Tegelikult uni tapab mind ja silm vägisi kisub kinni, aga ma tahan ikkagi blogi ära kirjutada. Ärge mind siis süüdistage kui mingid väga õõvastavad sõnad üksteise kõrvale satuvad.
Täna oli just selline päev, et kui kuskil oli poriloik, siis oli kindel, et ma sisse astun. Kui kuskil midagi kukkus, siis oli kindel, et mina saan pihta. Kui keegi kuskil jalgu sirutas, siis oli kindel, et mina komistan. Kui keegi pahur oli, siis ilmselt minu pärast. Ja nii edasi. Täna lihtsalt oli selline päev. Need kõik asjad vist isegi ei juhtunud, aga midagi taolist. Täna lihtsalt ei saanud oldud.
Kool oli tavaline või isegi alla keskmise. Mitte midagi märkimisväärset. Geograafia töö oli ja arvutis tegime ka mingit ägedat asja. Kirjandus oli mul taas tegemata ja see polnud mul üldse plaanis. Mul oli nii piinlik tulla JÄLLE tegemata tööga estasse, kuid me Katiga püüame ennast parandada. Peale kooli lippasin hetkeks koju ning siis tagasi kooli antiikteatriproovi. Proov sujus keskpäraselt. Ainuke asi oli see, et mina jällegi nokkisin kõikide diktsiooni ja esituse osas, aga ma ei saa sinna midagi teha. See tekst ju peab olema aeglane ja kõrvale tunduma kui ilukõne. Ma ei saa ju siis kuulata kuidas see ette vuristatakse nii, et terve lause sulab kokku üheks monstrumsõnaks. Ma tean, et see on tüütu ja nõme kui ma kogu aeg nii teen, aga ma ei suuda. Vabandust. Ja muud sellised pisiasjad, mis suutsid mind veel häirida. Igatahes palun ärge pahandage kui ma nokin, aga ma võtan seda asja üldse teisiti kui teie ja ma lihtsalt tahaksin, et see hästi välja kukuks, sest see ei ole eriti igapäevane võimalus sellist asja teha. Mina võtan seda kui teatrit, kui seda toredat teatrit, aga teie kui koolitööd. See ongi see erinevus. ;)
Peale teatriproovi tulin korra koju ja siis läksin jalutasin lühikese ringi ja ostsin poest kommi. Just nimelt sellest poest kus olid tohutud järjekorrad. Kõndisin kuni tundsin, et käed tahavad külmast kangeks jääda. Aga nii tore oli, tänane ilm oli vähemalt hea. Mõnus jahe.
Koju tulles käisin internetis ja siis tegelesin natuke enda eesti keele mapiga, mille ma pühapäevaks valmis pean saama, et see Katile anda, et ta seda analüüsida saaks. Aga ma ei võtnud seda üldse kui koolitööd, sest ma tegelesin päris huvitavate asjade kallal.
Lõpetasin nii dr.House'i aegu ning siin ma nüüd siis olen. Võideldes silmalaugudega.
Head ööd.
Täna oli just selline päev, et kui kuskil oli poriloik, siis oli kindel, et ma sisse astun. Kui kuskil midagi kukkus, siis oli kindel, et mina saan pihta. Kui keegi kuskil jalgu sirutas, siis oli kindel, et mina komistan. Kui keegi pahur oli, siis ilmselt minu pärast. Ja nii edasi. Täna lihtsalt oli selline päev. Need kõik asjad vist isegi ei juhtunud, aga midagi taolist. Täna lihtsalt ei saanud oldud.
Kool oli tavaline või isegi alla keskmise. Mitte midagi märkimisväärset. Geograafia töö oli ja arvutis tegime ka mingit ägedat asja. Kirjandus oli mul taas tegemata ja see polnud mul üldse plaanis. Mul oli nii piinlik tulla JÄLLE tegemata tööga estasse, kuid me Katiga püüame ennast parandada. Peale kooli lippasin hetkeks koju ning siis tagasi kooli antiikteatriproovi. Proov sujus keskpäraselt. Ainuke asi oli see, et mina jällegi nokkisin kõikide diktsiooni ja esituse osas, aga ma ei saa sinna midagi teha. See tekst ju peab olema aeglane ja kõrvale tunduma kui ilukõne. Ma ei saa ju siis kuulata kuidas see ette vuristatakse nii, et terve lause sulab kokku üheks monstrumsõnaks. Ma tean, et see on tüütu ja nõme kui ma kogu aeg nii teen, aga ma ei suuda. Vabandust. Ja muud sellised pisiasjad, mis suutsid mind veel häirida. Igatahes palun ärge pahandage kui ma nokin, aga ma võtan seda asja üldse teisiti kui teie ja ma lihtsalt tahaksin, et see hästi välja kukuks, sest see ei ole eriti igapäevane võimalus sellist asja teha. Mina võtan seda kui teatrit, kui seda toredat teatrit, aga teie kui koolitööd. See ongi see erinevus. ;)
Peale teatriproovi tulin korra koju ja siis läksin jalutasin lühikese ringi ja ostsin poest kommi. Just nimelt sellest poest kus olid tohutud järjekorrad. Kõndisin kuni tundsin, et käed tahavad külmast kangeks jääda. Aga nii tore oli, tänane ilm oli vähemalt hea. Mõnus jahe.
Koju tulles käisin internetis ja siis tegelesin natuke enda eesti keele mapiga, mille ma pühapäevaks valmis pean saama, et see Katile anda, et ta seda analüüsida saaks. Aga ma ei võtnud seda üldse kui koolitööd, sest ma tegelesin päris huvitavate asjade kallal.
Lõpetasin nii dr.House'i aegu ning siin ma nüüd siis olen. Võideldes silmalaugudega.
Head ööd.
Kommentaarid
Postita kommentaar