Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Ilusad mõtted! Ja ilus elu on olnud ka. Täna oskan olla tänulik kõigi nende inimeste eest, kellega olen tutvunud ja kes on minuga koos asju teinud!

See on huvitav, kuidas kui sa täiskasvanuna endale uusi sõpru leiad, siis see paneb enda elu hoopis teistsuguse pilgu läbi vaatama. Sest ega tema ei tea, milline su perekond on või milline sa neljandas klassis välja nägid või kas sa olid kooliajal nohik või rebel või mida sa oma suvevaheaegadega peale hakkasid või kas su ülikooli eriala valik oli sinu jaoks loogiline või mitte. Ta ei tea mitte midagi. Ta tuleb täiesti puhta lehena. Ja siis sa hakkad talle jupphaaval kõiki neid lugusid jutustama. Rääkima talle enda versiooni sellest, milline laps sa olid, milline õpilane sa olid, milline teismeline ja millisena sa ennast praegu näed. Ja rohkem või vähem ta usub seda. Ja sulle tegelikult meeldib see, sest sa saad jätta parima (või halvima) mulje endast, ilma et tema peas jookseks filmilint sellest, kuidas sa küll ütled, et sa olid chill  ja laid-back , aga tegelikult ma tean, et sa sosistasid inglise keele tunnis kõik vastused ette kohe, kui sul harjutus valmis oli. Kui sa räägid sõpra

https://www.theschooloflife.com/thebookoflife/when-the-unexamined-life-feels-uncomfortable/ See artikkel siin seletab vist ära põhjuse, miks ma tundsin ennast Tartus elades parima versioonina iseendast. Mul oli peaaegu iganädalaselt 4-5h kvaliteetaega enda meeldiva mina seltsis, kui ma bussiga Tartu-Kose-Tartu või Tartu-Tallinn-Tartu marsruuti sõitsin. Ega see pole ilmaasjata olnud, et ma olen alati rääkinud, et mulle meeldib bussiga sõita.

Kuidagi väga märkamatult on asjad jõudnud selleni, et ma olen üliväsinud, mu silmaalused näevad välja kurnatud ja seda kõike mu lemmikajal aastas. Mulle ei meeldi see. Mulle ei meeldi see kohe üldse. Aga no ise olen loll, et ma olen unustanud viimased pool aastat puhkust võtta. Nüüd aga on vaja paar nädalat veel üle elada (mille jooksul jõuan loodetavasti natukene kodust jõuluaega ka nautida) ja siis tuleb törts puhkust. See rõõmustab mind. Ja seni teevad trenn ja sõbrad tuju heaks ning hoiavad energiataset piisavalt kõrgel, et puhkuseni välja vedada. Selle eest ma olen väga tänulik!