Kuigi aasta pole veel päris läbi, tekkis mul täna tahtmine viimasele kaheteistkümnele kuule natukene tagasi vaadata. See on minu jaoks üks kummaline aasta olnud. Eelkõige sellepärast, et ma olen lubanud endal ühe rohkem leppida sellega, milline inimene ma olen. Isegi puudustega suudan üha paremini leppida. Kes oleks osanud arvata?! Võib-olla see on ka põhjus, miks Kertu ütles mulle eelmisel nädalal, et ma ei ole enam meie seltskonna veidrik.. aga who knows .. see võis ka lihtsalt keelevääratus olla. Ma olen aastaid endale kandnud ette ülikõrgeid standardeid, mida ma parimatel päevadelgi täita ei suudaks ning materdanud ennast nii, kuidas torust tuleb, kui ma siis grammigi ideaalile alla jään. Aga samas olen ma juba ülikooliajast (või isegi varasemast) pisikeste sammudega õppinud häälestama ennast mõistlikkuse lainele. Programmeerinud ennast mõistma, et eesmärkide seadmine ja nende poole püüdlemine ei pea tähendama seda, et tänane mina mitte midagi väärt ei oleks. Ma ei ole ise var
Postitused
Kuvatud on kuupäeva november, 2019 postitused