Liisi ütles oma blogis ilusti:

homme on ka alati päev, isegi
hetkedel, kui see ei pruugi tõde näida.

 
 
Ja andke andeks, et ma olen üsna blogikauge olnud viimasel ajal. Nii palju on lugeda ja haarata ja olla, et pole mahtigi teistega mõtteid jagada. Vahepeal jälitas mind minevik ja nüüd olen üsna olevikus kinni. Homme lähen koju. Üle pika aja tuleb puhkusest ja lugemisest ja õppimisest pakatav nädalavahetus. Mulle meeldib see. Esmaspäev on ka hea, lähen naudin veidi Tartu spamõnusid.
Muidu on viimase kahe päeva jooksul kevad südamesse pugenud ja koju-kooli kõnnin alati naeratus näol.
Tartule sobib kevad.
Mulle sobib ka.
Ja ma olen mõnedel hetkedel asjadega nii rahul, et endal on ka imelik ja võõras.

Snipp-snapp-snute
så er eventyret ute!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji