Hommikul oli vaevaline äratus nagu juba mitmetel varasematel päevadel. Kuid siiski jõudsin ma üllatavalt vara kooli ning istusin eesti keele klassi ukse taga ja ootasin inimesi ning koolikella. Vaikselt hakkasid kõik kooli tilkuma ning Merilin ei pääsenud üllatusest, et mina ükskord struktuuriõpetuse ajaks üle pika aja õigeks ajaks koolis olen.
Täna tegin tunnis usinalt tööd kaasa. Kaarel oli ka meie tunnis, sest muidu ta oleks nagu heidik, pidanud terve tund aega koridoris istuma üksinda. Õppisime tüvevokaali ja mingit neist vaheldustest.
Peale estat hakkas matemaatika, kus lahendasime kolmnurka. Reedel on töö. Elan üle küll, ma arvan. Seejärel oli vene keel õpetaja Ninja seltsis, kes ennastunustavalt minu ja Mariga põhiliselt juttu vestis. Kertuga ka. Rääkisime elust ja olust. Põhiliselt siiski koolist. Terve järgneva vahetunni tegime me Kertu ja Gerliga üksteisele selgeks, et me ei taha, me ei suuda, me ei viitsi ja me ei jõua enam koolis käia. Iga üks meist ilmutas üleväsimuse märke: kes karjus, kes tagus raamatut vastu pead ja kelle nägu oli pikem kui paavianil.
Oli algamas inglise keele minutid õpetaja Ollermaaga. Tegime kiirelt mõned ülesanded ning kuulasime Avo tarkuseteri kodakondsuse ning muude silmaringi laiendavate teemade kohta. Oli poodi mineku vahetund. Üllatavalt said kaks inimest ka mind telefoni teel kätte. Neil vedas, sest mu telefon üritab mind üldiselt välismaailmast eemal hoida ja ütleb kõigile, et "Telefon on välja lülitatud või teeninduspiirkonnast väljas". Tühja sellega. Ehk jõuan kunagi uue telefoni muretsemiseni.
Ostsime piroškiisid ja energiajooki. Kertuga muidugi. Ülejäänud vahetunni tiksusime kooli ees. Oli käes saksa keele aeg. Vaimu nüristav igale ühele meist. Tegevusetu. Eriti veel täna, kui õpetaja veetis meie juures ühe tunni ja natuke peale.
Sööklasse ma täna ei vaevunud oma jalga tõstma, sest tänane menüü polnud minu maitsemeelega päri. Istusin selle asemel maja ees ning lugesin ajalugu. Täna oli seitsme õe kord.
Peale saksa keeli hakkaski ajalugu, kus õdedel vedas, sest nad on nutikad. Angely hüüdis, et teeks veel ühe ringi poistele ja õpetaja oli ideega päri. Keset ajaloo tundi küsis õpetaja Leida mind hetkeks tunnist ära ning teatas, et tantsimine jääb täna ära. Mõnes mõttes olin õnnelik, sest õppida on palju, kuid teisalt ootavad meid ees mitmed esinemised.
Peale ajalugu põikasin läbi füüsika klassist, kust haarasin endaga ühes õpiku ning suundusin keemia klassi poole. Tee pealt võtsin Aabu ka endaga kaasa, et ta mulle ülesandeid õpetaks. Õpetaski.
Siis hakkasin tööd tegema. Tegemise ajal tundus kõik sujuvat, aga kui õpetaja parandama hakkas, olid lood teised. Sain kohe täitsa viimase piiri peal nelja. Hea seegi. Ma ei väsi kordamast, et keemia on minu kõige nõrgem aine. Peale keemiat helistas mulle Mürka, kes soovis minu residentsi külastada. Nägin teda, Katit ja Kertut kooli juures ning me asusime koos teele. Kertu pööras ujula juurde ära, sest tal hakkas trenn ja meie Mürka ja Katiga tulime minu juurde. Kati kirjutas pisut füüsikat ning lahkus. Meie Merilinga jäime sööma ja lobisema. Mingi kell läks Merilin koju ja mina asusin füüsikateadust uurima. Ega ma eriti targemaks ei saanud. Enne viskas kopa ette. Tegelesin vahepeal hoopis Maria kirjandiga, sest ta tahtis, et ma selle üle vaataksin. Kui küsitakse, siis ma olen ju ikka nõus aitama. ^^
Peale füüsikat tulid keemia kodused tööd ja siis matemaatika ja siis muusika. Kuigi ma jõudsin otsusele, et muusikat õpin ma ainult ühe töö jagu. Teine töö peab järgmise nädalani ootama, sest ma lihtsalt ei jõua enam õppida. Peale muusikat otsustasin veel tekstiõpetuse käsile võtta, aga ma vabandan suurelt, sest ma lihtsalt ei jõua. Mul mõte ei võta üldse. Katsuge ise nii uimases olekus argumentatsiooni teha. Ma ei tee vist praegu väitel, tõestusel ja järeldusel vahetki. Jah, vahetasin jälle õppimise looderdamise vastu. Aga kõik teavad, et ma ju lõpuks teen kõik ilusti ära, nii et...
Muusikat ma hetkel ei kuula. Kuigi ma leian, et mu tänase päeva laul ongi Korni cover Creep'st. Mulle meeldib see laul ja sellel on head sõnad ja hea mõte. Ja Lapko - Young Desire'i mõte meeldib mulle ka.
Homme lähen kooli ja olen ilmselt sama uimane nagu täna. Koolis tundus nagu ma elaksin kuskil oma unises mullis. Jube. Kogu aeg kiskus mõtted igale poole ära. Homse päevaga pean jõudma ka terve enda geograafia uurimistöö ära teha. Lõbus, eh?! Ja siis ma lähen homme mussa järeltöösse ja ma tahaks trenni ka minna, aga see ei ole kindel. Hoopis rahvatantsu peaks millalgi tegema. Õpetaja ei täpsustanud.
Ma ehk jõuan täna veel natuke geod teha, kuigi ma eriti ei usu, aga igatahes ma teen natuke ühte asja ja siis ehk geod ja siis poetan oma peakese padjakesele.
Head und. ^^

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?