Imagine there's no heaven.


Võitjad.

Olin kodus ja nautisin kõike. Välja arvatud oma musti ilusaid küünlaid, mis mind lihtsalt täiesti hämmastavalt alt vedasid. Siis tuli Kati koju ja siis ma kolisin temaga ja veetsin aega temaga ja tegin igasuguseid asju temaga. Siis tulid Mai ja Gert koos naeru, nukruse ja mõne lahendatud olukorraga.
Seejärel oli aeg Tartumaale vurada. Jõudsime ühte kaunisse tillukesse korterisse, kus sättisime ennast kuuekesi mõnusalt sisse järgnevateks päevadeks. Me laulsime. Hästi mitu korda ja lausa nii palju, et ma jälle enda sisse ära läksin ja hakkasin inimeste pihta mõtlema. Mõtlesin häid ja halbu asju ja kartsin ja olin julge ja naersin ja nutsin ning jõudsin väga mitmetele järeldustele ja vaatasin üllatavalt mitmeid asju uue nurga alt ja oli mitu eelarvamust ja kohe päris mitu kärsitut ootamist. Paljud asjad, inimesed, hetked olid ülipseudod ja silmakirjalikud. Uskuge mind. Üks imelik hetk oskab olla silmakirjalik. Läksin lihtsama vastupanu teed ja vältisin kõiki ja kõike. Olin omas mullis ja nautisin seda märgatavalt rohkem, kui hetki kui ma seda polnud.
Aga ma ei ürita väita, et paha oli. Tore oli ja lõbus oli, kui ma üritasin nautida. ^^ Ja süüa tehti ka maitsvalt ja kõndisime me ka päris mitu meetrit.
Vahepeal käisin papsi 43ndal sünnipäeval. Meeldiv vaheldus sellele laulmisele. Oli tore üle pika aja mitmeid inimesi näha ja huvitav kohata inimesi, keda ma enne näinud polnud. Ja olid ka Excel Fantoom ja Jake, prantsuse buldogid, kes ravisid minu koertekartust. Maitsesin ära lumepallisupi ja koogel-moogeli. Hommikul tegin kerge küpatordi, mis maitses hea ja siis läksin Tartumaale tagasi. Vahepeal nägin Põltsamaa tädi Krooksu ka ära. Tartus ma jälle laulsin ja olin seltskonnas ja vaatasin, kuidas Mammu on uskumatult abivalmis. Papsi juurest minnes võtsin kaasa ka sünnipäevakingi, mis me talle tegime. "Avameelselt Lennonist" Larry Kane. Järjekordne asi, mis tõi kaasa hüpohondriat ja melanhooliat. Järjekordselt uskumatu, kui südamesse see läheb. Kõik nendes mõnes päevas oli minu jaoks uskumatu.
Põhja- ja Baltimaade laulufestival oli samuti südames. Välja paistis see pisaratest, mida vist keegi ei näinud. Mulle ei meeldi avalikult kurb olla.
Peale seda üritust tulid Jõmmud mulle järgi ja suundusime jällegi papsi residentsi poole, sest asjad olid ju juba nende käes. Seal lugesin veel Lennonist ja vaatasin telekat ja mõtlesin jälle ühe suure osa oma mõtetest ära. Sai jälle olemist natuke kergemaks. Ja seal raamatutoas tuli mul ilmatu hea uni.
Pühapäeval käisin laadal, kust ostsin endale seepi ja küünelaki. See seebimüüjatädi oli hämmastavalt täpse silmaga. Peale seda sõitsime Põltsamaale, kus Sten ja mina bussi peale istusime ja Kosele suundusime. Nüüd olen kodus ja minu kõrval täispuhutaval madratsil ei maga kahte inimest vaid ma olen täitsa üksi ja nii hea on. Nii tohutult hea. (:

Täna on minu nimepäev.
Sain papsi arvutist paar vana meeldivat lugu, mida ma nüüd kodustes tingimustes nautida saan.
Sain uue telefoni endale ka millalgi nende kõikide sündmuste vahepeal. Täitsa tore on.
Ja Miqle üks suur ja pirakas aitäh, et ta meid, kergelt hullumeelseid, välja kannatas ja meile öömaja pakkus. xoxo. ^^
Ja siis pidage neid kõiki muid asju ka meeles! Eks? Aitäh.

Ma nüüd lähen magama. Homme on kell 10 kooli hoones lauluproov, sest varsti me vajutame gaasi põhja ja paneme tundra poole ajama. Kas mõni uudis võiks meeldivam olla? ^__^

Legend elus. Ikoon surmas.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji