31.8.10

Täna tuli viimaks hästi natuke koduigatsust peale. Võinoh, lihtsalt kõik on nii teistsugune nagu see alati on olnud. Tahaks, et võõras juba tuttavaks saaks. (ja koolitee võiks magically lüheneda. (: tänks.)

29.8.10

Teate mis, ma kolin täna ära ja ei saa võib-olla nüüd mõnda aega netti. Niiet, ma tahtsin öelda, et thank you for the Kose years ja et mul oli tegelikult ju jummala tore suvi ja sain uusi sõpru n'stuff.
Ja kui te Tartusse satute, siis ma arvan, et enamikel teist on mu number, mille kasutamist ei tohiks karta. Mulle võib alati helistada või sõnumeerida. (:

aga et tsaupakaa, sugarcoated honeyplums. :'

Keep in touch!

nii tore!

Age ütles mulle ükspäev, et ta tahaks mind veel näha, enne kui ma lahkun ja see oli nii tore. (: Seega leppisime kokku, et täna näeme miskil määramatul kellal. Ja siis veel leppisime Merilini ja Erkiga ka kokku, et nad tulevad külla ja siis täna ütles veel Kertu ka, et ta astuks hea meelega läbi.
Nii tore oli. :')
Kõigepealt kuulsin üht koputust uksele ning Mürka ja Erki tulid. Merilin kandis kahte hiiglaslikku päevalille ning Erki ulatas mulle ühe raamitud pildi, kus me kolmekesi peal oleme. See oli üsna välk selgest taevast, sest ma ei oleks osanud mingisuguseid lahkumismeeneid oodata. Sellel pildil on kindlasti koht minu uue kodu seinal. :'
Ja siis tuli millalgi Kertu ja Age tuli ka ja me istusime ja lobisesime ja lobisesime ja istusime ja tapsime kärbseid. Väga kasuaalne oleng ja mitte miskit erilist, aga mul on nii siiralt hea meel, et ma neid veel enne homset nägin.

Aitäh teile. Tõesti, aitäh. (':
Kallidmusidpaid. <3

27.8.10

Ahjaa, ja ma avastasin täna, et ma ei kardagi enam üksi enda pimedas korteris ringi tuiata. (: Muidu oli ikka pimeduse ees mingi kartus, aga not anymore. is nice.
HAHAHAAH. ma olen idiooot.:D

Ma sain alles praegu aru, mida Bloodhound Gangi lugu Foctrot Uniform Charlie Kilo tähendab. :D:D:D
Ma võin mõnikord ikka päääääris rumal olla. :'D

e e cummings

i carry your heart with me (i carry it in
my heart) i am never without it (anywhere
i go you go, my dear; and whatever is done
by only me is your doing, my darling)
                                  i fear
no fate (for you are my fate, my sweet) i want
no world (for beautiful you are my world, my true)
and it's you are whatever a moon has always meant
and whatever a sun will always sing is you

here is the deepest secret nobody knows
(here is the root of the root and the bud of the bud
and the sky of the sky of a tree called life; which grows
higher than the soul can hope or mind can hide)
and this is the wonder that's keeping the stars apart

i carry your heart (i carry it in my heart)



see on küll hirmsasti leierdatud luuletus, aga kuidagi on ikka kalliks saanud. (:

26.8.10

Naljakas, et neli hästi igapäevast sõna võisid minus järsku tekitada hetkelise tunde, et ma olen täitsa üksi. kohe väga täitsa üksi.
Aga üks teine inimene saved the day. Aitäh, Age. (': Tõsiselt. it means the world to me. tead küll.

Hirrrmsasti olen tahtnud tegelikult täna siia igasuguseid asju kirjutada,aga.. naah.
Can you see me? All of me? Probably not. No one ever really has.
Jeffrey Eugenides
Tänasest võite mind hüüda dankanmäkkloodmalibustacyflaisleieriks. :D

count your rainbows, not your thunderstorms.

üldiselt on nii et.. midagi märkimisväärset pole ma taaskord teinud. Ainult, et lõpuks sain jälle nelja seina vahelt välja, kui Kertu ja Erki mind eile õutsi kutsusid. Väike street-talk ja Risti n'stuff. Minu kodu tšill ja usual-casual. Õhtul hiljem tegin veel kasuaalse netiringi ja siis uni123. Täna käisin linnas läpparijahil ainult et koju naasesin ilma saagita. Aga õde oli vahelduseks tore näha ja veidi klatšida ja jonnida ja.. :D
Üldse enam pikalt kirjutada ei oska. Ei viitsi ka, sest nkn ilusti kirjutamisest olen ma loobunud, kui ma nüüd viimaseid postitusi olen sirvinud. :D

Aga jah.. Nüüd hakkab hästi tasakesi kohale jõudma, et pühapäeval tuleb ära minna. Kõige raskem on ikka see, et pean enda Muraka ja Võmmibeebi koju jätma. Väiksena oli palju lihtsam, kui kõige kallimad olid kaisuloomad, keda oli hea ühest kohast teise kaasas vedada. Te ei taha mu kohvrisse mahtuda? Mitte et mul pakkimisruumi üle oleks, aga teid mahutaks ära küll. Ja õega ka täna taipasime, et oleme elu aeg ühes toas elanud ja nüüd vähenevad kõik võimalused kasvõi veitsaks kokku saada. Sürr. (aga minu arust on lovely, et Stella ikka veel ei tea, mida selga panna. tema igikestev probleem. :D)
Ma ei tea.. kõige imelikum on see, et enam pole üldse põnev. Keskkooli ajal tundus küll nii huvitav omaette elama minna ja kujutada ette päris oma tuba ja enda elu, aga nüüd kui kõik nii reaalne on, siis on nii igav. Ja üleüldsegi.. miks mul isegi kooli ootuse põnevust pole? Isegi Kosel oli. Aga küllap ma lihtsalt ei tea, mida oodata. Ja eks mul esmaspäeva hommikul niikuinii tahavad hambad kõdi kätte ära surra, nii et... asjatult muretsen ilmselt selle pärast.

Aga huvitav, kuidas nende mõneks ajaks tsau-ütlemistega jääb?! Keegi tahab mulle külla tulla ka? või kuidagi muud moodi klaasi kokku lüüa või midagi õgida? tahate? 

Don't give up yet, beginnings are always the hardest.




Näe jälle saigi mu juba sagedane mitte-midagi ära öeldud. Ehk kooliajal oskan miskit huvitavamat jahvatada. (:

24.8.10

ma tahaks tark olla. või vähemalt hästi laia silmaringiga. aga pigem tark.

23.8.10

Vajadused on veidrad. Mõnikord kui Sa need rahuldatud saad, siis Sul polegi neid enam vaja.

-Carrie Bradshaw.
salajane üksiolekukäitumine. sük.


think about it.
nii naljakas on mõelda sellele. kõigil on mingid kiiksud, mida nad üksi kodus teevad või kannavad või millised nad on. :D

say no more.

Eile otsustasin endale koduse õhtu võtta. Lihtsalt üksi olemine tundus vahelduseks nii õige ja hea. For old times sake geekisin O.C-d, mida me Mürkaga paar aastat tagasi 24/7 passisime. Good old times. Mäletad küll, eks? :D
Täna hommikul mõtlesin, et poleks mõtet taaskord kasutu olla. Seega ärkasin varakult (11 paiku. juba tund aega varem kui muidu. eks peab kooliajaks harjutama. :D) ja mõtlesin et pakiks siis mõned riided ära. Kuigi see tundus kogu aeg nii võimatu, et kuidas ma nii vara riided juba ära pakin, ei valmistanud see mingeid piiranguid. Reedel veel viskan viimased ürbid pessu ja siis pakin need lihtsalt juurde. 2 kasti sai riideid ja käekotte ääreni täis, aga ikka tuleb veel ülejäänud kleidid ja ülerõivad riidepuudele visata. Nüüd ongi officially 4 kastitäit asju koos ja mul on selline tunne, et mu toas pole nänni kübetki vähemaks jäänud. Mina ja mu asjad on ikka ülemõistuse. Aga noh, nüüd kolides on vähemalt kindel, et ma väga ebavajalikud asjad jätan koju. Saab Tartus ehk tsipakenegi minimalistlikumat elustiili katsetada. :D Aga väga asjadeta ma ka elada ei saa.. mul on vaheldust vaja. :D
Peale pakkimist mõtlesin, et kuna esimene Harry Potteri osa oli juba üleeile otsa loetud, et siis võiks täna teist alustada. Mõeldud-tehtud. Ainult et, nüüd sai see ka läbi. :$ :D Küll peagi tuleb ka kolmanda osa järg kätte. Hea Tartus hilistel õhtutundidel ennast maagiaga kostitada. (:

Neljapäeval peaksin korra pealinnas käima, nädalavahetusel ehk saan veel Muriliniga kokku ja pühapäeval jätan mõneks ajaks Kose õhuga hüvasti.
Ülejäänud osa nädalast ma veel puhkan nii palju kui oskan. Üldiselt ei ole mulle veel kohale jõudnud, et järgmisel nädalal kool algab, sest tavaliselt on enne kooli hull sagimine ja lootus klassikaaslasi näha ja töövihikute ostmine jajaja.. Nüüd on mingi ahh, väike kolimine ja võõraste inimeste ootus ja. :D Ei tea mida tunda veel. Isegi ärevust ei ole, aga küll ta tuleb vist.

22.8.10

No ütleme nii et... oma toa ahistavate seinade passimisest oli asi kaugel. :D Päeval läksin krossile. Mõtlesin, et käin korra ära ja kohe koju, aga oih.. koju jõudsin järgmise päeva hommikul kuskil 12ne ringis.
Peale krossi tulid Erki ja Age mulle Ristile järgi ja sõitsime linna laulma. Ühislaulmine, teate küll!? Serious dissapointment. Ma ei saanudki mingit tunnet sisse ja nutmiseks isegi ei tundnud põhjust olevat. Me vist Agega olime ainukesed 2 inimest, kes seal vabakal kaasa laulsid. Või vähemalt ainukesed, keda me ise kuulsime.
Peale kontserte ja laulmist hakkasime kodu poole sõitma, aga selleks ajaks olin ma juba Mürkaga jutud ära rääkinud, et väike tšill Luksi juures ja oksapidu. Lobin, chill ja tantsulka. Do, did, done.
Ja kuna ma kell öösel avastasin, et ma koju kuidagi ei saa, siis crashisin Erki korterisse. Und küll ei olnud, aga paar tunnikest sai ikka sõba silmale. Hommikul istusin kuskil 1,5h elutoas ja nautisin vaikust. Päris vaikust. Ausalt ka. Kosel sellist vaikust ei ole.. Siis ma enam ei viitsinud kuulata ja läksin ajasin Erki üles. Siis tiksusin veidi nzmo, kuni Erki uneles ja siis läksin marsa peale ära. Marsapeatuses oli mul täiega minu hetk. Mina ja mõtted. : D
Kodus ma sõin!, ma polnud umbes 20h söönud selleks ajaks ja see pole üldse minulik.. Siis istusin netis, kus rääkisin inimesega, tänu kellele tundsin nii vajalikku "jess-ma-olen-lõpuks-kodus"-tunnet. Niiiii hea ja vajalik oli see. (': Seejärel võtsin umbes 3h hoogu, et lõunauinakule minna ja lõpuks jõudsingi väiksele tudule. Seejärel ärkasin Muraka kõne peale ja peagi tuli ta minu külla. Siis nolifisime kahekesi, sõime, sõime veidi, sõime ja sättisime ennast lennupeoks (kuhu ma tegelikult väga ei kibelenud, andke andeks.). Kui me kell hiljem Arnoveriga Ravilasse saime, tiksusime seal ja kõik oli awkward. Mu põhiline mõte oli kojuminek. Ootasin küll, jaa.
Vahepeal tähistasime veel Joki sünnat ja käisime Pauli, Karli, Kadri ja Mürkaga Ristil söömas. Njom-njom. Peo parim osa vist. :D Ja siis üks mu klassivend pani mind mõne asja üle hullult mõtlema, nii et ülejäänud osa peost möödus mul mõtiskledes ja siis tuli Kadri lagedale suurepärase ideega: "Hakkaks minema?!" Valhalla. Sõitsime mõnusas Chevy lebos koju ja ma kerisin kohe tuttu.

Täna ma lugesin oma Potteri läbi, tiksusin netis, pakkisin asju ja jändasin neokuubiga. (thanks, Kate.)

ahjaa. Ja eilse päeva võib kirjutada ajalukku faktiga, et Susanna tegi endale facebooki konto. :D Tuli ära! :D

19.8.10

plaanid.

Harry Potter on lifesaver. Ma olen alati olnud inimene, kes vajab veidi maagiat ja Harry sobib nagu rusikas silmaauku.
Ja siis tuli vähemalt üks pakkuminegi, et "kuule, mis homme plaanid? teeks midagi?!" ja siis äkki ma ei peagi homme enda väga kitsa toa ahistavaid seinu vaatama. (: Ja homme on veel Ristil kross ka, nii et.. oma reedest päeva ehk ei peagi ma tõesti kodus passima.

-sõbramagnetist plikatirts kaob taas raamatulehekülgedesse.

magic.

Ja mulle just jõudis kohale, millist sõbrannat mul kunagi pole olnud, aga keda ma kogu hingest oleks soovinud. Umbes sellist, kes helistaks ja ütleks, et "ou, Sus. Saame kokku." ja siis me saame kokku, mõtleme, et igav on ja siis ta ütleb näiteks et "Läheks ehitaks endale onni." In the name of good fun. Või siis me lihtsalt jalutaks kuskil ja mullitaks ja räägiks mingis väljamõeldud keeles või meisterdaks midagi täiesti ajuvaba või kes ütleks, et lähme kuhugi trippima, ilma, et me määraksime sihtkoha. Ma igatsesin endale maailma kõige fantaasiarikkamat sõbrannat. Sõbrannat, kes usuks võlujõudu. Kedagi, kes ma soovin, et ma ise oleksin olnud. Kedagi, kes oleks minus välja toonud need jooned, mis mul olemas olid, aga mis nüüdseks üsna hääbunud on.

Ignoreerige minu tänaseid sürre postitusi. Need on need mõtted, mida minusugused inimesed (susannad noh) mõtlevad, aga harva räägivad..


ja nüüd läheb Susanna Harry Potterit lugema. jumal-teab-mitmendat-korda.

moody cow.

Ma polegi ammu enam moodswingide-pliks olnud. Nüüd läksin nukra peale ära. Lihtsalt niisama. (Kuigi, tuleb tunnistada, et paljud inimesed on täna minu päeva toredamaks teinud. (: Aitäh teile. Aga küllap neil kõige vajalikemal olen kahe silma vahele jäänud.)
Ja nagu selgus, siis ilma veinita pole seltskonda ka, nii et.. siin ma nüüd olen, üksi kodus ja üha rohkem tundub mulle, et täna tuleb taaskord varakult kerra kerida ja tuttu minna. Ehk enne väike film või telekast tulev sari ja paar lehekülge raamatut. Never knows. Võib-olla lihtsalt magus uni.
Oma tuba on praegu ainuke koht väärt olemiseks. (:


Murilin, tule juba külla.
Jah, ma kukkusin endale täna kahvli jalga, tänan küsimast. :D



ja ma vaatan, et mu sayat.me/susannaoja on paar väga huvitavat täiendust saanud. :D armas ja naljakas ja sürr ja mida kõike veel. :D ai äbsoluutli luv it. (':
Teate, eile jõudis mulle lõpuks kohale, et keskkool ongi nüüd päriselt läbi. Mul hakkas veidike kahju, et ma ei saa enam kirjanduse tunnis klapid peas üksi reivida ja mata tunnis protestida ja kehalises otsida vabandusi mitte-kaasa-tegemiseks ja kõik need teised asjad, mis olid kohati nii tüütud, aga tagantjärgi natuke armsad.
Ja üleüldsegi oli mul mure sellepärast, et ma olen juba päris mitu suve elanud üle teadmisega, et ma lähen sügisel ju jälle kooli ja saan targemaks ja kõike. Seetõttu olen suviti puhanud ja ennast õppimisega mitte koormanud. Aga praegu on need 4 kuud küll raskelt mõjunud.. selline tunne nagu ma enam kunagi ei saakski tarkuseraasugi juurde ja praegusest, olgem ausad, küll piisavalt pole. Nüüd ootan juba natuke ülejärgmisel nädalal algavat kooli, et ma saaksin kinnitust, et ma ei jäägi elu lõpuni lolliks. :D Sellised koolimõtted siis.. Ahjaa, ja eile hakkasin veel kirjutamisest ka puudust tundma. Lugesin Remarque'i elulugu ja kooli almanahhi. Klassikud ja algajad, aga ometi oli selles kõiges annet ja teotahet ja siis ma mõtlesin, et peaks jälle kätt hakkama harjutama, sest no blogi kirjutamisel ma väga vaeva ei näe ja sellest ka selline verbaalne sitt, mis siin on. :D

muidu, mis ma teinud olen? Olles arvestanud, et reede õhtu on selline kodune ja lebomisele pühendatud, pidin siiski nentima, et õhtu lõppes pealinna ja tuuma-tähesajuga. Tore-tore-tore ja filmihetked n' stuff. (: Kuskil kolme paiku jõudsin koju, panin pesu kuivama ja kerisin kerra, et hommikul varakult ärgata.

Reede hommikul istusin marsasse, et Muriliniga taas pealinna kimada ja elu nautida. Käisime linna peal kolamas, Olümpias tiksumas ja kohvikust kohvikusse. Sõbrannade aeg on üks hea aeg. :) Kell hiljem sain Kertuga kokku, käisime Hessis, lobisesime eelmisest õhtust ja läksime otsisime preilile sandaale. :D Siis läksime Kaspari koju, ootasime Maryt, käisime šoppamas ja tulime taas Kaspari juurde ennast ilusaks tegema. Kuskil veidi enne keskööd seadsime väga lustlike neidudega sammud kesklinna poole, käisime Nimetus ja tiiru Levikas ja vabakal ja tiksusime linna tänavatel. Ütleme nii et... täiega tore oli, aga ma taipasin once and for all, et minu "pidutsemine" ja linnachill, ei ole see, mida minu sõbrannad silmas peavad. Nad on mulle küll ütlemata kallid, aga nendega koos päris pidutsema ei hakka ma vist küll kunagi. Meil on erinevad huvid. Nemad tahavad tantsu ja tralli, aga mina tahaks istuda ja seltskonda nautida ja võõraid inimesi jälgida ja kui väga vaja, siis võib Levika teisel korrusel reivida ka, aga see ei ole üldse see, mis neidude maitsele vastaks.

Laupäeva hommik hakkas minu unetuse ja meie kõigi naerukajakatega. Kui Mary igal hommikul nii lõbusas tujus on, siis see on veel üks suur rasvane pluss temaga kokkukolimiseks. :D Igatahes, sättisime toad korda, pikutasime-lebosime ja ootasime herr Steni, kes meid koju pidi viima. Peale pikka ja unist ootamist, oli ta lõpuks ukse ees ja peagi juba saatsime kõik omadesse kodudesse ära. Mina tegin kodus kiired sättimised, haarasin viimased vajalikud asjad ja kaks singisaia, tegin mullitajasse uue sisu ning lippasin taas õue, kus mind mu reisikaaslased juba ootasid. Voyage Palamusele võis pungi seltsis alata.
Laupäev möödus jangude ja muude loomaliste ning papsi sünnipäeva tähistamise tähe all. Palju võõraid inimesi, häid pilte ja veel paremaid videosid. :D Tervitused mu vennale! :D Võib vist öelda, et pidu sai läbi poole kaheksa paiku hommikul, kui me viimased peolised tuttu ära läksime. Järgmised tunnid möödusid väääääga õhuta toas väga paksu tekiga. :D Aga jah, hommiku märksõnad olid väga maitsev pastaroog, peaparandus ja Vonnegut. Kell kaine sõitsimegi koju ära.

Pühapäeval ma magasin ja siis veel magasin veidi. :D Kertuga vaatasime "Happy-Go-Luckyt" ka õhtul. Väääääga pikad stseenid ja tuumavinge peategelane. :D

Esmaspäeval ma ei teagi, mis ma tegin. Aa.. kell väga hilja läksin Maryle külla. Lobisesime niisama ja ta täitis ühe mu craftingu unistuse. :') Jummmala funky oli lõpptulemus, eksju? Kell väga öö.. ehk nii pool neli vm, läksin ma ka koju ära.

Teisipäeval olin hommikust saadik tõsine kodukana. Pesin mitu masinatäit pesu, triikisin riideid, tegin enda pintsaku parajaks, nõelusin kõike, mis nõelumist vajas ja tegin enda rahvariided korda ning riputasin kaasavõetavad kleidid puudele jnejne.
Kella poole kaheksaks olin ma jõudnud ennast ilusaks teha ja pliksikale jõuda. Kahjuks ei olnud mul juba mõnda päeva üldse suurema seltskonna tuju, muidu oleks sellest üks kick-ass istumine kujunenud, ma arvan. Aga kui ma juba kohale jõudes mõtlesin, et millal ma juba koju saaks, siis vist ei ole päris see..  aga tüdrukud ise olid sama vahvad ja hardcore huumoriga nagu ikka. :D:D I can't deny.. lõbus oli. (:
Kodus käisin korra netis, kus õnneks üks sõber mulle korraliku cheer-up'i tegi. See kulus marjaks ära. Ja siis läksingi tuttu ära. Magasin pikalt ja puhkasin ennast välja.

Kolmapäeva hommikul andis arvuti otsad ja Mary läks ka kodust ära ja kõik oli kuidagi ära. Seega võtsin vastu otsuse terve päev maha pikutada. Ja nii see oligi: magasin-sõin-vaatasin telekat-magasin-magasin-sõin-magasin-sõin ja lõpuks läksin kell 22 ööunele ära. Aga kuna ma olin juba nii palju maganud, siis päriselt jäin unne alles kuskil kesköö paiku. Öösel ärkasin palju kordi üles, just nii nagu mulle meeldib ja hommikul ärkasin vara. Midagi tarka ma küll teinud ei ole, aga täna on juba palju mõnusam olla. Varsti hakkan jälle kodukanatsema ja mõtlen, et ehk peaks juba veidi enda asju sorteerima, sest järgmine nädal tuleb ju juba päris pakkima hakkama.


Aga tsau-pakaa praegu. Jään ootama, et mu eileõhtused unistused täna teoks saaks. :D:D Ja keegi ei teagi, suckers.
Ja Murakale hoian ka pöialt ja soovin teotahet. :') <3
Endale truuna saan lubada:
minus olevat keegi ei varasta,
minu mõtteid riiv ei lukusta.
Minu vabadus on püsida vabana!


-Liina Saaremäe.

13.8.10

stardust.

Hah, kes oleks osanud arvata, et tähesoovid päriselt ka täide lähevad. :'D Võinoh, uskumise jõud, as i like to say. :D


Sus läks pealinna elu nautima! tsau.

12.8.10

11.8.10

teater ja Kurt Vonnegut.

Murakaga jutulõnga kedrates tulin ma ühele vägagi armsale avastusele, mis Tartuga seostub. Ma olen ilmselt juba enda blogis aegade jooksul selgeks teinud, mida mina teatrist arvan ja mis see mulle tähendab. Samuti olen ilmselt selgitanud, kui ebamugav on Tallinnas teatris käia, sest bussifirmade omanikud ei arvesta kultuurihuviliste noortega. Kuid nüüd, kui ma kolin Tartusse avaneb mul suurepärane võimalus teatrisse jalutada. Ükskõik, millal ma ise soovin. See kõlab nii meeliülendavana, kas teate? Peale rahvarohket koolipäeva minna koju, teha ennast ilusaks ning jätta kõik loogika ja üleliigsed inimesed ning ühes oma mõtetega jalutada teatrisse, vaadata kosutavat etendust ning seejärel ise ja üksi selle üle juurelda, ilma et minuga samas bussis sõidaks veel 30-40 inimest. Vaid on ainult inimesed tänaval, kellega mul miskit ühist pole. Ma saan hakata teatris käima. :')





Ja muidu tahtsin seda öelda, et Kurt Vonnegut on siiani sama ajuvaba ja lovely nagu tavaliselt. (: "Komejant, ehk hüvasti üksildus!"


"Kui me saime vanemaks ja koledamaks, ja olime võimelised murdma käeluid ja päid otsast ära rebima, paigutati kööki suur gong. See oli ühendatud kirsipunaste nuppudega igas toas ja kindlate vahemaade tagant igas koridoris. Pimedas nupud helendasid. Nupule pidi vajutama vaid siis, kui Eliza või mina hakkasime tapmist mängima.
Hei-hoo."






"Ja kogu teave, mille me saime planeedi kohta, kus me asusime, osutas sellele, et idioot olla on väga armas.
Niisiis kultiveerisime me idiotismi.
Me keeldusime avalikult arusaadavalt kõnelemas. "Baa" ja "daa" ütlesime me. Me nõristasime ila ja pööritasime silmi. Me peeretasime ja naersime. Me sõime raamatukliistrit."





"Meie söögituba vooderdati kahhelplaatidega ja põrandas olid äravooluavad, et meid endid ja kogu ruumi saaks iga söögikorra järel voolikust puhtaks kasta."


Oeh, tore on jälle (klassikuid) lugeda. (:

9.8.10

Hah, ma olen enda meisterdamisgeeni mingi taasavastanud vm. Mul on tahe jälle kõike teha - funkydest patjadest kuni loomamustriliste suitsudeni. Ma tahan-tahan-tahan! (: Ja see on ainult positiivne. Mingi tunne pikadesse talveõhtutesse.

Aga täna tahaks läbi päikeseprillide tähti vaadata. I have a thing with black-glassed sunglasses. *-)


Ma nüüd lähen sööma ja siis ujuma. tsau. (:
Ma just praegu mõtlesin, et mina ei ole kunagi tahtnud printsess olla. Is there something wrong with me? : D

it's meant to be.

Tähed langevad mulle. (: Ma arvan, et nad tahavad mu soovi täita.. võinoh, miks muidu ainult mina neid näen ja Stella ning Kertu vahivad taevasse, aga ei taba neid kukkumas.

Need tähesabad on ju pealekauba veel ilusad ka. ^^ Jään soovide täitumist ootama.
Kuigi... ma olen üsna kindel, et mingil hetkel täituvad need ilma tähtedeta ka. Aga ega abi kulub alati marjaks ära. :'

8.8.10

S: Naer on terviseks! :D
M: Siis oled sa üks terve laps. :P



Ja nii on! :D

4.8.10

flyslayer.

Üks pliks tegi minust just mingi 225 pilti. Fun, eh? :D Ja veel miljon ideed jäi teostamata...
Aga tegelikult oli jummmmala lõbus. Aga naeru on ikka veel raske tagasi hoida. Pean hakkama 3 sekundi reeglit harjutama usinamalt... Waiting for teaser.


Here's the teaser!



Ja muidu on nii, et ma olen varsti olude sunnil Virumaa parim flyslayer, kui asi samamoodi jätkub. :D

3.8.10

Teate, Reinu, minu vaieldamatult lemmik klassivend, kirjutas meie lõpulehes ilusti:

"aga nyyd on tagumine aeg jätta kõik halb seljataha, kogemused kõrvataha ja naeratus näkku kleepida. On aeg edasi liikuda, otse või ringiga, aga ikka edasi.."

Ja nii ongi. (: otse või ringiga, aga ikka edasi...

sex, drugs and rock'n'roll.

Mul oli msnis sama personal msg ja Mer küsis, et kas see on mu uue elu alus nüüd. Ja eks ma siis kodus itsitasin omaette, aga jäin mõtlema, et miks ka mitte. :D Tudengielu tuleb täiel rinnal nautida! Rock'n'roll igatahes oli, on ja jääb for sure.
Aga okei, tegelikult tahtsin teile hoopis rääkida, et mis ma teinud olen. On juhtunud, et ma olen isegi enda kodu 4 kindlat seina hüljanud vahepeal.

Pühapäeva hommikul kohtusime Dream Teamiga poes, ostsime poistele ning endale head ja paremat ning põrutasime Paldiski poole ajama. Sõit kulges üsna rahulikult, mina kulutasin enamiku energiast heegeldamisele.. (btw, mu tekk edeneb päris jõudsalt. (: ) Nii tore oli Mikut ja Ristot jälle näha. (': Kohe näha, et vanad sõbrad, sest lõõpimine tuli neil küll ikka sama osavalt välja. Vahepeal käisid reamehed einestamas ja meiegi pidasime tolle sõjaväehoone ees oma isiklikku piknikku. Igatahes olid need mõned tunnid seal täitsa toredad. Vähemalt on poisid samad, kui juuste puudumine välja arvata. Kell mitu tundi hiljem pakkisime ennast jälle sinisesse konna ning vurasime Paldiski peatänavat mööda panga poole. Tee peal möödusime palverännakust, kohtusime mõnede prantslastega ning ahmisime mere ilu endasse.
Peale Paldiski linnast väljumist mõtlesime oma pankroti ja tegevusetuse peale ning in no time peatusime Laulasmaal, käisime veel merd imetlemas ja me Kertuga jõudsime järeldusele, et ujumine on seiklus. Või noh, matk vähemalt.. Pidime otsima ju jogavaba rada ja kõndima nii mõned kilomeetrit kaldast, et siis seal nabani vees ära jäätuda. Kuigi tuleb tunnistada, et lõppkokkuvõttes oli väga kosutav veekogemus.
Peale toda seiklust sõitsime näljast pimedatena Keilasse, millele me ka paar ringi peale tegime enne kui Selveri ees peatusime. Viimased kroonid pirukate alla pandud, istusime rahulolevatena autosse ja sõitsime koju ära.

Esmaspäeval olin hommikust kuni kaheksani õhtul linnas. Ei teinud mittttte kui midagi. Heegeldasin, mängisin Neokuubikuga ja kohtusin õde-vennaga. Vähemalt ma ei passinud kodus tühja.. sain pealinna kaeda veel siin viimaseid kordi. Kaupsi külastasin ka eesmärgiga endale midagi ilusat leida, aga peale tunnikest taipasin, et seal pole midagi ilusat ja läksin ära. Ja ma sain oma aasta aega oodatud kukeseenesalatit süüa lõpuks. Thank god! Ja siis ma tulingi koju ära, lobisesin päris hea mitu tundi msnis, käisin Meriga kesköisel jalutuskäigul (aga sellest ma juba rääkisin), läbisin rokiklassikute kursuse ja heegeldasin-heegeldasin-heegeldasin. Enne tudu tegin veel mõned neocube'i trikid ja kell kolmveerand viis lubasin rasketel laugudel sulguda.

Eile tegin endaga diili, et täna loen liikluseeskirja ja teen segased kohad selgeks endale. Do, did, done. Targemaks sain küll ja nüüd ootan suurt risti enda aknale. :D Aga ma tegin toreda avastuse, et netitestid on lihtsalt niiiiii palju lihtsamad kui need raamatu omad. Oh glory! Ja Kertu ütles, et ARKi eksamiküsimused on netiomade sarnased. Elu läks just lillemaks. Aga peale liiklustestide olen ma täna muidu ka asjalik olnud. Kirjutasin artikli valmis ja võtsin pesu kuivamast ja vaatasin Iron Man'i (ohgod, Robert Downey Jr <3) jajaja.. tinistasin veidi kitarri ja heegeldasin otseloomulikult ja nüüd plaanin veel veidi enda jalanõusid küürida ja veel veidi heegeldada ja ehk kui hästi läheb kohtan veel seltskonda ka kuskil täna.

Muidu mõtetes on põhiliselt ülikool ja Tartu. Ahjaa, ma vist polegi veel teile siin täpselt öelnud, et septembrikuust alates olen mina, Susanna Oja, Tartu Ülikooli Skandinaavia keelte ja kultuuri tudeng! Norra keel for life. Millegi pärast paistab mu ettekujutustes Tartus alati päike ja mu tuba on jube-cozy ja ma heegeldan. Ja mul on oma ilus arvuti ja hea sõbranna Mary-Ann. Ja siis on pmst veel ainult sex, drugs ja rock'n'roll. Ja ikka see päike...

2.8.10

komplimendid-komplimendid.

Mõtlesin, et lähen sõbrannale toeks ja teeme väikse külasisese jalutuskäigu. Alustasime nukra alatooniga ja koju kõndisime juba "elu-on-lill"-naeratus suul. Minule esialgu lihtsana tunduva jalutuskäigu ajal ütles minu jaoks küllalti võõras inimene mulle, et "ma olen alati arvanud, et Sa oled teistsugune ja huvitav." ja ma isegi ei teadnud, et võõrad inimesed mind tunnevad. :'D  (ja ta ütles seda muide peale seda, kui ma olin vastanud tema küsimusele, et mida ma ülikooli õppima lähen.)
Tulgu sellised laused ükskõik kellelt, ikka on neid tore kuulda. (:


Cheers, Kose!

1.8.10

susanna.

Yay!!

Ma sain täna enda varajase ja esimese nimepäevakingi: NEOCUBE'i n_n
Ma olen üsna kindel, et see on esialgne vaimustus ja ma unustan selle peagi, aga aeg-ajalt on ikka hea sääntese vidinaga stressi maandada. (:

if today was my last day.

Mulle trükiti täna msni need lyricsid. Ja tavaliselt mul ei tule üldse välja selliste asjade mõtlemine. Ma ei tea kunagi mida ma teeks, kui mul nüüd oleks viimane võimalus. Aga täna ma teadsin.

Ma küpsetaksin hommikul ühed muffinid ja kutsuksin neiud Kertu, Mary ja Mammu külla. Oleme me ju kõik sel suvel veendunud kui lõbus meil koos on. Siis me sööksime, lobiseksime, noriksime mind, kui mul sõnum tuleks ja oleksime muidu muhedad. Kui Risto kodus oleks, annaks talle ka muffineid ja teeks ühe Tuljaku. ^^
Siis me käiksime Erki ja Agega ujumas, et ma muffinikaloritest lahti saaksin. Ma istuksin Vento tagaistmel ja kihistaksin üksi naerda, kui teised ees vaataksid, et ma imelik olen ja laulaksin Audioslave'i kaasa.
Peale seda ma kohtuks preili Stimmeriga, kellega me kõik maailma asjad selgeks räägiksime. Meil on alati midagi selgeks rääkida, isegi kui me seda ei tunnista.
Ja enne kui õhtu täitsa käes on, helistaksin ma preiliproua Murakale, kutsuksin ta enda tagasihoidlikku tuppa, kus meil palju toredaid aegu on veedetud ja siinsamas jooksime me ennast koos täis. Võib tunduda väga labane lõpp minu elu viimasele päevale, aga see oleks ideaalne.
Terve see päev oleks ideaalne.

See oleks pöörfi!