ta ju ei kata mind.

Minu tänase päeva ja võib-olla ehk mõne pikema aja soundtrack on Siiri Sisaski - Mis maa see on. Aga mitte see versioon, kus tema seda laulab, vaid see kui koor laulab ilusalt ja puhtalt Tõnu Kõrvitsa seadet sellest loost. Minu maa, minu kodu, minu õnn. (':
Pealegi on härra Peeter Volkonski kirjutanud sellele loole vastupandamatult armastatavad sõnad, mis praegu katkematu lindina mu peas jooksevad. Ilus on olla.
Muidu olen looder ja natuke kurb ja natuke õnnelik ja natuke plaani-pliks ja natuke same-old-self ja natuke kaootilisus evriveer.


Lähen nüüd laulu kuulama.
Ja siis uuesti.
Ja uuesti.
ja uuesti...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji