Hea on kodus olla. Vahepeal käisid neiud külas ning mulle meenusid torevahvad veidi vanemad ajad, mil selline kokkusaamine polnud haruldus. Korraks taipasime, et me ei oskagi enam eriti millestki rääkida. Mammu ehmatas meid ära, kui ta rääkis kuidas ta staariks sai. See on see kui nõnda head sõbrad liiga mitmete kilomeetrite kaugusel elavad. Aga lõpuks saime ikka jutu libisema. Good old times. (: Cozy ja oma.
Muidu läheb väga vaheajaliselt mitte-midagi-tehes ja mõeldes, et see on mu elu viimane koolivaheaeg. Vähemalt viimane kevadvaheaeg. Natuke on hirmutav ja natuke ma taipan, et kõikidest viimastest tuleb viimast võtta ja sellepärast mul hea tunne ongi. Seda ma plaaningi teha. Ega ma ilma asjata neiudega enda kodus ei kohtu ja Erkil külas ei käi ning Kaire juures hulluks minemas ei käi. (:

Inspiration point täitub iga veidikese aja tagant ja mul on selle üle ainult hea meel, sest kunagi kui ma peaks raamatut kirjutama või midagi, siis kõige paremate lõikude ideed ongi just sealt nopitud.

Natuke olen endale kasulik ka olnud ja "Wikmani poisse" lugenud (mis on muide minu meelest üsna superb raamat, eriti kui arvestada minu suhet eesti kirjandusega), esitlusi teinud, riike tuupinud, ajalooga ennast kurssi viinud, pilli mänginud, tantsu tantsinud, laule laulnud ja igasuguseid toredaid asju veel.

See blogindus kipub millegi pärast vahepeal ununema, mis on minu meelest veiderimelik, sest see ei tundu sellise asjana, mis minusugusel lihtsalt niisama meelest läheks. Aga siin ma nüüd olen, parem kui varem, ja ootan, mis vaheajal mulle veel pakkuda on. (:


-sus.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji