist "Mannen som elsket Yngve" ehk "Mees, kes armastas Yngvet" (Yngve on norra poisinimi). See oli ilus. Selline mõnus norralik eneseväljendus. Jah.
Leidsin täna veel nii palju häid asju, mis Universitas Tartuensisel olemas on. Naudin jälle seda sügisetunnet, et kunagi saan ma targaks. (:



"Kan dere sitte her og late som
om verden er den samme?"

Tore Renberg  "Mannen som elsket Yngve"

3.3.11

märtsikuu tsitaat!

"Triinu" says (21:39)
sa oled lihtsalt asotsiaalne, aga egas see veel nõmedaks tee

 
haha, kas ma naersin palju või hästi palju?! :DDDD