Seekord ma kavatsen rääkida Katist.
Meie pikem jutuajamine leidis aset samal ajal, kui teised Ravilanightclubis tantsu vihtusid ning ennast mällarisse jõid. Me leppisime kokku, et ma lähen tema juurde filmi vaatama ja nii oligi. Vaatasime Boondock Saintsi, poole filmi ajal pidin ma diivanilt alla kukkuma, sest ma ei suutnud enda naerukrampide käes enam väänelda. Film sai läbi ning me olime suht toredas meeleolus.
Hakkasime lobisema maast ja ilmast. Kõik mis me rääkisime oli nii siiras ja Kati on inimene, kes ALATI mõistab mind. Ta on võimeline isegi mu lauseid lõpetama ja seda ei oska just paljud. Me mõtleme ju nii ühte moodi.
Mõnikord ma võisin mõelda Katist pisut halvasti, kuid enam mitte. See öö, mis ma tema juures veetsin pani mind paljusid asju õige nurga alt vaatama. Ta rääkis kõik nii selgeks, et enam mul selliseid valearvamusi ei teki.
Ta on tark inimene ning mul on tohutu austus tema vastu ning tema sõprade vastu, kellel on mõned ühised omadused Katiga. Mingil määral ma isegi kadestan neid. Need inimesed on nii lahedad. Kosel ma vist ei teagi teist nii mõistliku inimest, kui Kati. Ja mõistliku, mitte selle otseses tähenduses. Kati mõistaks mida ma öelda tahaksin.
Nüüd ma tõesti mõistan Katit paaalju paremini ja ta on mulle kallim kui eales varem. Ma armastan seda tüdrukut. Temaga koos saan ma tunda ennast väärtuslikuna. ^^

Aitäh kullake ! :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?